Metallid (0)

Vanim tööriistametall – vask

Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Vaske võib mõnikord looduses esineda ka ehedalt. Ilmselt valmistas meie eellane eheda vase tükkidest enam kui
10 000 aastat tagasi esimesi tööriistu ja pani sellega aluse vaseajale. Vase kasutamist soodustas nii võimalus teda külmtöödelda kui ka hõlpus saamisviis vasemaagist.
Vase moodustumise kohta on mitmeid erinevaid arvamusi . Ühe levinuma seisu-
koha järgi oli vask kaugetel geoloogilistel ajastutel algul ühendis väävliga ja moodus-
tas sulfiidimaake. Vulkaanilistes rajoonides võis sulfiidimaak kõrgetel tempe-
ratuuridel reageerida hapnikuga. Tekkis vaskoksiid, mis reageeris vasksulfiidiga ja moodustus vask.
Vask püüdis inimeste pilke oma rohelise värvusega. Kivikirvega tagumisel ei
purunenud ehe vask kildudeks, vaid muutis kuju ja läks tervamaks. Lõkkesse sattu-
des märkasid inimesed, et vask muutub punaseks ning leidsid , et nii on lihtne valmis-
tada kirveid, nooleotsi, nuge ja ehteid . Sealt saigi alguse vaseaeg, mis vahetas välja eelnenud kiviaja. Vaseaeg ei kestnud kuigi kaua, umbes 1000 aastat, mis on näiteks kaks korda vähem kui pronksiaeg . Kuid sellegi poolest oli see periood inimkonna jaoks väga tähtis.

Esimesed vasekaevandused

Kuigi ei olda veel päris kindlad, arvatakse siiski, et vask on esimesena kasutusele võetud Küprose saarel. Arvatakse, et just sealt algas vaselevik. Küproselt on leitud
ka palju erinevaid vaskriistu. Ka saare nimetus viitab sellele, nimelt tähendab Küpros mitmes keeles vaske.
Et vaske maapinnalt küllaldaselt ei leitud, hakati seda kaevamiste abil otsima samade meetoditega, nagu omal ajal tulekivi oli otsitud. On leitud näiteks noorema kiviaja (vaseaja) kaevandusi Uurali mägedes (nn. tsuudi kaevandused ), Lõuna-Venemaalt Harkovi juurest, Austriast, Hispaaniast, Portugalist. Et need kaevandused on tõesti väga vanad, tõendavad sealt leitud kivist tööriistad ja väga algelised metallriistad.
Kaevandused moodustavad 11-12 m. sügavused augud. Puutudes kokku metallisoonega on hakatud horisontaalselt kaevama käike kõrvale, nii kaugele kui võimalik. Käigu sisselangemise vältimiseks ehitati käikudesse sambad lae ja seinte toetuseks, kuigi on juhtumeid, kus sellest hoolimata on siiski lagi sisse langenud ja inimesed enda alla matnud.
     Pimedais käikudes töötati peeruvalgusel. Metall löödi lahti suurte kivist nuiadega. Kaevanduse suus asus harilikult maaga kaetud ahi, milles vaske sulatati - seega oli vasevalamine tuttav.
7