MODERNISM 1880-1940Prantsuse
keeles uudne, moodne.
Realismiga sisulises
vastuolus olevate
20.sajandi kirjanduse, kunsti ja
muusika loominguliste põhimõtete,
taotluste ja katsesuundade üldnimetus. Modernismiks nimetatakse ka
kõiki nüüdisaegset, kõiki uusi voole, mis erinevad oma
vormitaotlustes klassikalistest suundadest.
Dadaism
Sündis 1916. aastal Zürichis,
kuhu olid sõja eest põgenenud mitmed noored kunstnikud ja
kirjanikud. Rühmitus „Dada“ - Hugo Ball, Tristan Tzara, Andre Breton.
See oli esimene kunstivool,
millel puudus igasugune programm. 1916 asutati dadaistide poolt Voltaire kabaree (Prantsusmaa), mis korraldas skandaalseid etendusi.
Naeruvääristati kõiki
väärtusi – ilu, häid kombeid ja poliitilisi ideaale, taheti
näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust.
Juhtlause:“ Mõte sünnib suus .“
Kalju Lepik – M.Šolohhovile
(„Ülesküntud uudismaa“) pühendatud luuletus . Lehel oli vaid
must kast.
Kunstnik Marcel Duchamp loobus
maalimisest ja hakkas oma teostena esitama vabrikutooteid.
Nende idee – kunst on
ühiskonnavastane mäss.
Lemmikhüüe „Ma vihkan tervet mõistust!“
Sürrealism
See on fantaasiakunst.
Sürrealism mässab eluvormide ja maailmapildi vastu, mis põhinevad
loogikal ja mõistusepärasusel. Tekkis I maailmasõja vapustuste
järel. Väidavad, et inimestest on saanud üha enam asjade ja nn.
tõsiasjade ori. Vaimuvabadus on kängunud. Sümbolite metsa asemel,
kus kõndis Baudelaire, tõukleb tänapäeva inimene etikettide
metsas. Inimeste unelmad närbuvad, tunded lamestuvad. Oma õnne
otsib inimene asjadega kohanemises, oludega leppimises. Olud
ummistavad inimese meeli, tekib tõelisuse neuroos , kaob hingeline tervis. Andre Breton kirjutas sürrealismi manifesti, milles on idee
sellest, et une ja ärkveloleku seisundid on võrdses või on isegi
uneseisund primaarne. „Sest inimene kui ta lakkab magamast on oma
mälu mängukann.“ Sürrealistliku luule ja üldse kunsti
kavatsuseks pole enam tuua välistõele paralleelset kujutust vaid
muuta elu, paljastada tõeluse tühisust, murda läbi objektiivsete
mõistete korrastusest, et inimene võiks kajada maailmale vastu
õnnetundega, avastamisrõõmuga, mis on omane lapsele.
Kuulsaim on Hispaania kunstnik
Salvadore Dali.
Sürrealistlik kunst heidutab
meie otsekogemust elust, serveerimaks nt. teetasse, kus lusikas sulab
või Dali taskukellad, mis laual vedeledes hakkavad üle ääre
nõrguma.
Sürrealism – see on mäss
ja heitlus. Sürrealistid ei tunnista dadaistide kaotusse suubumist, anarhia asemel püüavad nad luua positiivset . Nad loodavad avastada uut, nn. Ülireaalsust, kus ime on tõepoolest imeline , kus soovidel
ja igatsustel ei ole takistusi, kus on võimalik saavutada inimese
hinge ja vaimu kooskõla. Nad keskenduvad alateadvusele. Et
alateadvuseni jõuda, seda vabastada, selleks kasutavad nad alkoholi,
narkootikume, hüpnoosi. Kasutati nn. Automatismi meetodit, mida
alateadvus ette tõi, seda käsi paberile kanids. Nt.varvastega
kingad, rindadega kleit, klaviatuuril on Lenini pead.
Futurism
Tekkis Itaalias. Eitas kogu
varasemat kultuuri. Ülistas masinaid, liikumist, hävitust, jõudu,
sõda. I Manifesti kirjutas Martinetti (futurismi isa), mida hiljem
fašistid kasutasid ära oma koosolekutel .
Futurism on äärmiselt
agressiivne, eesmärgiks oli luua kaasajale vastav tulevikku suunatud
kunst. Nad leidsid , et klassikalise kunsti pärand on nii nõrk, et
vastu tuleb astuda jõuga.
Märksõnad: kiirus, elekter
Võitlesid muuseumikunsti
vastu.
Käisid Pariisis 1911.a., kus
nägid kubistide töid ning leidsid keele, milles oma ideid
väljendada. Giacomo Balla „Koer keti otsas“.
Manifestis kuulutatakse, et
tsivilisatsioonni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi
kunsti. Muuseumide sünonüümiks on surnuaed.
Nad vaimustuvad tehnikast ning
selle kajastamist kunstis peavad nad väärtuslikumaks kui inimhinge probleeme. Tehnika on loonud kõrgema ilu (kihutav auto). Skulptuuris
(Tuntuim on Boccion) kujutasid futuristid liikumist vormide
väljavenitamisele ja ähmastamisega.
Kirjanduses iseloomustab
futurismi hüüdsõnade, lühikeste lausete ja karjatuste kasutamine.
Seega tekst on rabe. Kuulsad on nägemused tulevikulinnadest: puudub
loodus ningvana arhitektuur , võidutseb tehiskeskkond : pilvelõhkujad
ja mitmekordsed sõiduteed.
I maailmasõda katkestas
avangradkunsti vohamise, näitas, kui utoopilised olid paljud ideed.
Praktilises elus mõistsid, et sõjal pole puhastavat mõju.
Eksistentsialism
Prantsusmaal tekkinud olemise
filosoofia.
Eksistentsialismi järgi
ümbritseb inimest vaenulik , absurdne maailmas, mis teda rõhub ja
võõrandab. Võõrandamine – see on seisund, milles inimtegevus
irdub inimesest saades tema üle valitsevaks jõuks. Inimene kannab
moraalset vastutust kõigi oma tegude eest, kuid ta püüab vabaneda isiklikust vastutusest põgenemisega võlrsreaalsusse.
Eksistentsialismis
on erakordselt tuge protest ümberkaudse tegelikkuse ja tema
„massiinimese“ vastu. Ei taheta alluda reaalsuse loogikale.
Eksistentsialistide arvates reaalsuse tõeline olemus
püsisituatsioonis, kui variseb kokk võltsreaalsusele ja
enesepetmisele rajatud julgeolekutunne. Prantsus suurimad
eksistentsialistlikud kirjanikud olid Jean-Palu Sartre ja Albert Camus.
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-07-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
74 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
supersalajane
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid