Filosoofia 2. loeng (0)

1.  Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia?

• Kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/ tähendus? Kui jah, siis kust see tuleb?
  
• Kas konkreetse inimese elul on mõte/ tähendus, mida ta ise või teised inimesed ei ole talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb?
  
• Kes või mis on jumal? Kas üldse jumal on olemas? Kas jumala olemasolu/ mitte olemasolu on võimalik tõestada?
  
• Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab?
  

2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias?
Jumalat on defineeritud kui igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, inimese laadne , teadvusega olend , kes lõi maailma ja kellel on kolm tähtsamat predikaati:

• kõikvõimsus
  
• ülim headus
  
• ülim tarkus.
  

Jumalat määrtletakse kristlikus monoteismis kui transtendente, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants.
Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllasusest.
3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid.
Ateistlik positsioon:

• Feuerbach – jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ning saavad seda lohutust projitseerides fantasilisele olendile omadusi, mis neid karmis maailmas lohutab.
  
• Marx – usk on oopium rahvale. Jumal on ideoloogiline konstruktsioon , mille abil valitsevad klassid hoiavad valitsetavat klassi kontrolli all.
  
• Nietzsche – Jumal on surnud.
  
• Freud – religioon on neuroos ehk kollektiivne vaimuhaigus.
  

Kuigi ateistlik positsioon väidab, et jumala olemasolu ei ole võimalik tõestada, ei ole võimalik tõestada ka olematu asja olematust . Seda on võimalik ainult uskuda .
Kristlik positsioon:
4 klassikalist jumalatõestuse viisi:

Ontoloogiline:
Anselm Cantebury’st:

• Mul on idee täiuslikust olendist
  
• Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine
  

Järelikult kui on olend, mis on igas mõttes täiuslik ning olemine on üks täiuseid saame tuletada, et selline täiuslik olend eksisteerib.
Thomas Aquino:

• Jumal on ainus lihtsubstants. Jumala olemuseks ongi olemine ise.
  

Kausaalne :
Mis põjustas asjade olemise? Keegi pidi olema, kes lõi need esimesed asjad, millest said kõik järgmised.

Kineetiline:
Mis paneb asjad liikuma? Mis tekitas suure paugu?

Kosmoloogiline:
Mis tekitas korrapärase maailma?
Uued jumalatõestused:

Teleoloogiline:
Hume – kõik asjad on loodud eesmärgi pärased. Aineosakesed ei saanud kokku juhuslikult.
Vastuargument:
Darwin – sarnasus kavanduga võib tekkida loomuliku valiku tagajärjel.

„Eelhäälestuslik“ tõestus:
Darwin – jumal lõi looduse selliselt , et ta areneb loodusliku valiku teel.
Kosmoloogilise eelhäälestuse argument: Et orgaaniline elu oleks võimalik, pidi Suure Paugu hetkel kehtima füüsikalised konstandid olema täpselt sellised nagu nad täna on.

Eksistentsiaaalne tõestus:
Pascal – paradiisi müüt on parim seletus inimese loomulikule nostalgiale. Loomupärane inimese tung ja iha millegi suurema, kõrgema, ülevama järgi. Mälestus paradiisist.
Postmodernne religioonifilosoofia:
Isegi kui jamalaid ei olnud olemas, siis kui nendesse hakati uskuma, tasapisi selle uskumise käigus saavad nad olevaks. Kui on terve kogukond , kes usub jumalasse ja käitub, selle jumala reeglite järgi, siis nende inimeste kollektiivses uskumuses saavad need jumalad olevateks. Muutuvad samamoodi olevateks nagu arvud ja geomeetrilised figuurid.
Jumala olemasolu ja olemuse üle loogika vahenditega arutleda ei saa.
4. Mis on teodiike ?
Teodiike on jumalaõigustuse teooria.
Teodiike moraalse kurjuse kohta: vaba tahe .
Teodiike loodusliku kurjuse kohta:

• Platon - illusiooni element. Me peame kõige pealt eristama need asjad, mis tegelikult ka on nendest asjadest, mis meile näib olevat. See maailm, mis on tõeliselt olemas, seal teisenemist ei ole. Probleem tekib see tõttu, et meie hing asub materjaalses kehas.
  
• Leibniz – kosmilise disaini paratamatuse argument. Meie maailm on parim võimalikest maailmadest. Jumal on loonud nii suguse maailma korra, mille reeglite kogu summa annab kõige parema tulemuse võrreldes teiste reeglite, korraga ja põhimõtetega maailmaga .
  

5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses.
Ratsionaalne seisukoht:
Thomas Aquinas - on olemas kahte sorti tõdesid: loomupärased ja ilmutuslikud.

• Loomupärased – sellised, milleni võime jõuda loogikat rakendades, puhta mõtlemise vahenditega või kogemusest õppimise teel. Mõistus.
  
• Ilmutuslikud – nendeni me kuidagi ise õppides ei jõua. Näiteks küsimus ideaalsest olendist. Meil võib olla aimdus või igatsus , aga teadmist selle kohta meil olla ei saa. Usk
  

Üleminek ühelt teisele on võimalik ainult teatud kohtades ja teatud küsimustes. Nendes kohtades, kus üleminek on võimalik ei ole tõed omavahel vastuolus, vaid täiendavad teine teist. Ilmutuslikud tõed on samuti ratsionaalsed , kuid inimene oma piiratud tunnetusliku aparaadiga nendeni ei jõua.
Mõõdukas seisukoht:
David Hume, William James – teatud olukordades on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla (sõprus, armastus). Kui ei ole põhjust kahelda, siis on mõistlik sellega arvestada. Samuti tuleks käituda jumala usuga.
Irratsionaalne:
Augustinus , Kierkegaard – usu tõdede küsimuses mingisugust tõestust ei saa olla. Need ei pruugi meile ka mõistlikud lahendused paista. Ma usun kuna ei mõista. Just selle pärast, et mul ei ole võimalik teada, ma usun.