"Tervete laste hirmud" G.Eberlein (1)

Kadri Kivrand
EKL-1kõ
„ Tervete laste hirmud “
Gisela Eberlein
Austria lastepsühhoterapeut G.Eberlein kirjeldab kooli- ja koduhirmusid. Eriti rasked on hirmud, mida põhjustavad kodused situatsioonid. Kui koolihirmu eest leiab laps (või loodab leida) kaitset kodust, siis koduse hirmu eest pole kuhugi põgeneda.
Raamatust leiab häid näpunäiteid kasvatusvigade vältimiseks, õige koduse ja koolisituatsiooni loomiseks, hirmu ja sellega ka haiguse vältimiseks.
Üheks sagedasemaks lapseea psühhogeense haigestumise põhjuseks on hirm, mille aluseks võib olla äge psühhotraua või kestev psüühikat traumeeriv situatsioon last ümbritsevas keskkonnas, probleem, millele ta ise lahendust ei leia. Kui see jääb täiskasvanu poolt märkamata ja lahendamata, ongi häda käes ja tasapisi kujuneb hirmust organismi häiriv tegur, millest saab alguse neuroosi areng.
Ülemaailmse Tervisehoiuorganisatsiooni määratlus tervise kohta kõlab: tervis on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Lapsel on selle jaoks vaja hellust, soojust, armastust ja kindlusetunnet, mõistmist ja rõõmu ning rahuldust oma tegemistest. Seda kõike peavad andma lastega tegelevad täiskasvanud (lasteaed-kool-kodu).
Lapsevanema aktiivse abita pole võimalik last ravida – seda rõhutab Gisela pidevalt. Lapse tervis, ka vaimne on puhtalt lapsevanemate kätes. Ainult nemad suudavad oma last hoida ja kaitsta nagu vaja, sest nemad peavad/ tunnevad oma last kõige paremini. Kui laps ei saa oma vanematega koos ollagi ja ei suuda luua nende ühendust, siis on neil hulga raskem oma muredega toime tulla. Sellisel juhul võivad vanemad ühel päeval olla juba väljakujunenud neuroosi tunnistajaiks. Selle vältimiseks tuleb oma lastega tegeleda ja andma neile „pesasoojuse“ nagu Gisela ütleb. Julgustava/kiitva/sõbraliku suhtumise ja hoiakuga võime saavutada kõike. Korvamatut kahju teeme aga pilkava/terava ja hoolimatu käitumisega.
Kui lapse käitumises on häirivad muutused, mida ei suudeta seletada, tuleks pöörduda spetsialisti poole. Eestis tegelevad laste psüühikahäiretega lastepsühhiaatrid, kasvatusküsimustes saab nõu perekonnanõuandlatest ja koolikofliktide puhul saab abi koolipsühholoogilt.
Järjest rohkem vajavad abi mitte ainult lapsed vaid ka lapsevanemad.
Kui laps keeldub kooli minema, siis Gisela praktika näitab, et see on põhjustatud hirmust kooli eees. Hirm aga on aluseks haigustele. Hirmudeta elu pole samas võimalik. Seepärast peavadki täiskasvanud aitama hirmu võita või õpetama sellega elama.
Lastele võib meeldida olla üksi, eriti mida vanemaks saavad, kuid mitte mingil juhul üksildased. Nad peavad tundma end kaitstuna ja armastatuna. Hellust! Positiivseid elamusi perega koos peaks tihedalt olema.
Võimalus hirmule vastu astuda on usaldusmängud, kus harjutakse ja õpitakse usaldama .
Hirm ja vägivald on omavahel tihedas suguluses: vägivald tekitab hirmu vägivalla ees.
Gisela nägi tihti, et haigused ja tervisehädad on põhjustatud hirmust.
Kartus teatud asjade või tegevuste ees hoiab meid vigu tegemast. Hirm on sügavam, mõistusega vähem või üldse mitte käsitatav. Ka lapsed teavad, mis on hirm. Nad reageerivad ületamata jäänud raskustele ja konfliktidele oma parajasti kõige tundlikuma elundi või elundkonnaga, oma „hinge seismograafiga“. Kehalise ja vaimse tasakaalu häired võivad tiheneda niinimetatud psühhosomaatiliseks haiguseks. Näiteks on vihastamisest tulnud maohaavandid lausa üldtuntud.
Kaua kestev ähmane hirm tähendab harmoonia rasket häiret, mis tekitab nõiaringi, kus nurjumine põhjustab hirmu ja hirm nurjumist, sedakaudu haigestutakse ka kehaliselt.
Tähtis on teha kõike, mis aitab meie lapsi õnnelikuks inimeseks teha. Palju teooriat tahes ei suuda asendada armastusküllast elu. Kui oleksime valmis taipama, et laste hirmud on tihti täiskasvanute lahendata jäänud konfliktide peegeldus , astuksime ma laste, aga ka iseendi tervise säilitamisel suure sammu edasi.
HIRMU FENOMEN
Ka juba sündimiseelne protsess võib teadlaste arvates hirmuseemne külvata. Kontaktisiku puudumine vallandab lapses, ka juba imikus, alateadvusliku hirmu (nn. ürghirmu).
Hirmu võib olla igast eas lastel, kuid on olemas mingi kindelas elusituatsioonis esinevaid hirmuperioode. Vanemate ja ümbruskonna teadmatus annab sellele aga hoogu ja nii esineb nt eriti 3. eluaastast, mis peaks viima „mina“ tunnetuseni – söömistõrkeid, unehäireid, voodimärgamist ja ka kõnelemisraskusi. Lapse „mina“ peab hirmudest vabanema, et vabalt isiksuseks areneda.
Vanemas eas on üks hirmufenomene koolihirm, eriti hirm mitte toime tulla, hirm õpetajate ees. Ära õpitud ja läbi töötatud materjali ei suuda esitada, kontrolltöö ajal on teadmised juskui peast pühitud. Kui klassi astub tige ja närviline õpetaja, lähevad lapse käed ja jalad külmaks, tekib kõhuvalu ja pähe ilmub tühjus ja tekib pidev süütunne tegemata kodutöö ees.
Mõnikord viib koolihitm nikotiini, alkoholi või narkootikumide tarbimiseni.
Lahendamata probleemile või konfliktile koolis reageerib osa lapsi äkiliste haigushoogudega, näiteks kõhu- või peavaluga.
JUHTUMID
Rolf , tema hirm oli kõhus. Töö ajal ja hommikuti jubedad kõhuvalud – oksendamine . Füüsiliselt terve. Äge ussipikupõletik, kui märkas haiglas enne operatsiooni, et oli kinni seotud, pistis kisama ja hirm tuli ägedamal kujul uuesti peale. Pärast seda hajevil, kartlik ja häiritud.
Rolfil oli hirmuneuroos, mis avaldus kõhu piirkonnas. Ravi mõjus talle hästi ja tasapisi paranes .
Eva-Maria – kardab kõike, ripub kramplikult ema küljes. Neil on üleliia tugev side (isa jättis raseduse ajal maha, ema sõbrannaga sebis). Ta ei taha lasteaeda ja ka magada üksi. Selle tüdruku sai Gisela vabaks jutustada imejuttudega, mis lapsele väga meeldisid. 8’nda seansi järel oli suuteline omaealiste rühma autogeensest treeningust. 3 kuu pärast magab üksi ja on leidnud kindluse oma elus. See oli näide üleliigsest ebaloomulikult tugevast sidemest ema ja lapse vahel, puudus iseseisvus .
Erna – unehäiretega, öösiti ärkab karjatusega ja küsib emalt, „kas ma olen ikka sinu laps“ Andekas aga närviline, tundlik, mõjutatav. Tüdruk lapsendatud . Lihane ema tõrjust last juba enne sünnitust ja pärats hoidis kõrvale. Ernal oli häiritud ürgusaldus. Ernal oli vaja luua uus usaldus täiskasvanutega. Teda rahustas üheskoos mängimine ja olemine, kuigi teda kui kasulast võetakse igale poole raskemalt vastu.
Ullrick – 11a – hirmuatakid, öösiti ärkab üdini kohkunult üles ja ei suuda enam uinuda, nutab palju, kurdab peapööritust ja-valu. Koolis on vaikne ja vastab ainult küsimise peale. Tal puudub eneseusk, alati ütleb, et ei oska, kuigi õppis. Selle põhjuseks tuli välja, oli vanemate abielukriis, mis tema „mina“ tunnetust oli muserdanud. Ta elas hirmus oma ema pärast.
Freud leiab, et pole haigust, mida ei saaks tekitada hirm. „Hirmuhaigused“ võivad tabada kõiki elundeid, nagu südant, magu, soolestikku, nahka ja pead jne.
Hirmust tekitatud häired ja haigused on siis nt närvilisus, suhtlemisraskused , agresiivsus, unehäired, voodimärgamine, bonhiaalastma, kõnehäired, onaneerimine, seedetraktivaevused kuni jämesoolepõletikuni, samuti südame- ja vereringehäired, pea- ja seljavalud, millel kõigil on lapse elus otsustav mõju.
Kui hirm on tugevam kui inimese hingejõud, kui hirm teda pidevalt muserdab, siis reageerib inimene tihti tervisehäirega.
KOOLIHIRM
Oksendamise, kõhuvalu ja astma põhjused on sageli seotud kooliga. Neil on hirm istuma jäämise, ebaõnnestunud kontrolltöö või tunnistuse ees. Sundus klassis tingimata toime tulla avaldab lapsele ebasoovitavat survet . Kui kehvema lapse töid võrreldakse paremaga, kaotab ta julguse pikemaks ajaks. Sund ja surve tingimata hakkama saada, toime tulla, tekitavad hirmu tuleviku ees. Sedalaadi hirmu on 70%Gisela väikestest patsientidest.
Gisela oma poeg oli punes õigekirjaga ja kui tuli uus õpetaja, hakkasid nad tegema iga päev etteütlusi, ta sai oma himust jagu, sest iga kord etteütluse lõppedes, parandas selle pinginaaber ja kuna õpetaja läks selleks ajaks välja, aitasid priimused töid parandada. Klass sai kiita ja kõik olid rahul. Sõbrad aitasid. Sellega paranes õigekiri ka tööde ajaks.
Hea õppimise ja kontsentreerumise tähtsaks eelduseks igas eas on koos töötamine, koos kogemine.
KESKENDUMIS- JA EDASIJÕUDMISHÄIRED
Keskenduda tähendab midagi taibata, õppida, säilitada ja reprodutseerida .
JUHTUM: Peter- unustab kõik, ta ei suuda keskenduda. Tal kulub pooletunnise ül’nde tegemiseks 3 tund, sest vahepeal tegeleb ta igasuguste muude asjadega.
Osa lapsi on juba hommikul tujust ära, väsiud, „pea ja kõht valutavad “. Väga sageli on need lapsed halvasti maganud, sest päevakorras on kontrolltöö. Hirm töö ees on nii suur, er laps ei saagi otsustaval päeval kooli minna. Ta oksendab hommikul.
Kui õpetaja on kursis lapse hirmuga kontrolltöö ees, siis on hea julgustavalt pead silitada ja öelda „pea natuke vahet, siis tee edasi“ see annab lapsele julgust , tahet ja rõõmsama olemise.
JUHTUM: Thomas – 10a. Agresiivse käitumisega, ei suuda kollektiivi lülituda. Kui huvi kaob lõpetab koostöö, esineb kõnehäireid – kogeleb. Ise on ka mures, närvis hja hirmul, et ei lõpeta kooli.
Talle tehti intelligentsustest see on loogilise järjestamise võime, mälu, taju, eristamisteravus, sõnade, arvsümbolite ja ruumiliste tegevuslike ülesannete kogum.
Siin on hirmu põhjuseks kõnehäirete ja suurenenud agressiivsusega seotud keskendumis- ja õpiraskused. Selle põhjustas 10 aastasele lõpetamisest, hinnetest, lõputunnistusest rääkimine, see on nende peres põhiteema. Pole ime, et lapsel tekib tõke –suur hirm mitte hakkama saada.
Vanemad suruvad oma tahtmisi lapsele liiga kõvasti peale, see ahendab lapse eluruumi. Laps ise on surve all ja tunneb süüd, et ei süüda vanemate soove täita.
Närviline inimene on tegelikult rahutud, hajevil ja sisimas õnnetu.
NÄRVILISUS
See näitab, et midagi pole korras ja seda just psühhosomaatilises tasakaalus. Ka lapsed reageerivad ülepääasmatutele raskustele, konfliktidele ja probleemidele „Hinge seismograafiga“ mis on väga tundlik. Tervisehäired avalduvad nagu täiskasvanuilgi vegetatiivse düstoonia näol. Laps erutub kergesti, tal on kõhuvalu, öösiti ei saa magada. Pikema aja peale kannatab keskendumisvõime ja sellega õpijõudlud. Nad kuulavad, kuid unustavad õpitu.
Ema, kes lapse närvilisusest alailma räägib, muudab lapse veel närvilisemaks.
Et laps saaks kasvada ja areneda, vajab ta elurõõmu.
Iga passiivsesse elulaadi asetatud last võib tabada oht hingejõult vaesuda. Lastega peaks palju tegelema, luua aktiivne elu. Nt ühised ekskursioonid, ühismatkad, muuseumid, lõbustuspargi külastus. Koos elatakse läbi midagi erilist – argipäevast erinevat. Perekonnasport on hea harrastus . Pidev teleri vaatamine halvab loovust. Mälestuste jutustamine, koos puhkuse veetmine – hea.
Eberhard -11poiss- keskendumis ja edasijõudmisraskustega. Närviline. Ta on kolmas poeg ja vihkab endast 4 a. nooremat õde. Perepilti joonistades jätab õe välja. Ravil sõitis poiss võlulennukiga kuule – seanssidel. Hiljem sai ka lastega rühmas mängida ja jutustada. E saab rahulikumaks ja sellega keskendunumaks. Koolis läheb aina paremini. Kui varem ei tahtnud kooli minna ja hilines tihti, siis nüüd on õigel ajal meelsasti kohal.
Terve uni on kontsentreerumise ja töövõime eelduseks.
UNEHÄIRED
UINUMISRASKUSED
JUHTUM –5a. Peter - väsinud, aga magama ei jää, ema kõrval uinub kohe. Põhjuseks oli lahutamishirm. Ema oli ravil olnud ja laps kartis , et ema võib jälle kaduda. Ulmelugude ja uinumistega taastati usaldust ja kindlust.
Ka väikelastel on uninumishäirete aluseks enamasti himr, seotud lahendamata konfliktidega. Laps tunneb end ohustatuna, on rahutu ja magab halvasti. Üks uinumise abiline on kaisuloom.
MAGAMISHÄIRED
Öösel ärgatakse, Häälitsevad ise magades , visklevad. Unes nähakse tihti päeva jooksul kordunud sündmusi. Kui laps karjatab või püsti kargab, tähendab see et ta ei tule oma elamustega toime. Nt õhtul vaadatud filmist tekkinud läbitöötamata konflikt võib tulla öösel läbi une tagasi. Pereprobleemid, liigne emaarmastus jne.
AGRESSIIVSUS
Agressiivsetele lastele on raske ligi pääseda. Sellised lapsed igatsevad, ise seda teadmata, kindlat juhtimist, milleks täiskasvanud tihti pole suutelised. Ta segab tundi ja püüab teisi kaasa tõmmata.
Mõnikord on tegemist hellitatud üksiku lapsega, või sellega kellel õdede- vendade seas pole küllalt tunnustust. Sageli on agressiooni varjus tunnustust ja armastust otsiva lapse meeleheide. Mida enam saab ta kurjustatud,s eda agressiivsemaks läheb, millest võib kujuneda neuroos ehk väärhoiak.
Aitab rollimängude mängimine – lapse ja vanema koha vahetus.
Ülemäära agressiivsed lapsed, kes tahavad piinata ja hävitada on enamasti need, keda ei armastata ega ole soovitudki, kes on tihti üksi jäetud ja suhtlemisvaeguses. Kodus pole neid tunnustatud.
Sellised lapsed matkivad tihti ka filmides nähtut. Nad on teistest üle ja piinavad väiksemaid.
DEPRESSIIVSED MEELEOLUD