Muuseumid Narvas, Eestis
ja Venemaal
Viktoria Leshko
Narva
Muuseum • Tänapäeva Narva
Muuseum – see on Narva linnus, Põhjaõu
ja Kunstigalerii. Need pole ainult arhitektuurilised
mälestusmärgid – linnuses ja
galeriis paiknevad ka
näitusesaalid.
• Narva linnuse
ekspositsioon räägib Narva linna ajaloost 13.
sajandist kuni 20. sajandi
alguseni .
• 1991. aastal avati Kunstigalerii. Tänu sellele on muuseumil
lisaks oma kunstikollektsiooni eksponeerimise võimalustele
ka väljavaade Eesti ja välismaa näitusi võõrustada.
• 2007. aastal avati linnuse põhjahoovis uus
turismiatraktsioon Põhjaõu, mis on Narva Muuseumi
tõlgendus 17. sajandi varauusaegsest käsitööliste
linnaosast.
Eesti Vabadussõja muuseum
• 1999. aasta suvel ehitasime siia need sillamajakesed, mis sümboliseerivad
vana eestlaste linnust. Ühte neist tuleb edaspidi näituseruum, kuhu
paigutame Rae valla territooriumilt leitud muinaseestlaste sõjariistu – kivi-
kirved , nooleotsi ja teisi sõjariistu, milliseid muinaseesti sõjamehed
kasutasid raudrüütlitega võideldes. Sel aastal paigaldasime siia ka igavese
tule. See süüdatakse kõigil Vabariigi tähtpäevadel."
• 1999. aasta 5. detsembril toimus
muuseumis “60 aastat Talvesõja
möödumisest” näituse
avamine . Lindi lõikas läbi Soome suursaadik.
• 2003.a. 29. novembril tähistati Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis Lagedil
85. aasta möödumist Vabadussõja algusest. Toimus 1944.a. Narva piirkonna
lahingute
imitatsioon kus punaarmeelased üritasid korduvalt tulutult Narva
jõge forsseerida et selle läänekaldal sillapead moodustada. Eesti Leegioni
võitlejatel õnnestus selliseid rünnakuid korduvalt suurte kaotuste hinnaga
tõrjuda sest taganeda polnud neil noortel meestel kusagile - nende
seljataga oli Eestimaa. Punaarmee jõud jäid lõpuks siiski peale.
• 2004.a. 20.juunil tähistas nüüd Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi
nimetust kandev muuseum Lagedil oma 10. aastapäeva ja Vabadussõja lõppu
tähistava Võnnu lahingu 85. aastapäeva. Sel puhul toimus
sõjatehnika näitus ja mälestati Eesti iseseisvuse eest langenud sõjamehi.
Tretjakovi galerii
Muuseumi ajalugu algas 1856. aastal, kui vene kaupmees ja
kunstikoguja
Pavel Tretjakov alustas Vene kunstnike teoste
kogumist. Ühed esimesed soetatud maalid olid Vassili Hudjakovi
maal "Kähmlus Soome salakaubavedajatega" ja Nikolai Schilderi
maal "
Kiusatus ".
Aastal 1892 suri Pavel Tretjakovi vend
Sergei . Testamendiga
pärandas ta oma kogu vennale. Samuti oli
testamendis kirjas, et
ta soovib kinkida
linnale oma osa majast, aga seda siis vaid venna
heakskiidul ja tingimustel. Augustis 1892
kinkis Pavel Tretjakov
oma ja venna kogu
Moskva linnale. Kogu koosnes sel ajal Vene
kunstnike 1287 maalist ja 518 graafilisest lehest, samuti oli selles
15 skulptuuri ja ikoonide kollektsioon.
Muuseum avati külastajatele 15. augustil 1893majas, mille
Tretjakovide perekond ostis
1851 . aastal. See
kandis nimetust
Moskva Paveli ja Sergei Tretjakovi linna galerii.
Pavel Tretjakov jätkas kunstikogu täiendamist ning kollektsioon üha
suurenes. Muuseumit laiendati ja juurde ehitati lisahooneid aastail
1873, 1882, 1885, 1892 ja 1902–
1904 . Tänapäeva muuseumi
peahoone
kavandas kunstnik Vassili Vasnetsov, töid teostas
arhitekt Vassili Baškirov aastail 1900–1903. Galeriihoone fassaadi kaunistab
keskaegsete käsikirjade piltidest inspireeritud ehisvööt. Esifassaadi
keskele on paigutatud bareljeef, mis kujutab Püha Jürit lohega
võitlemas.
Aastal 1930 ehitati uus külghoone.
Tänan tähelepanu eest !
Document Outline
- Slide 1
- Narva Muuseum
- Slide 3
- Slide 4
- Eesti Vabadussõja muuseum
- Slide 6
- Tretjakovi galerii
- Slide 8
- Tänan tähelepanu eest !
Kõik kommentaarid