Tartu Kutsehariduskeskus Majutus-ja toitlustusosakond VASK Referaat Tartu 2009 VASK Üldiselt Vask ( ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega veega. Leidumine
vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest.Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Füüsikalised omadused Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kui vaske kuumutada,siis kattub ta musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekassiniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat,mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O
Vanim tööriistametall vask Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Vaske võib mõnikord looduses esineda ka ehedalt. Ilmselt valmistas meie eellane eheda vase tükkidest enam kui 10 000 aastat tagasi esimesi tööriistu ja pani sellega aluse vaseajale. Vase kasutamist soodustas nii võimalus teda külmtöödelda kui ka hõlpus saamisviis vasemaagist. Vase moodustumise kohta on mitmeid erinevaid arvamusi. Ühe levinuma seisu- koha järgi oli vask kaugetel geoloogilistel ajastutel algul ühendis väävliga ja moodus- tas sulfiidimaake. Vulkaanilistes rajoonides võis sulfiidimaak kõrgetel tempe- ratuuridel reageerida hapnikuga. Tekkis vaskoksiid, mis reageeris vasksulfiidiga ja moodustus vask. Vask püüdis inimeste pilke oma rohelise värvusega. Kivikirvega tagumisel ei purunenud ehe vask kildudeks, vaid muutis kuju ja läks tervamaks. Lõkkesse sattu-
palju...........................................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Valisin antud teema, kuna see element tundus huvitav. Samuti sellepärast, kuna mu tutvusringkonnas on inimesi, kelle perekonnanimi on Vask ning tundus huvitav nende nime tähendust natuke teisiti tundma õppida. Vask on pehme punakaspruun tahke metall, mida kasutati algselt tema painduvuse pärast ja palju hilisemast ajast tema omaduse tõttu elektrit juhtida. Looduses leidub vaske nii ehedal kujul kui ka ühenditena vasemaakides ja mineraalides. (Leelo Laurits jt, 2004) Vase tähis on Cu ja ladina keeles nim. teda Cuprum`iks. Cu järjekorra number on 29. Vask paikneb tabelis
Kõik kommentaarid