Aafrika pärismaalaste kultuur, kombed, traditsioonid, igapäevaelu - Referaat Uurimustöö

Jakob Westholmi Gümnaasium
AAFRIKA PÄRISMAALASTE KULTUUR JA KOMBED
Inimeseõpetuse referaat
Autorid: Anni Reiljan
Mona Tammik
7.a klass
Juhendaja : Marge Ensling
Tallinn 2015
Sisukord
Sissejuhatus..................................................................................................................................3
Aafrika manner .............................................................................................................................4
Söögikombed ja toiduvalmistamine .............................................................................................5
Eluasemed....................................................................................................................................5
Naiste tööd...................................................................................................................................6
Naiste riietus.................................................................................................................................6
Meeste riietus...............................................................................................................................7
Meeste tööd..................................................................................................................................7
Usk ja uskumused........................................................................................................................8
Kombed ja rituaalid ......................................................................................................................8
Kokkuvõte....................................................................................................................................9
Kasutatud allikad.........................................................................................................................10
Kasutatud allikad.........................................................................................................................11
Kasutatud allikad.........................................................................................................................12
2
Sissejuhatus
Valisime teema Aafrika pärismaalaste kultuur ja kombed, sest meid huvitasid väga Aafrika põliste hõimude uskumused, kombed ja traditsioonid. Huvitavaks muudab selle ka fakt, et põliste aafriklaste kombed ja uskumused erinevad märkimisväärselt meie põhjamaa riikide kommetest. Räägime Aafrika mandrist üldiselt ja seal elavate rahvaste uskumustest, kultuurist, argielust jne.
Nime Aafrika kasutas esimest korda senaator ja väejuht Scipio Africanus. Aafrikas on 53 rahvusvaheliselt tunnustatud riiki, millest 50 on vabariigid ja 3 monarhiad. Aafrikas on umbes 3000 suguharu, mille suurus ulatub mitmest miljonist mõnekümneni. Mõnel rahval on vana riikluse traditsioon, paljude jaoks on riigi idee alles uus.
Aafrika naised
(Pilt nr. 1)
3
Aafrika manner
Aafrika on huvitava kujuga manner, mida ümbritsevad neli suurt veekogu: Punane meri, Vaikne ookean, Atlandi ookean ja India ookean. Manner koosneb viiekümne kolmest sõltumatust riigist, millest suurimad on Sudaan , Alzeeria ning Kongo. Aafika kultuur on üks mitmekülgsemaid maailmas. Aafrika on suuruselt teine kontinent maailmas võttes enda alla umbes 30 330 000 ruutkilomeetrit, see tähendab 22 protsenti kogu nähtava maa pinnast.
Aafrika manner
(Pilt nr. 2)
4
Söögikombed ja toiduvalmistamine
Toiduvalmistamine ja käsitööd on Aafrika külas enamasti õuetööd. Aafriklased teevad toitu näiteks maniokist, mitmesugustest teraviljadest ja kaunviljadest.
Söömine ja joomine on ühine tegevus. Pere sööb reeglina koos, tavaliselt õues. Aafrikas on tähtsaimaks joogiks tee. Levinud on ka palmivein, õlu ning kohv, mida enamasti joovad naised.
Puidust toidunõusid kasutatakse kõikjal Aafrikas. Aafriklaste majadest leiab ka hulgasliselt erinevaid säilitusanumaid. Osa neist ripub nööridega laes, osa seisab riiulitel, et rotid , hiired ega maod neile ligi ei pääseks.
Jaanalinnumuna koort, mis on ühest otsast avatud kasutatakse tihti vee ning muude jookide kandmiseks.
Eluasemed
Aafrikas elatakse suurperedena talutarandikes ehk kraalides. Peremehel ja kõigil tema naistel on omaette hoov , kus on savitellistest seinte ja õlgkatusega magamismaja, köök , ait ja hütt.
Inimesed ehitavad maju kaitseks külma, tuule, päikese ja vihma eest ning kasutavad selleks mitmesuguseid looduslikke materjale.
Maja ehitavad mehed ja naised koos ning see töö võetakse tavaliselt käsile talvel, kui põllul pole tarvis midagi teha.
Esimene töö majaehitusel on savitellistest ringikujulise seina üles ladumine , mis jäetakse naiste hooleks. Meeste tööks on ehitusmaterjalide leidmine ja katuse ehitamine.
Rookatuse tegemiseks tuleb roog või õled kimpudesse köita. Põrandat hakatakse tegema alles siis, kui katus on täielikult valmis. Vedel mört valatakse põrandale ja tasandatatkse sileda kiviga. Hiljem joonistatakse põrandale mustrid.
5
Naiste tööd
Suurperedes kehtiva tööjaotuse kohaselt on naistel ja meestel eri tööd. Naised tegelevad lastega, käivad kalal ja teevad süüa. Naiste ülesanne on ka vee ja küttepuude toomine ning õue koristamine . Vaevarikka põllutööga tegelevad samuti naised, sest meeste tööks on vaadata karja järele.
Naiste riietus
Aafriklased ei kanna rõivaid ainult kaitseks külma, päikese või vihma eest. Riideid kantakse ka selleks, et näidata oma positsiooni ühiskonnas, ametikohta või vanust .
Naise riietus näitab, kas ta on abielus või mitte. Vallaline tütarlaps kannab puusaseelikut ja peaehet. Pärast abiellumist võib ta kanda nahast keepi ning eest seotavat seelikut. Abielus naised kannavad suurt keerukalt seotud pearätti. Mida suuren ja kõrgem on peakate , seda tähtsam on selle kandja.
Aafrika emad seovad oma lapse salli või riidetükiga selga . Last seljas kandes saab lapse eest hoolitsedes ka muid töid teha.
Aafrika naiste riietus
(Pilt nr. 3)
6
Meeste riietus
Aafrikas näeb mehe riietusest, kas ta elab kõrbes või metsapiirkonnas, kas ta on põlluharija või kuningas. Aafrikas kantakse palju mütse ja peakatteid. Tseremooniatel kannavad mehed silmatorkavaid ja keeruka ehitusega peaehteid.
Aafrika kõrbepiirkonnas kantakse avaraid rõivaid, et keha üle ei kuumeneks. Meestel on kottpüksid ja pealisriideks pikk puuvillane hõlst.
Mõnes kohas kannavad mehed õla pealt kokku seotud puuvillast kangatükki. Sandaalide ja kingade valmistamiseks kasutatakse erinevaid materjale. Puust sandaalid kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ning teravate astelde eest. Nahast kingad aga pakuvad kaitset igasugus ilmaga.
Meeste tööd
Aafrika kuivades piirkondades on karjakasvatus ning loomade järele vaatamine meeste ülesanne. Mehed tegelevad ka küttimisega. Nad immutavad oma nooleotsi mitmesuguste taimsete ja loomsete mürkidega. Kui loom on tabamuse saanud hakkab kütt teda jälitama ning tapab lõpuks odaga.
Aafrika mees
(Pilt nr. 4)
7
Usk ja uskumused
Kõige laiemalt levinud usundid Aafrikas on kristlus ja islami usk. Nende kõrval on elujõus ka paljud kohaalikud hõimuusundid. Kummardetekse mitmeid erinevaid jumalaid ja austatakse esivanemaid.
Esivanemad on kehtestanud reeglid, mille järgi kogukond peab elama. Kui nad vihastavad, võivad nende hinged elavaile kahju tekitada ning neid neid tuleb ohvriandedega lepitada.
Perekonnad austavad oma esivanemaid iga- aastastel pidustustel. Pidustustel kantakse erineva kujundusega maske.
Islamiusulised kummardavad ainujumalat Allahi . See usk põhineb Araabias elanud prohvet Muhamedi juttudel.
Ristiusk on saanud mitmes Aafrika riigis tähtsaimaks usundiks. Inimesed käivad kirikus oma kaitsepühakuid kummardamas.
Kombed ja ritualid
Paljude aafriklaste arvates aitavad mitmesugused kombetalitused kaasa tervisele ja heale käekäigule. Esivanemaid kutsutaks appi muresid leevendama, haigusi ravime ning kurje vaime võitma .
Nõidpreester, kes on ka kogukonna ravitseja, võtab ühendust esivanemate vaimudega. Aafrikas on laialt levinud uskumus , et nähtamatud jõud võivad palju kurja teha.
Ennustamisega tegeletakse paljudes Aafrika maades. Ennustajad määravad kindlaks, millal tuleb esivanemate ja jumalte kiituseks pidustusi korraldada.
Traditsiooniline näomaaling
(Pilt nr. 5)
8
Kokkuvõte
Tänapäeva inimese (Homo Sapiens ) sünnimaaks on Aafrika. Aafrikas on väga tähtsal kohal hõimud ja vanad traditsioonid. See on kultuuriliselt väga mitmekesine maa. Aafriklased austavad oma esivanemaid ning tihti peetakse nende auks tseremooniaid ja suuri pidustusi.
Tänu selle referaadi koostamisele saime teada palju huvitavat Aafrika pärismaalaste kommete ja uskumuste kohta. Saime ka teada milline näeb välja hõimuelu tänapäeval.
9
Kasutatud allikad: