Maailma
eri piirkondades arenes kultuur erineva kiirusega, mis oli tingitud
piirkonna geograafilisest asendist, inimeste tegevusaladest, usundi
arengust jpm. Seetõttu kujunesid välja ka nn.
kõrgkultuurid.
Kõrgkultuurideks
nimetatakse neid piirkondi, kus kultuur oli kõrgemal tasemel kui
enamikes maades.
Vana
maailma kõrgkultuurid on: - Hiina
- India (Hiina ja India on Lähis-Ida kõrgkultuurid)
- Egiptus Vana-Kreeka - s.o. Euroopa kõrgkultuur
Vanades
kõrgkultuurides täitis muusika põhiliselt kultuslikku funktsiooni
ning kõlas ka tantsu, söömaaegade ja võistluste taustaks.
Kõrgkultuurrahvaste
muusikas leiab mitmeid ühiseid jooni: - kujunes rikkalik instrumentaarium
- kujunes kutseliste muusikute seisus
- kõikide muusikas kasutati harfi
- muusika täitis eelkõige kultuslikku funktsiooni
Mõningail
andmeil olevat esimestena hakanud rauda laialdaselt kasutama
Väike-Aasias elanud
hetiidid , kes umbes 3400 aastat tagasi
valmistasid rauast majapidamisesemeid (katlaid) ja sõjariistu
(mõõku,
odasid , kilpe ja nooleotsi). Raudrelvad, mis olid
vastupidavamad ja paremad kui pronksrelvad, võimaldasid hetiitidel
laiendada oma võimu naabermaadele.
Muistses Egiptuses oli raual
kultuslik ja juveliirne tähtsus. On olnud ajajärke, mil rauda
hinnati
kullast kallimaks.
Sumerlased
olid esimesed, kes võtsid kasutusele kirja. Nad kasutasid asjade
tähistamiseks
piltsümboleid, millel kujutati loomi või
linde
Umbes samal ajal kui arenes kirjaoskus,
leiutati ka
arvusüsteemid . Oma arvusüsteemid olid olemas babüloonlastel,
sumeritel,maiadel, hiinlastel ja hindudel. Suurima numbrilise
leiutise – nulli – võtsid kasutusele
hindud umbes VII sajandil
pärast Kristust.
Paber
leiutati 11. märtsil 105 Hiinas kirjutusmaterjalina. Hiljem võeti
see kasutusele ka Euroopas. Paber tõrjus kirjutusmaterjalina peagi
välja papüüruse, pärgamendi, savitahvlid ja osaliselt ka siidi,
sest on
nendest vastupidavam, kergem ja käepärasem.
Hiinlased hakkasid brokaatkangast
kuduma rohkem kui 1500 aastat tagasi. Selle
luksusliku kanga valmistamisel kasutati vaid kõige peenemaid
materjale – kuldseid ja hõbedasi
niite , paabulinnusulgi ning
siidi.
Brokaati peeti Hiinas siidivalmistamise tehnika kõrgeimaks
tasemeks. Nii kallihinnalist kangast ei saanud endale lubada igaüks.
Vanas-Hiinas kasutasid brokaati tavaliselt keiserliku perekonna
liikmed. Lisaks keisri draakonirüüle valmistati brokaadist ka
kroonimisrõivaid.
Ratas võeti kasutusele Mesopotaamias 5.
aastatuhandel eKr ja arvatakse olevat arenenud pottsepakedrast. See
on üks tähtsaimaid leiutisi inimajaloos, kuna see tõi kaasa
transpordirevolutsiooni. 3. aastatuhandeks laienes ratta kasutamine
itta , rataskaarikusse.
Male juured on pärit Indiast.
Kindlaid andmeid
malest Indias on dateeritud aastaga 570 maj. Üheks
veenvamaks argumendiks, miks peetakse just Indiat male
hälliks on
tõik, et malendid paiknevad vana India
armee lahingukorra alusel ja
nende prototüüpideks on jalavägi, ratsavägi, sõjavankrid ja
sõjaelevandid.
Kõik kommentaarid