Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses (1)

Sille Jürimaa Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses
TALLINNA TEENINDUSKOOL
Sille Jürimaa
031PK

KEEMILISED OHUTEGURID TOIDUAINETÖÖSTUSES

Referaat

Juhendaja: Heikki Eskusson

Tallinn2009

SISUKORD

SISSEJUHATUS……………………………….….3
OSOON ……………………………………….…...4
ABSEST…………………………………….……..5
KEMIKAALI OHUTUSKAART ………………....6
SOOVITUSED RISKI VÄHENDAMISEKS.….…7- 8
KEEMILISED ÜHENDID………………………...9
MÕNINGAD OHUTUSMÄRGID………………..10
KOKKUVÕTE……………………………………11
KASUTATUD KIRJANDUS……………………..12
SISSEJUHATUS
Lisaks puu- ja juurvilja essentsainete ja toidulisandite kasutamisele peab toiduainetetööstuse töötaja kasutama ka põranda ja lauapindade puhastusvahendeid, sest oma töökoht tuleb korras hoida. Pidev kokkupuude niiskuse ja kummikinnastega suurendavad naha tundlikkust keemilistele ainetele . Riski suurendab suitsetamine . Kemikaal üksi toimet avaldavana ei ole nii ohtlik, kui mitmete kemikaali
koosmõju. Kemikaalid satuvad meie organismi naha, hingamiselundite või seedetrakti kaudu.
Toiduainetetööstuses üldkasutavad nõude, pindade ja töövahendite puhastusvahendid , mis sisaldavad erinevaid keemilisi ühendeid.
Kemikaalid on enamuse pahaloomuliste kasvajate, astma ja neuroloogilis- psühhiaatriliste haiguste põhjustajad.Esmapilgul tundub, et kemikaalid puudutavad suhteliselt vähest osa töötajaskonnast, kuid nii see siiski ei ole. 21% Euroopa Liidu töötajatest puutub töö juures kokku kantserogeenidega, mille vähkitekitav toime on tõestatud. 22% töötajatest puutub vähemalt veerandi oma tööajast kokku erinevate keemiliste orgaaniliste lahustite ja ainetega.
OSOON
Osoon on toiduainetetööstuses kasutusel kui hapendaja biotsiid, lõhna kontrollaine, vee, toidu ja karastusjookide steriliseerija. Osooni kasutusalad toiduainetetööstuses toitainete pesemisel ja eeltöötluses. Hoiab ära puuviljade riknemist ja bakteriaalset saastumist., säilitab värske välimuse.
Osooni kasutusalad:
• Liha, kala, kanaliha steriliseerimine ja lõhnakontroll;
• Leiva ja saia osoneerimine hallitusseente vastu;
• Kasvuhoone veevärgi puhastamine;
• Vee- ja karastusjookide villimine pudelitesse;
• Kööginõude steriliseerimine.
Osoneerimist kasutatakse paljudel põhjustel:
1. Tulu-efektiivsus
Toiduainete maksumus sageli sõltub asjaoludest nagu mikroobne saaste, seeneeoste kogus, mädanemise-riknevuse aste.
2. Kasutatavuse mugavus
Osoonitaset on kerge mõõta, sobib hästi automatiseeritud süsteemide juurde ja on võimalik kasutada toiduainete tootmise algetapist kuni realiseerimiseni.
3. Osoneerimine on odav.
USA Keskkonnakaitseamet on kehtestanud osooni pikaajalise ekspositsiooni taseme 0,1 (0.08) ppm
8 t tööpäeva jooksul ja lühiajalise ekspositsiooni taseme 0,2 ppm 15’ jooksul, mil ei teki tervistkahjustavat mõju. Normist kõrgemad osooni sisaldused tööruumide õhus süvendavad hingamisteede haigusi, kutsudes esile astmahooge. Seepärast ei soovitata töötada osooniga astmaatikutel ja kroonilise kopsuhaigusega inimestel.
Ühisköökide, nõudepesuruumide või abiruumide kanalisatsioonitrapist, rasvakogujatest tulenevad gaasid võivad sisaldada vääveldioksiidi ja vesiniksulfiidi, mis võivad töötajail põhjustada mürgituse ilminguid – pearinglust, üldist nõrkus ja iiveldust.

ABSEST

Aastakümnete jooksul on paigaldatud tuleohutuse eesmärgil asbestikiht küttekollete,
kuumaveeboilerite ja kuumseadmete ümber. Nii näiteks on mõned aastad tagasi avastatud šokolaadi valmistamise vanade vannide ümber hulgaliselt asbesti ning see sealt eemaldatud ja asendatud kaasaegse isolatsioonimaterjaliga. Šokolaadimeistrid aga on aastaid päevast päeva hinganud sisse kuumusega õhku erituvat asbestitolmu.
Arvatakse, et maailmas on asbest üks olulisemaid kutsekasvajate tekitajaid. Kuigi Eestis asbestikahjustusi ei diagnoosita ega registreerita, on Soomes umbes 2000 kopsuvähist aastas vähemalt 100 juhtu põhjustatud tööalasest kokkupuutest asbestiga. Igal aastal sureb Soomes asbestiga kokkupuutest põhjustatud vähktõppe 150 inimest. On andmeid, et aastas leitud 50 mesotelioomi juhtu on põhjustatud kokkupuutest asbestiga. Ameerikas diagnoositakse igal aastal 200 asbestist tingitud mesotelioomi juhtu. Asbestist tingitud kasvajate lokalisatsioonid järjestuvad järgmiselt: kops – kopsuvähk, kopsupleura – mesotelioom, kõhukelme – mesotelioom, seedetrakt –
mao- ja jämesoolevähk, kõri - kõrivähk.
Tavaline kopsuvähi ja mesotelioomihaige iga on ligikaudu 60 aastat, pärast kasvaja avastamist on eluea pikkus tavaliselt 1-2 aastat. Eestis ei ole läbi viidud veel uurimisi asbestist tingitud kasvajate esinemissageduse ja lokalisatsiooni kohta. Toiduaineteööstuse töötajatel seni asbestoosi või mesotelioomi pole diagnoositud.

KEMIKAALI OHUTUSKAART

Kõikide tööprotsessis kasutatavate ainete kohta peab olema info, mida on võimalik saada kemikaali ohutuskaardilt.
Viimane sisaldab järgmist:
1) milline on kemikaali ohtlikkus inimesele ja keskkonnale;
2) milliseid tehnilisi ja isikukaitsevahendeid kasutada, vältimaks kemikaali poolt
võimalike kahjustuste ja mürgistuste tekkimist;
3) mida teha, kui on tekkinud töötajal mürgistusnähud,
4) kuidas käituda avarii või tulekahju korral ettevõttes.
Kemikaalidega töötamisel on väga oluline just töötaja enesehügieen. Peale kemikaalidega töötamise lõppu tuleb käed korralikult pesta. Määrdunud tööriideid tuleb hoida eraldi kapis ja pesta üldriietusest eraldi.

SOOVITUSED RISKI VÄHENDAMISEKS

• Ole teadlik, kuidas ära tunda mürgistusnähte endal või kaastöötajal. Tegutse vastavalt väljaõppele. Räägi probleemist töökeskkonnavolinikule, -spetsialistile või juhatajale endale.
• Kui tekib lööve käte piirkonda, sügelus, turse või villikesed, mis kaovad puhkuse ajal, tuleks konsulteerida töötervishoiuarsti, perearsti või nahaarstiga.
• Soovitav on teha iga 2 aasta järel korduvalt kokkupuutuvate ainetega allergiateste, et aru saada, kuna tekib organismi sensibiliseerumine, et ära hoida tõsisemate nahakahjustuste süvenemist. Samaaegselt on soovitav ka läbi viia kopsufunktsiooni uuringuid .
• Kui töötajal on varemdiagnoositud allergilisi haigusi (astma, dermatiit, või allergiline nohu ), siis ei ole soovitatav töötada kokkupuutes puhastusvahenditega, mis allergilist reakstiooni võimendavad.
• Oleks vajalik luua andmebaas kõikidest töös kasutatavatest ainetest, samuti puhastusvahenditest ning nende koostises olevate kemikaalide ohtlikkusest, mis oleks kättesaadav ka tavainimesele. Töötaja peaks teadma, millist ohtu teatud ained kujutavad, siis teaks ta sihipäraselt kasutada isikukaitsevahendeid ja teadlikumalt seista tervislikuma töökeskkonna eest.
Töötaja, kes on vastutav ettevõttele puhastusvahendite tellimise eest, peab kindlasti teadma nende koostisosi ja jälgima märgistust (RTL 2000, 12, 117). Lisaks puhastusvahendite terviseriskidele peab töötaja ka teadma, missugused komponendid (toimeained) on kasutatavas maitseainetes või toidulisandites, sest võib juhtuda olukord, mil töötaja on kindlale komponendile või –ühendile allergiline. Juhul kui puhastusvahend põhjustab töötajail grupilisi ärritusnähte, siis tuleb
puhastusvahend looduspuhtama ja inimsõbralikuma vastu välja vahetada. Kui aga töötajal esineb allergia konkreetse toiduaine või toidulisandi vastu, siis ei ole soovitav sellega kokkupuutes edasi töötada. Allergia korral ei pruugi aidata ka isikukaitsevahendite ega ennetusabinõude kasutamine. Juba väga tühise ühendi koguse sattumisel nahale või hingamisteedesse vallandub allergiline
reaktsioon (naha sügelemine, nahalööve, nohu või kõriturse). Tekkinud astmahoog võib lõppeda töötaja lämbumisega, kui ei suudeta anda õigeaegset abi.
Ohtlike keemiliste ühenditega töötamine on keelatud isikuil, kes põevad kesknärvisüsteemi haigusi (epilepsia, neuroos ), psüühilisi haigusi (depressioon, skisofreenia ), kroonilist maksa- või neeruhaigust, kroonilist nohu, põskkoopa- või kurgupõletikku, kroonilisi naha- ja silmahaigusi, samuti haigusi, mis ei võimalda kasutada respiraatorit. Nt. kroonilise kopsuhaigusega isikuil on raskendatud hingamine ja respiraatori kasutamine võib viia tugevate hingamishäireteni.
LOODUSLIKULT ESINEVAD
KEEMILISED ÜHENDID
LISATUD KEEMILISED ÜHENDID
Mükotoksiinid (aflatoksiin, patuliin)
Skrombotoksiin (histamiin)
Seentes leiduvad toksilised ühendid
Koorikloomade toksiinid
Fütohemaglutiin
Polükloreeritud bifenüülid jne.
Toiduainetööstuses:

• Küpsetuspulber
  
• Emulgaatorid
  
• Toidulisandid
  
• Lisaained
  
• Pesemis - ja desinfitseerimisained
  

KEEMILISED ÜHENDID
MÕNINGAD OHUTUSMÄRGID

KOKKUVÕTE

Kemikaaliohutus on väga lai valdkond . Töökeskkond ei tohi rikkuda inimese tervist. Vastutustustundetus kemikaalide käitlemisel võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi, mis ei avaldu alati kohe, vaid alles pikkade aastate pärast.
Käesolevast tööst sain ülevaate toiduainetes varitsevatest keemilistest ohtudest. Samuti väga kasulikku informatsiooni, kuidas ohtudest hoiduda.
Oli väga kasulik seda referaati teha, sest puutun ka tulevikus toiduainetööstusega kokku ja seega ka keemiliste ohtudega.

KASUTATUD KIRJANDUS

• http://osh.sm.ee/good_practice/juhend-%20ohutegurid%20toidutoostuses.pdf
  
• Ajakiri- Eesti töötervishoid 4/2003
  
• “ HACCP käsiraamat toidukäitlejatele”
  
• www. kliinik .ee
  
• http://www.ohutus.kolmlovi.ee/engindex.ht m
  

• 
  

14