Eesti Vabadussõja muuseum (0)

Eesti Vabadussõja  muuseum
Raimond Russi
MUUSEUMI SAAMISLUGU  
Lagedil,  Pirita  jõekäärus  olevas  Külma  pargis  asub antud hetkel Eestis ainuke 
sõjamuuseum, kus eksponeeritakse nii eelmistes sõdades  kui Teises Maailmasõjas 
kasutusel olnud sõjatehnikat,  relvi , sõjaväevorme ning palju muud. Muuseumi 
omanikuks on mittetulundusühing, mille juhatajaks on muuseumi  asutaja  Johannes 
Tõrs. 
Muuseumis on väljapanekud nii Eesti Vabadussõjas, kui Teises Maailmasõjas 
võidelnud eesti  väeosade kohta.  Esindatud  on peaaegu kõik sõjaväevormid, mida eesti 
sõdurid neis sõdades on kandnud. Hoone  keldris  on suur, erinevatel ajaperioodidel 
kasutatud käsirelvade kogu. Muuseumi stendidel olevad väljapanekud kajastavad 
eestlaste osalust möödunud sõdades, sõjasündmusi, meie tuntud sõjaväejuhte ja nende 
elusaatusi. Samuti on väljapanekute hulgas palju sõjaajalugusid ja sõjas osalenute 
mälestusi kajastavaid raamatuid, dokumente ja sümboolikat.
“Selle maatüki ostis kunagi endale presidendi vend  Voldemar  Päts. Ta ostis ära ka vene suurvürsti  suvila  Narva-Jõesuus, võttis selle 
lahti, tõi  rongiga  siia ja ehitas uuesti üles. Kuna Voldemar Päts oli kunstilembeline, siis olid siin igal suvel koos noored skulptorid ja 
maalijad ja see koht kujunes noorte kunstnike  koduks . 
 
Voldemar Päts oli  Konstantin  Pätsi vendadest ainuke, kes pääses 1944.a. vabasse maa- ilma. Ta läks Austriasse ja oli seal Eesti-Austria 
Sõprusühingu esimees.  Austriast  läks ta Rootsi ja elas mõnda aega Göteborgis. Seejärel siirdus Voldemar Päts Kanadasse, kus ta 81 
aastaselt elektri- rongis südamerabandusse suri.
 
1988.a. 20. oktoobril, kusagil kella viie paiku öösel - oli see kas Vana-Jumal ise, või olid need mingid tundmatud jõud, mis panid 
mulle peale kohustuse – rajada siia  muuseum . Järgmisel  hommikul   ütlesin abikaasale: “Läheme  otsime  selle koha üles”. 
 
Oli külm  oktoobri  kuu, kui me esimest korda siia tulime. Mul oli süles väike tütar ja me leidsimegi selle koha üles. See park siin, kus 
kasvas 48 puud, oli täielikult risustatud ja naine ütles mulle: “Läheme siit ruttu minema, siin kasvavad ju ainult nõgesed.
 
Kuid kahe nädala pärast oli mul selge, mida ma tegema pean. Sel ajal elas siin veel 83 aastane  pargi  endine  hooldaja , kelle käest ma 
sain selle maja esimese foto. Maja oli nõukogude ajal maha põlenud ja sellest olid järel vaid vundamendi jäänused. Mõõtsime ära 
vundamendi ja selle suuruseks oli 18,5 x 22,5 meetrit. 
 
Mõtlesin siis – kui see peab sündima, siis sündigu! Panin siia kogu oma energia. Pargi hooldaja Reinkopi juhendamisel võtsime 
kõigepealt käsile pargi korrastamise. Siin kasvas 146 erinevat puu ja põõsaliiki. Mati Pätsi abiga  saime  Kanadast Voldemar Pätsi 
tütardelt mõned maja pildid, mille järgi Urmas Arike tegi maja projekti. Seejärel alustasime maja ehitamisega. 1991. aastal valmis 
rippsild  ja Soomepoiste JR-200 ülemaailmsel kokkutulekul, mis toimus 1994. aasta Võidupühal, avasime siin muuseumi. 
1999. aasta suvel ehitasime siia need sillamajakesed, mis sümboliseerivad vana eestlaste 
linnust. Ühte neist tuleb edaspidi näituseruum, kuhu paigutame Rae valla territooriumilt leitud 
muinaseestlaste sõjariistu – kivi-  kirved , nooleotsi ja teisi sõjariistu, milliseid muinaseesti 
sõjamehed kasutasid raudrüütlitega võideldes. Sel aastal paigaldasime siia ka igavese tule. See 
süüdatakse kõigil Vabariigi tähtpäevadel."
 
1999. aasta 5. detsembril toimus muuseumis “60 aastat Talvesõja möödumisest” näituse 
avamine . Lindi lõikas läbi Soome suursaadik. 
 
2003.a. 29. novembril tähistati Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis Lagedil 85. aasta 
möödumist Vabadussõja algusest. Toimus 1944.a. Narva piirkonna lahingute  imitatsioon  kus 
punaarmeelased üritasid korduvalt tulutult Narva jõge forsseerida et selle läänekaldal 
sillapead moodustada. Eesti Leegioni võitlejatel õnnestus selliseid rünnakuid korduvalt suurte 
kaotuste  hinnaga tõrjuda sest  taganeda  polnud neil noortel meestel kusagile - nende seljataga 
oli Eestimaa. Punaarmee jõud jäid lõpuks siiski peale.
 
2004.a. 20.juunil tähistas nüüd Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi  nimetust  kandev muuseum 
Lagedil oma 10. aastapäeva ja Vabadussõja lõppu tähistava Võnnu lahingu 85. aastapäeva. Sel 
puhul toimus sõjatehnika näitus ja mälestati Eesti iseseisvuse eest langenud sõjamehi.
pildid (paremalt) : Eesti soomusrong, eesti sõdurid 
vallutavad linnuse varemeid, õppursõdur, eesti 
suurtüki vägi, eesti  ratsa   pataljon .
Si n on käidud igalt poolt 
maailmaast ning si n on palju 
huvitavaid asju. Si n käivad 
motoklubid, rattamatkajad ja 
poli tilised külalised.
Google pildid
http://www.hot.ee/vvmuuseum/
Kasutatud 
kirjandus.
TÄNAN 
KUULAMAST!

Document Outline

• Slide 1
• MUUSEUMI SAAMISLUGU
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Kasutatud kirjandus.
• TÄNAN KUULAMAST!