Viikingid ja slaavlased (0)

aViikingid (päritolu, tegevus)
Viikingid olid muinas- skandinaavia (rootsi, taani, norra) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8. – 11. sajand (aastad 700 – 1050).
Nimetus viiking tuleb tõenäoliselt vana-skandinaavia sõnast vik, mis tähendab lahte. Kuigi viikingid on andnud nime tervele ajastule , moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast. Suurem osa Skandinaavia elanikkonnast tegeles rahumeelse maaharimisega. Meresõitmisega hakkasid endale elatist teenima vaid need inimesed, kes elasid ranniku vahetus läheduses, kus olid maade puudus, ja kus maad olid väheviljakad.
Viikingid olid osavad laevaehitajad: nende pikklaevade drakkarite plangutus ja suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingid Islandile, Gröönimaale ja isegi Põhja-Ameerika rannikule. Euroopas rajasid nad mitmele poole oma asulaid ning sulandusid kohaliku elanikkonnaga.
Ida suunas mööda jõgesid seilanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nii kutsutakse viikingeid vanavene kroonikates. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist osa Kiievi-Vene riigi tekkimisel.
Viikingite osatähtsus vähenes 11. – 12. sajandil. Põhjused:

ristiusu levik

viikingite ühiskonna nõrk poliitiline organiseeritus

uute sõdimismeetodite ja uue sõjatehnika levik, millega viikingid kaasa ei läinud.
Viikingiretkedega tegelesid ka eestlased, eelkõige saarlaed.
Aastatel 2008 ja 2010 leiti Salme alevikus kahe laevavraki jäänused. Kindel on, et tegemist on laevmatusega ja et need pärinevad just viikingite ajastust – 8. sajandist. Esimeses laevas oli seitsme inimese luustik , kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja täringud.
Teises laevas oli 16 skeletti, nende vahel mängunuppe ja päikest kujutavate tahumärkidega täringud.
Slaavlased ja Vana-Vene riigi teke
Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes – Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu jaoks liiga vähe. Slaavlasi ajendasid liikuma hunnid ja avaarid oma sissetungiga.
 Lääne-loode suunda liikusid veneedid , kellest kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Nemad said mõjutusi germaanlastelt. Tänapäeval kuuluvad nende hulka tšehhid, slovakid ja poolakad.
Lõuna suunda liikusid sklaviinid, keda peetakse lõunaslaavlaste eelkäijateks. Sklaviine mõjutasid 7.saj sisserännanud türgi päritolu hõimud bulgaarid ja vanarooma rahvad . 681. aastal tekkis Bulgaaria riik. 860. aastal, et levitada slaavlaste seas ristiusku, tõlkisid kaks Konstantinoopoli munka Kyrillos ja Methodos piibli vanabulgaaria keelde. Sel eesmärgil lõid nad kreeka tähestiku eeskujul ka uue tähestiku – kirillitsa. Seda kasutavad mitmed slaavi rahvad, sh ka venelased. Tekkis ka kirikuslaavi keel, mida kasutati pikalt jumalateenistustel, ka Venemaal.
Tänapäeva lõunaslaavlased on horvaadid, serblased, sloveenid, makedoonlased, osaliselt ka bulgaarlased .
 
Ida suunda (Dnepri jõe keskjooksu) liikusid andid , kellest kujunesid välja tänapäeva idaslaavlased (venelased, ukrainlased ja valgevenelased). Aja jooksul hakkasid nad liikuma piki Dneprit põhja poole, hõivama järjest põhjapoolsemaid alasid. Nende hõivamise käigus jõuti aladele , kus elasid soomeugri hõimud. Algas soomeugrilaste slaavistumine. Paljud soomeugrilased võtsid üle nii slaavi keele kui ka kultuuri.
 
Tee varjaagide (viikingite) juurest kreeklasteni. Tähtsamate teede sõlmpunktides kujunesid välja varased linnad ( Novgorod , Kiiev, Laadoga , Pihkva).
Vene riigi tekkega on seotud 2 teooriat: normanistlik ja antinormanistlik.
Normanistlik teooria väidab, et idaslaavlased kutsusid ennast valitsema 3 varjaagi (viikingite ehk normannide) vürsti, kolm venda – Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik sai valitsejaks Novgorodis. Pärast Rjuriku surma vallutas tema kaaskondlane Oleg Kiievi, millest saigi alguse Vana-Vene riik. See tähendab, et Vene riigile panid aluse viikingid ehk normannid .
Antinormanistlik teooria väidab, et Vene riik on tekkinud idaslaavlaste enda sisemise arengu tulemusena.
862 – Rjurik vallutas Novgorodi
882 – Kiievi vallutamine
988 – võeti vastu ristiusk . Said Bütsantsilt mõjutusi.
Vene riik peagi lagunes , kui vürst jagas riigi surres oma poegade vahel ära. Riigi juht oli Kiievi suurvürstil, aga reaalselt tal eriti võimu polnud. Vürsti roll oli sõjaväge juhtida. Družinnik oli vürsti sõjaväelane, kaaskondlane ja nõuandja.