Eesti kiviaeg,rauaaeg,pronksiaeg (0)

Vanem kiviaeg ( paleoliitikum ) algas inimese kujunemisega ja lõppes P-Euroopas viimase jääajaga. Sellest ajast ei teata Eestis midagi. Keskmine kiviaeg( mesoliitikum )u 9000 – 5000 a eKr. Noorema kiviaja( neoliitikum ) u 5000 – 1800 a eKr alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu.
Eesti pronksiajas eristatakse vanemat (1800-1100) ja nooremat pronksiaega (u 1100 – u 500 eKr)
Vanem rauaaeg : Eelrooma rauaaeg ( 500 eKr- 50 pKr) ja Rooma rauaaeg( 50- 450 pKr). Noorem rauaaeg: viikingiaeg ( 800- 1050) ja hilisrauaaeg( 1050-1200).

Muinasaeg ( 8000 eKr-1208 pKr). Muinasaeg lõppes muistse vabadusvõitlusega(1208-1227)

Eesti keskaeg ( 13 saj. II pool- 17 saj algus). Selle lõpetas sõdade periood, mille tagajärjel oläks tänapäeva Eesti ala Rootsi kungriigi kooseisu ( 1558-1629[sõdade periood])

Rootsi aeg(17 saj) Selle perioodi lõp põhjasõda( 1700-1721), mille tagajärjel liivimaa läks Vene keisririigi koosseisu. Algas I vene aeg.

Vene aeg ( 18 saj- 24.02.1918)

Eesti Vabariik( 1918-1940) [23. aug. MRP] EW II ms lõpetas selle.

Eesti NL koosseisus - ENSV ( 1940-1991, 20 august) Eesti taasiseseisvus NL kokkuvarisemis tõttu ja Laulva Revolutsiooniga.

Eesti Vabariik ( 1991- ....)
MUINASAEG Väljakaevamistel leitavad inimtegevuse jäänused on muistised .KIVIAEG Varaseim inimasustsus võis eestis kujuneda u 8 at eKr. Sellest ajast on leitud mitmeid asulakohti ja seda nim Kunda kultuuriks-See kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates L-Soomest kuni leedu lõunaosani. Selle kultuuri elanikud rajasid oma asulad veekogude äärde, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud loomi.Tööriistad olid enamasti kivist , luust ja sarvest. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, sest selle tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks teravaid servi. Selle kõrval kasutati ka kvartsi. Suuremate tööriistade valm kasutati moondekivimeid. Kunda-aegse kivikirved olid veel algelised. Sarvedest ja luudest tehti palju nooleotsi, pistodasi jms. Elatusalad olid peamiselt kalastamine , tähtis oli ka jahtimine , igapäevases menüüs olid ka tähtsad igasugused marjad, pähklid, seened jne. Kammkeraamika kultuur- u 4000 a paiku eKr ..Hakati valmistama algelisi savinõusi, mida kaunistati kammitaolise asjaga tehtud tähekestega. Tööriistad olid juba tublisti arenenud.Paljud tööriistad olid nüüd töödeldud juba üle terve pinna.Arvatavasti tähtsamaid inimesi matmisel sängistati , vahel isegi elamupõranda alla...kaasa pandi nile igasuguseid ilusasjakesti..See näitab ka et kunstitase oli juba päris kõrge.Nöörkeraamika kultuur- u 3000 a paiku eKr..nime sai sellest et savinõusi hakati kaunistama nöörijäljenditega. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kitsi , lambaid ,veiseid ja sigu . Ka maaviljelusel oli nüüd suurem tähtsus. Venekirved-nende väga pika töötlemise järel saavutatud kaunis välimus on andnud alust arvamisele, ete tegemist oli mingisuguste eriliste sõjakirvestega või kultusesemetega.
Vanem pronksiaeg ( u 1800-1100 eKr)-Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad.Siin aga kahjuks puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid, mujal olid aga pronksesemed kallid, et neid suuremates kogustes osta. Paljudsi tööriistu tehti sellepärast endiselt kivist, luust ja sarvest. Noorem pronksiaeg(u 1100-500 eKr)-Kiindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Sellel ajal ehitati mõned kinlustatud asulad Saaremaal ja Narvas näiteks.. Hakati rajama erilisi kivikirstkalmeid. See oli enamjaolt 5-8 meetrise läbimööduga suur ring ja selle keskele laotud kirst , kuhu sängitati surnu.Tavaliselt maeti keskele mees, ilmselt perekonnapea. Laevkalmed -laevakujuline kivikirst, kuhu puistati põletatud surnute jäänused.Peamiseks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus . Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid, vähem hobuseid ja sigu. Põhilised põlluviljad olid nisu ja oder , kuid tunti ka hirssi, hernest , uba ja lina. Saaremal olid peamisteks jahiloomadeks hülged.Eelrooma rauaaeg(u 500 eKr-50 pKr)- Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, vastupidavamad ja teravamad võrreldes pronksiga. Esialgu suudeti neid vähe hankida. Ikka maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive jne. Tarandkalmed - uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 m. Kasutusele võeti oma soorauamaak . 3-2 saj eKr toimunud muutused seostatakse ilmselt ühiskondliku võimuvõitlusega. Rooma rauaaeg( u 50-u 450 pKr) Tarankalmed olis korrapärasemad. Peamisteks elatusaladeks oli kindlalt välja kujunendu põlluharimine ja karjakasvatus.Põllumajanudts arendas ja omakorda arenev käsitöö(põllutööriistad)
Linuste rajamine-keskmine rauaaeg( u 450- 800) ajal kerkisid mitmed linnused .

mägilinnused-need on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele.

neemiklinnusteks nim mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused.Seal kuhjati kunstlik vall üksnes seljakupoolsele küljele.Nad meenutavaid suuri voodeid(Kalevipoja säng)

Ringvall-linnused –Lääne-Eestis kus oli tasandik tuli ehitada linnus tasasele maale.Selleks kuhjati ümber kogu linnuseõue kunslik vall.
Kääpad- liivast kuhjatud kääpad, mille alla või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega. ( Kagu-Eestis levinud)
Naabrite vallutuskatsed: a) Oht lääne poolt. 9tat ja 10tat saj tuntakse viikingu ajana Euroopas. Eesti jäi viikingite ida teele ning Lääne ja põhja ranniku elanikud pidi sageli tagasi lööma viikingite röövretki. Üldiselt saadi sellega hakkama ja vahel korraldati ka vasturetki. b) Oht ida poolt. 9 saj lõpul oli tekkinud Vana-Vene riik(Kiievi-Venemaa) Venelased olid mitme saj jooksul hõivanud eestist isa poolsete soome-ugrilaste alasi. Nüüd hakkasid Kiievi võrstid korraldama sõjakäike ka eesti aladele . Aastal 1030 korraldas Kiievi vürst Jaroslav (Tark) sõjakäigu Ida-Eestisse ja vallutas Tarbatu linnuse. Ta nimetas Tartu Jurjeviks e Juri linnaks ( Juri oli Jaroslavi ristinimi). Venelased hoidsid Tartut 30 a ja valitsesid neid samuti, pärast mida ajasid eesti hõimud nad uuesti välja.
U 600 aasta paiku olevat rootslaste kuningas Ingvar teinud rüüsteretke eestimaale. Eestlastega peetud lahingus saadi lüüa, langes ka kuningas ise.Tšuudid- Vene kroonikates nim eestlasi ja mõningaid teisi isa pool elanuid läänemeresoomlasi tšuutideks.