Sume on öö (3)

Sume on öö
Francis Scott Key Fitzgerald sündis 24.september 1896. aastal Kesk-Läänes Minnesota osariigis. Tema isa Edward Fitzgerald oli pärit Marylandist, ema MAry MCQuillan oli toidukaupade hulgimüügiga rikkaks saanud Iiri immgrandi tütar, Fitzgerald kasvas üles katolikus perekonnas.
Fitzgeraldi haridustee sai alguse St. Pauli koolist,kus ilmus tema esimene trükitud kirjutis, kooliajalehes avaldati tema detektiivilugu, ta oli kõigest kolmeteist aastane. 1911-1913 käis Fitzgerald Newman Schoolis, mis oli katoliiklikettevalmistuskool New Jerseys . Sellel ajaperioodil tutvus ta Cyril Sigourney Webster Fayga, kes märkas ja arendas poisi andeid,kinnitas tema eneseusku ja suunas kirjaduslikku maitset .
Fitzgerald läks edasi õppima Princetoni ülikooli, kuigi tema kirjanduslik tegevus ei lasknud tal õpingutele keskenduda. Ta kirjutas stenaariume ja sõnu ülikooli Triangle Clubi muusikalidele, tegi kaastööd naljalehes Princeton Tiger . Ta ei saanud ülikoolis hakkama ja otsustas 1917. aastal sõjaväkke minna, olles veendunud, et surm on tulekul kirjutas ta kiiruga romaani "The Romatic Egoist" . 1918.aastal suunati ta Camp Sheridani Alabama osariigis, seal armus ta kaheksateistkümne aastasesse Zelda Sayre´i, kes oli Alabama Õlemkohtu kohtuniku tütar ning nad kihlusid.
Fitzgerald soovis Zeldaga abielluda ning suundus edasi New Yorki ,kus ta töötas Barron Colleri agentuuris reklaamikirjutajana. Kui Zelda kannatamatusest kihluse katkestas,lahkus Fitzgerald töölt ja läks tagasi vanemate juurde, kus ta töötas ümber oma esimese romaani.
Fitzgerald hakkas hobi käigus kirjutama jutte ajakirjadele ja ajalehtedele, mis tõid hiljem talle suurema osa sissetulekutest.
Romaan "Siin pool paradiisi " ilmus 1920. aastal ja tegi Fitzgeraldi üleöö kuulsaks , nädal pärast seda abiellus ta lõpuks ka Zeldaga. Talle hakkas tekkima tõelise kirjaniku reputatsioon, aga tänu tema elunautimisele ja pidevatele pidudele ei suutnud ta kirjandusele keskenduda. Fitzgerald muutus vaikselt alkohoolikuks.
Pärast tormilist suve uurisid nad New Yorgis korteri ning kirjutas oma teise romaani "Ilus ja neetu". Natukene aega pärast seda jäi Zelda rasedaks ja pärast nende esimest Euroopa reisi aastal 1921 sündis neil poeg.
Surres oli Fitzgerald veendunud, et ta on ebaõnnestunud kõiges, mida ta oma elujooksul korda on saatnud, kuid pärast surma sai temast kultuskirjanik.
Romaan "Sume on öö"
Fitzgeraldi viimane romaan, mille kirjutamine võttis aega üheksa aastat. Tänu alkoholiprobleemile oli tal järjest raskem kirjutada, abikaasa oli vaimuhaiglas ja Fitzgeraldi elu oli üldiselt väga ebastabiilne. Vaatamata takistustele ilus "Sume on öö" 1934. aastal,
Teose peategelane on doktor Richard Diver , kes on närviarst.Pärast demobiliseerumist läheb ta külastama oma vana tuttavat Franz Gregoroviust Šveitsis Dohmleri psühhiaatriakliinikus. Aastaid enne seda oli ta kohtnud samas kliinikus raamatu teist peategelast rikkast perekonnast pärit Nicole Warrenit, kes oli Dickile sügava mulje jätnud. Nicole oli kliinikus, sest pärast isa poolt seksuaalset ärakasutamist oli tal tekkinud neuroos. Pärast esimest kohtumist tekkis neil pikk kirjavahetus . Nicole seisund paranes ja kui Dick tagasi tuli oli neiu põhimõtteliselt terve, mees armus ja tunded olid vastastikkused, kuid kliinik ei lubanud sellel rohkem areneda ning Diver oli sunnitud jälle lahkuma .
Dick sõitis Cauxi ja nad kohtusid uuesti. Nicole oli koos vanema õe Bethiga, Ta käib välja idee sellest, et Chicagost peaks kindlasti olema võimalik leida mõni arst, kes Nicole´ga kokku viia. Idee läheb käiku siiski teistmoodi, saadakse nõusse Beth ning Diver ja Nicole abielluvad.
Neile sünnib kaks last - tütar Topsy ja poeg Lanier. Nad suvitavad Rivieras Villa Dianas, kus neid külastavad väga paljud erinevad tegelased, helilooja Abe North koos abikaasa Maryga, seiklushing Tommy Barban, filmihuviline Earl Brady, kirjanik Albert McKisco abikaasa Violetiga, luis Campion ja Royal Dumphry. Nende juurde saabub ka nooruke näitleja Rosemary Hoyt, kes rändab koos emaga mööda Euroopat. Diverid korraldavad oma külaliste auks suursuguse õhtusöögi.
Nicole saab sellel õhtul järjekordse haigushoo, ning tekib skandaal , sest Violet McKisco näeb seda pealt ning edastab nähtu kiiresti ka ülejäänud külalistele, kuid Tommy Barban üritab teda vaikima sundida. See aga ei meeldi Violeti abikaasale, ning meeste vahel toimub duell, kuid keegi vigastada ei saa.
Diverid,Northid ja Rosemary sõidavad edasi Pariisi, kuid Rosemaryl on tekkinud suured tunded Dicki vastu, ning loodab saada ka vastutundeid. Kõige pealt on Dick sellele kõigele vastu, kuid lõpuks annab alla ning neiut saadab suur edu.
Pariisis ei piirdu probleemid ainult Rosemaryga, tekib takistus ka Abe Northiga, keda tänu alkoholiprobleemile on praktiliselt võimatu Ameerika laeva peale panna. Tänu sellele tapetakse Rosemary toas mustanahaline mees, kuid Dickil õnnestub asjad ära siluda, nii et kellegi nimesid ei nimetata.
1925. aastal ostab Diver koos doktor Gregoroviusega psühhiaatrikliiniku. Seal tekivad aga uued probleebid, Nicole on armukade ning kahtlustab Rosemaryd ja Dicki abielureetmises. Dicki süüdistatakse patsiendi tütre võrgutamises ja Nicole kaotab täielikult enesevalitsuse. Nicole on lastega lõbustuspargis ning teda tabab närvivapustus, ta põgeneb ja Dick leiab ta vaaterattalt, tagasi teel koju toimub suur autoõnnetus, kus oleks võinud kõik surma saada.
Dick tahab puhata oma muredest ning suundub üksi Berliini konverentsile. Ta kohtub taas Tommy Barbaniga, kes räägib talle, et Abe North on New Yorgis surnuks pekstud, mõni päev hiljem sureb ka Dicki isa ning ta sõidab edasi Ameerikasse vanema matustele. Tagasiteel kohtub ta Rosemaryga, kelle tunded Dicki vastu ei ole veel jahtunud , kuid nüüd tundub ta palju täiskasvanulikum.
Dick läheb baari , et võtta aeg maha, kuid koju sõidul tekib tal taksojuhiga arusaamatus hinna suhtes ning ta arreteeritakse. Olukord kasvab üle pea ning ta viiakse politseisse, kus ta ründab politseikaptenit, saab ise peksa ja ta viiakse arestikambrisse. Tal õnnestub sealt välja saada, kuid seda ainult tänu perekond Warrenitele, eesotsas Nicolei vanema õe Bethiga, kuid tänu sellele jääb ta igaveseks tänuvõlglaseks.
Kliinikus tekivad aga suure vastumeelsused, Gregoroviuse abikaasa ei saa Nicolega läbi ning Dick on rohkem jooma hakanud. Dick kohtub vana tuttava Dumphryga ning kuuleb , et Nicole isa on suremas, ta annab selles teada Franzi naisele, kuid kogemata kuuleb sellest ka Nicole, kes koheselt isale külla sõidab, kuid seal ilmneb, et härra Warren on teadmata kadunud.
Dick otsustab oma osaluse kliinikus maha müüa ning reisib Itaalias ringi, tema viimane suurim kaotus on Nicole, kes hakkab Tommy Barbaniga mehkeldama. Tema edasised suhted abikaasa ja lastega jäävad kirjade tasemele , Dick läheb tagasi Ameerikasse ning hakkab väikelinnades jälle arstina leiba teenima . Tema elutööks jääbki ainult ühe rikka patsiendi terveks ravimine .
Mulle meeldis see raamat, kuna see käsitles reaalseid probleeme. Fitzgerald ei üritanud jätta oma raamatuga muljet, et armastus on alati hea ja võidab kõik sõjad, pigem tahtis ta selgeks teha, et igas suhtes on alati tohutult palju probleeme ja kõik eile ole kaugeltki lilleline. Tema kirjutamis stiil on samuti väga huvitav ja romaani oli kerge lugeda. Olid küll mõned kohad, mis jäid mulle arusaamatuks, kuid üldjoontes leian ma, et tegemist on väärt kirjandusega.