Valjala Maalinn (0)

VALJALA  MAALINN
Caspar  Koit
T-12
AJALUGU
vAjaloolased on avaldanud arvamust, et 800 aastat tagasi 
võis pääseda laevadega mööda jõgesid üsna linnuse külje 
alla, sest  maapind  oli ca 2,5 m praegusest madalam.
vValjala maalinn, Henriku  Liivimaa  kroonika järgi castrum 
Waldja oli tugevaim saarlaste linnus. 1227. aasta talvise 
piiramise käigus seda ei vallutatud, vaid 20 000meheline 
vägi sundis linnuse jõu ja ähvardustega alistuma, 
kasutades kiviheitemasinaid ja  ambe .
v
PÕHIPLAAN
vLinnus rajati looduslikule kühmule, mis oma põhiplaanilt oli ümarovaalne, välisnõlva kõrgus 
5–8 m (topograafilistel kaartidel 10 m), kalle 25–28 kraadi. Linnuse läbimõõt on kagu-
loode suunas 110 m ja edela-kirde suunas 120 m.
vValli lääneosa on ülejäänust kõrgem. Säilinud kõrged vallid on inimeste kätetöö. 
Väljastpoolt on vallide kõrgus 5–8, seest 3–6 m.  Valli  sisenõlva ja harja katab  lahtine  
paeklibu, mis on tekkinud muldvallile laotud paekivivallist. Valli harja laius on 3–7 
meetrit. Valli seest on võimalik leida tahutud kive, mõned neist ristkülikukujulised. (On 
avastatud jälgi ka mördi kasutamisest, kuid sedapole uurimistöödes veel ametlikult 
kinnitatud.) Ajaloolased peavad Valjala maalinna üheks vähestest linnustest, mille 
kindlustused  koosnesid peaasjalikult kivist. Puitu kasutati vähe.
vLinnuseõue pindala on 3600 ruutmeetrit. Õue loodeservas paikneb üle 5 meetri sügavune 
paasraketega  kaev .
vLinnuse jalamit ümbritseb lai nõgu, mis ilmselt on tekkinud mulla võtmisel valli muldkeha 
jaoks.
v
ARHEOLOOGILISED 
UURINGUD
vAegade jooksul on Valjala maalinnast juhuleidudena leitud 
hõbetaušeeringuga  ilustatud  ja lohkudega mõõga  käepide , oda ja nooleotsi. 
Väljakaevamistel on leitud veel sõlgi, rinnanõelu, keraamikat ja muid 
majapidamisesemeid. Leiud kuuluvad 11.-13. sajandisse.
vJean Baptiste Holzmayer uuris 1860. aastatel Valjala maalinna ning leidis 
kaevamiste käigus vallisisese kivimüüridega ruumi, mis võis olla kasutusel 
hoiupaigana.
vMoskva  arheoloog  Sergei K. Bogojavlenski ja  mõisnik   Stackelberg  viisid 
Valjalas 1895. aastal läbi arheoloogilisi väljakaevamisi.
v1962.-1964. aastal toimunud kaevamistel, mida juhtis A. Kustin, täpsustati valli 
konstruktsioone ja uuriti keerisahjudega hoonete rususid. Lahti kaevati ka 
puuraketega 5,34 m sügavune kaev. Kaevu lahtikaevamisel saadi 15 leidu, nende 
hulgas puust  labidas ,  kirves  ja kasetohust vakk.
v

Document Outline

• Slide1
• Slide2
• Slide3
• Slide4