Klaas

nagel, andreas

Klaas (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Iisaku Gümnaasium

Andreas Nagel
7.klass

Klaas
referaat

Juhendaja : Aili Reiman
Iisaku 2009
Sisukord
Klaas 3
Klaasi ajalugu 3
Looduslik klaas 3
Obsidiaan 3
Tektiidid 4
Fulguriit 5
Allikad: 5

Klaas

Klaas on läbipaistev, tugev, raskesti kuluv materjal, millest saab valmistada siledaid ja mitte läbilaskvaid pindu. Need on andnud klaasile palju kasutusviise. Klaasid on amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad õigete materjali või materjalide sulamisel ja väga kiirel jahtumisel. Amorfne tähendab seda et materjal võtab aeglaselt üle selle koha kuju, kus nad on. Näiteks kui panna pigi pall lauale siis see vajub lamedaks.
Tavaline klaas on enamasti amorfne ränioksiid (SIO2), mis on sama mis kvarts . Puhta ränioksiidi sulamis punkt on umbes 2000 ºC mistõttu lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda (naatriumkarbonaat) või potas (kaaliumkarbonaat). See alandab sulamispunkti umbes 1000 ºC. Aga sooda muudab klaasi lahustuvaks ja kasutuks. Seetõttu lisatakse alati ka lupja, mis taastab algse seisu.
Üks klaasi ilmsemaid omadusi on see, et ta on läbipaistev nähtava valguse suhtes. Läbipaistvus tuleneb sellest et klaasi moodustavas materjalis pole ühtegi aatomijoone millel oleks nähtava valguse energia. Äärmiselt puhta klaasi saab teha nii läbipaistvaks et see paistab infrapunastel laine pikkustel läbinähtav sadade kilomeetrite ulatuses.
Tavalisele klaasile on enamasti tema omaduste muutmiseks lisatud teisi koostisosi. Pliioksiidi sisaldav pliiklaas on näiteks säravam. Mõnda ainet võidakse lisada selleks, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi. Teiste ainete lisamine võib muuta värvust. Sooda või potase osatähtsuse suurendamist kasutatakse mõnikord sulamispunkti täiendavaks alandamiseks.

Klaasi ajalugu

Looduslikku klaasi, näiteks obsidiaani, on kasutatud kiviajast peale. Esimene klaasi valmistamine on teada Vana-Egiptusest umbes 2000 eKr. Klaasi kasutati keraamika ja muude esemete glasuurina. 1. sajandil eKr arendati klaasipuhumise tehnikat . Klaas, mis oli olnud äärmiselt haruldane ja väärtuslik, muutus palju tavalisemaks. Vana- Rooma impeeriumi ajal loodi paljud klaasi vormid spetsiaalselt vaaside ja pudelite jaoks.

Looduslik klaas

Looduslik klaas tekib vulkaanipurske, välgulöögi või plahvatuse (tavaliselt meteoriidi) tagajärel. Klaas oli väga haruldane ja hinnaline. Kiviajal kasutati looduslikku klaasi odaotste või tööriistadena.

Obsidiaan

Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas on klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Obsidiaanile on omane karpjas murre. Obsidiaan on enamasti musta värvi, aga võib olla ka pruun, punakas või isegi roheline. Obsidiaanil ei ole kindlat keemilist koostist. Reeglina ei esine ta mitte suurte massidena, vaid kihiliselt, olles ümbritsetud sarnase koostisega pimsi poolt.
Tuntuim obsidiaani leiukoht Euroopas on Lipari saartel. Kohati leidub obsidiaani rohkelt Ameerika Ühendriikides. Californias on laavakuppel, mille nimi on Big Glass Mountain ehk suur klaasimägi, mida ta ka tõesti on. See pinnavorm on mitmesaja meetri paksune, mille põhiosa koosneb vulkaanilisest klaasist.
Kui obsidiaanitükk purustada, tekivad teravaservalised klaasikillud , mistõttu on obsidiaani kasutatud väga ammustest aegadest. Obsidiaanist on tehtud nooleotsi, tööriistu, ehteid jne. Näiteks vaarao Tutanhamoni muumia silmad on tehtud obsidiaanist, mis arheoloogide arvates on pärit mõnelt Egeuse mere vulkaaniliselt saarelt. Kivikogujate seas on väga populaarne nn lumehelbeobsidiaan, mida leidub näiteks Yellowstones kaldeeras. Ümardunud vulkaanilise klaasi tükke nimetatakse apatši pisarateks.
klaas mägi
Obsidiaan Oregonist

Tektiidid

Tektiidid on plahvatusliku tekkega musta või rohelist värvi klaasi tükid.
T Moldaviit
ektiitide suurus ulatub kuni 10 cm. Tektiite, mille läbimõõt jääb alla 1 mm, nimetatakse mikrotektiitideks. Amorfse struktuuri poolest sarnanevad nad obsidiaanile, kuid erinevalt obsidiaanist ei sisalda nad lenduvaid ühendeid. Klaas, millest tektiidid koosnevad on keeruka kujuga kihtidest koosneva struktuuriga. Tektiidid on tekkinud kiiresti. Paljude tektiitide kuju on aerodünaamiline, mis viitab sellele, et vedel aine on tahkunud klaasiks õhus lennates.
Tektiidid esinevad setteis teatud maailma piirkondades, moodustades erinevaid tektiidivälju, millelt leitud tektiitidele on antud spetsiifilisemad nimetused. Näiteks moldaviidid, australiidid, bediasiidid jne. Maailmas on teada neli tektiidivälja. Neist suurim katab tervelt kümnendiku Maa pinnast.
Tektiitide päritolu ja teke on kaua aega olnud üks geoloogia seletamatuist küsimustest. Tänaseks ollakse üksmeelel, et tektiidid tekivad impaktsündmuste tagajärjel, olles plahvatuse läbi üles sulanud ja eemale lennutatud aine kiire tahkumise tulemuseks. On ka leitud impaktstruktuure, mida saab tektiitidega seostada . Näiteks moldaviidid on tekkinud Saksamaal asuva Riesi kraatri tekkega samaaegselt. Aafrika tektiidid on aga seotud Bosumtwi struktuuriga. Maailma suurimat tektiidivälja, mis katab suurema osa India ookeanist, Austraaliast, Indoneesiast ja Indo-Hiinast, pole aga ühegi impaktstruktuuriga kindlalt seostada suudetud.
Tektiidiväljadel paiknevates riikides, näiteks Tšehhis, müüakse turistidele tektiite, kuid tuleb arvestada sellega, et suur osa neist on võltsingud. Avastada saab seda paljudel juhtudel paraku ainult väidetavaid tektiite laboratoorselt uurides.

Fulguriit

Fulguriidid (sõna tuleb ladina keelest fulgur tähendab välgunoolt)on looduslikud õõnsad porgandikujulised klaastorud, mis tekivad liivast või õige koostisega pinnasest kui seda tabab välk. Fulguriit tekib ka siis, kui kõrgepingeliin puruneb ja kukub allpool liiva. Nendele viidatakse vahel ka sõnadega kivistunud välk.
Torud võivad olla kuni mõni cm laiad ja meetreid pikad. Nende värv muutub kuna pinnas milles nad tekivad on erinev. Nende värv võib olla nii must, pruun, roheline aga ka läbikumav valge. Nende sisemise osa on tavaliselt väga sile või kaetud väikeste mullidega. Välimine külg on enamjaolt kaetud karedate liiva tükkidega. Nad näevad välja juure sarnased ja harunevad tihti või on mõnel kohal väikesed augud. Fulguriidid tekivad vahel ka glasuurina kivide peale.
Fulguriidid on väga haruldased . Üks suuremaid neist leiti South Amboyst, New Jerseyst. See oli ligikaudu 3 meetrit pikk ja 7,6 cm lai maapinna lähedal ja lõppes koonuseliselt olles sügavaimas punktis 5 mm lai. Kuna fulguriidid on kergesti purunevad siis ei õnnestunud seda tervelt kätte saadaja kõige pikem jupp oli kõigest 15,2 cm pikk. USAs on fulguriite palju Thielseni mäel kaskaadide mäestikus, kus nad tekitavad pruunikas-rohelise katte kividele ja suurte järvede ääres

Allikad:

http://en.wikipedia.org/wiki/Fulgurite
http://et.wikipedia.org/wiki/Obsidiaan
http://et.wikipedia.org/wiki/Tektiidid
http://et.wikipedia.org/wiki/Klaas

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

andreas nagel Õppematerjali autor

tiitelleht, sisukord, tekst, pildid, allikad.
hinnatud hindele ''5''.

Sisukord

Klaas 3
Klaasi ajalugu 3
Looduslik klaas 3
Obsidiaan 3
Tektiidid 4
Fulguriit 5
Allikad: 5

klaas obsidiaan fulguriit tektiidid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

rtf

Klaas

mitteaktiivne materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi (klaasi rakendused).Looduslikku klaasi, näiteks obsidiaani, on kasutatud kiviajast peale. Esimene klaasi valmistamine on teada Vana-Egiptusest umbes 2000 eKr. Klaasi kasutati keraamika ja muude esemete glasuurina. 1. sajandil eKr arendati klaasipuhumise tehnikat. Klaas, mis oli olnud äärmiselt haruldane ja väärtuslik, muutus palju tavalisemaks. Vana-Rooma impeeriumi ajal loodi paljud klaasi vormid spetsiaalselt vaaside ja pudelite jaoks. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasi valmistamisel lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda

Füüsika

docx

Klaasimaailm ehituses

................. Tallinn 2017 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1.KLAAS...................................................................................................................................................3 1.1Tavaline klaas........................................................................................................................................4 2.KLAASI KASUTAMINE.......................................................................................................................5 1.1.1Arhitektuur.........................................................................................................................................5 2.1Klaasi funktsioonid..............................................

Hoone osad

docx

Materjalide kaardistus

.............................................................5 1.6 Polüestri hooldamine ja säilitamine..................................................................................5 1.7 Märgid tootel.....................................................................................................................5 2. AVONI JUMESTUSKREEM.................................................................................................6 2.1 Klaas..................................................................................................................................6 2.1.1 Klaasi ajalugu.............................................................................................................7 2.1.2 Klaasi omadused........................................................................................................7 2.1.3 Klaasi saamine...................................................................

Materjaliõpetus