Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VASK(1) (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks kasutatakse?

Lõik failist


VASK

Rinaldo Must 

Vase tähis on Cu ja ladina keeles tema nimi on  Cuprum .Cu järjekorra number 
on 29
Vask on kergesti painduv, sepistatav ning ning juhib hästi elektrit ja soojust. 
Kuna Cu on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana

Vase  sulamistemperatuur  on 1080 kraadi
Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega ka veega
Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Maakoores vaske umbes 900 
korda vähem kui alumiiniumi ja 500 korda vähem kui rauda. Kullast ja hõbedast 
on vaske aga tunduvalt rohkem. 

Selle avastamise lugu algas juba kiviajal, kui inimeste pilku 
püüdsid erksavärvilised  mineraalid - punased, rohelised, sinised; 
sealhulgas ka rohelise värvusega ehe vask. Kivikirvega 
tagumisel ei purunenud ehe vask kildudeks nagu tulekivi, vaid 
muutis kuju ja läks teravamaks.  Sellistest  tähelepanekutest võis 
alguse saada metallide külmtöötlemine. Hiljem võis vase tükk 
sattuda lõkkesse, kus ta muutus hästi  pehmeks  ning temast 
hakati valmistama näit. nooleotsi, nuge ja ehteid. Kiviaja vahetas 
välja vaseaeg. Vase kasutamisega seoses vähenesid maapinnal 


Click to edit Master text styles

esinevad eheda vase ja vasemaagi varud ning hakati rajama maa-

Second level

aluseid kaevandusi. 

Third level

Fourth  level

Fifth level
Eheda vase moodustumisest on arvamusi 

mitmeid. Ühe levinuma seisukoha järgi oli 

vask kaugetel geoloogolistel ajastutel algul 

ühendis väävliga ja moodustas 

sulfiidimaake. 

Vulkaanilistes rajoonides võis sulfiidimaak 

kõrgetel temperatuuridel reageerida 

hapnikuga. Tekkis vaskoksiid, mis 

reageeris vasksulfiidiga ja moodustas 

eheda vase

Vasemaagiräbu vanuseks hinnatakse  8000  aastat
Seni leitud suurima eheda vasetüki mass on 420 tonni
Esimesed vaskesemed Egiptuses pärinevad 5.-6. aastatuhandest e.m.a. 
Kaukaasias hakati vaske sulatama 4. aastatuhande esimesel poolel e.m.a., 
Kesk-Euroopas ilmselt 3. aastatuhandel e.m.a.

Vanimad vaskesemed on avastatud  Iraani  ja muistse  Anatoolia (nüüdis-Türgi 
Aasia -osa)  territooriumilt
Paljude kirikute kuplid kaeti vasklehtedega. Ka Kremlis paikneva Ivan Groznõi 
kellatorni sibulkuppel on kaetud kullatud vasklehtedega. 
Vaske leidub looduses enam kui 170 mineraali koostises. 

Bioloogiline tähtsus

Vask on bioelement. Kui inimorganismis kannab õhuhapnikku veres edasi 
rauda sisaldav hemoglobiin, siis limuste ja lülijalgsete organismis täidab sama 
ülesannet vaske sisaldav hemotsüaniin. Keemiliselt ehituselt on hemoglobiin ja 
hemotsüaniin sarnased. Põhiline erinevus on metallide, vase või raua 
esinemises.

Vase poolest vaestel muldadel tõstab vaske sisaldav püriidiräbu 
teraviljakultuuride saaki 4–7 ts/ha ning  enamgi ; turvas- ja soomuldadel tõuseb 
linasaak ning kvaliteet. Käesoleval ajal kasutatakse püriidiräbu annustes 6–8 
ts/ha või vaskvitrioli annustes 20–25 ts/ha.
Mürgisus

Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav  kogus. 
Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on 
samuti miinus. Üks düstroofia liik kaasneb vase kuhjumisega organismis. Vask 
jõuab maost sappi. Selle haigusega kaasnevad aju- ja maokahjustused. Katsed 
näitasid, et skisofreeniahaigetel on liiga kõrge vasesisaldus  organismis. 

Siiski pole teada, kas kõrge vasesisaldus organismis põhjustab ka psüühilisi 
häireid, kas vase kuhjumine on organismi vastureaktsioon haigusele või 
haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis.
Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse 
kõrvalmaitse".

Milleks kasutatakse?

Vasksulfaadi on palju kasutusalasid, näiteks värvimisel, galvanosteegias, 
bordoo lahuse valmistamiseks puu- ja köögiviljal esineva hallituse hävitamiseks
Vask kloriidi kasutatakse ilutulestikus rohelise värvuse saamiseks, samuti väävli 
eemaldamiseks naftast
Tänan Vaatamast!

Rinaldo must 



Document Outline



  • Slide 1

  • Slide 2

  • Slide 3

  • Slide 4

  • Slide 5

  • Slide 6

  • Slide 7

  • Bioloogiline tähtsus

  • Slide 9

  • Mürgisus
Vasakule Paremale
VASK 1 #1 VASK 1 #2 VASK 1 #3 VASK 1 #4 VASK 1 #5 VASK 1 #6 VASK 1 #7 VASK 1 #8 VASK 1 #9 VASK 1 #10 VASK 1 #11 VASK 1 #12 VASK 1 #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LollAssHole Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Vask

Tartu Kutsehariduskeskus Majutus-ja toitlustusosakond VASK Referaat Tartu 2009 VASK Üldiselt Vask ( ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega veega. Leidumine

Keemia
thumbnail
5
doc

Vask - referaat

vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest.Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus ­ Chuquicamata karjäär. Füüsikalised omadused Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kui vaske kuumutada,siis kattub ta musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekas­siniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat,mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O

Keemia
thumbnail
2
doc

Metallid

Vanim tööriistametall ­ vask Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Vaske võib mõnikord looduses esineda ka ehedalt. Ilmselt valmistas meie eellane eheda vase tükkidest enam kui 10 000 aastat tagasi esimesi tööriistu ja pani sellega aluse vaseajale. Vase kasutamist soodustas nii võimalus teda külmtöödelda kui ka hõlpus saamisviis vasemaagist. Vase moodustumise kohta on mitmeid erinevaid arvamusi. Ühe levinuma seisu- koha järgi oli vask kaugetel geoloogilistel ajastutel algul ühendis väävliga ja moodus- tas sulfiidimaake. Vulkaanilistes rajoonides võis sulfiidimaak kõrgetel tempe- ratuuridel reageerida hapnikuga. Tekkis vaskoksiid, mis reageeris vasksulfiidiga ja moodustus vask. Vask püüdis inimeste pilke oma rohelise värvusega. Kivikirvega tagumisel ei purunenud ehe vask kildudeks, vaid muutis kuju ja läks tervamaks. Lõkkesse sattu-

Keemia
thumbnail
26
doc

Vask ja peamised vasemaagid

palju...........................................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Valisin antud teema, kuna see element tundus huvitav. Samuti sellepärast, kuna mu tutvusringkonnas on inimesi, kelle perekonnanimi on Vask ning tundus huvitav nende nime tähendust natuke teisiti tundma õppida. Vask on pehme punakaspruun tahke metall, mida kasutati algselt tema painduvuse pärast ja palju hilisemast ajast tema omaduse tõttu elektrit juhtida. Looduses leidub vaske nii ehedal kujul kui ka ühenditena vasemaakides ja mineraalides. (Leelo Laurits jt, 2004) Vase tähis on Cu ja ladina keeles nim. teda Cuprum`iks. Cu järjekorra number on 29. Vask paikneb tabelis

Keemia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun