III-periood ius publicum ius privatum versus ius qentium(Rooma riigi rahvaste õigus) (Ulpianus) Kreeka õigus Tulnud tänapäeva õigusesse Bona fides (heausksus) Ius naturale (looduslik.e.loomulik õigus, vahekord mehe ja naise vahel, lastekasvatamine jms.) Aequitas- õiglus-ius est ars boni et aeqi. IV-periood Corpus juris civilis (527-565)- õiguse kodifitseerimine- keiser Justinianuse seaduste kogu ÕIGUSE RETSEPSIOON XII-XIII p.Kr. (2X Rooma õiguse retsepsioon, feodaal- ja kodanliku ühskonnakorra tekkimisel) TÄNAPÄEVA ÕIGUS Märkusi 1
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED SÕNAD 1. ius publicum avalik õigus 2. ius civile tsiviilõigus, Rooma linnas kehtiv õigus 3. legitimatio seadustamine 4. lex seadus 5. ius gentium rahvaste õigus 6. ius naturale loomuõigus 7. ius privatum eraõigus 8. ius honorarium magistraatide (loodud) õigus 9. leges duodecim tabularum 12. tahvli seadused 10. a testato testamendijärgne pärimine 11. ab intestato seadusjärgne pärimine 12. hereditas pärand 13. legatum legaat, annak 14. fideicommissum fideikomiss, testamentlik korraldus 15. testis tunnistaja 16. testamentum testament 17. successio õigusjärglus 18
Ius privatum-eraõigus Justinianus:avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Avaliku õiguse sisuks on üldhuvi, eraõiguse sisuks üksiku huvid. Vanemal ajal kandis rooma eraõigus nimetust kviriitlik õigus-ius quiritium. Peregriinid-mitte rooma kodanikud Roomlaste ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimiseks loodi ius gentium-rahvaste õigus.- selles ei leidu perekonna ja pärimisõiguslikke sätteid Ius naturale- loomulik õigus-mida loodus õpetab kõigile elavaile olevusele Aequitas-õiglus -Õigus on hea ja õigluse kunst- Rooma eraõiguse aluste süsteem Rooma õigust võib käsitleda: • Ajalooliselt. Vaadeldakse õigusinstituute nende ajaloolise kujunemise käigus või ainult mõne konkreetse õigusinstituudi arenemisteed • Dogmaatiliselt. Vaadeltakse Rooma õigust nii nagu ta kehtis teataval ajaperioodil. a. Klassikaline Rooma eraõigus. Seda käsitlust ei esine sageli.
21) Corpus delicti – Õigusrikkumise keha (body of crime) Tekst 9 9) Omnis definitio in iure civili periculosa est (Iavol.) -Iga defineerimine tsiviilõiguses on riskantne (problemaatiline). 11) Libertas inaestimabilis res est - Vabadus on hindamatu asi. Tekst 14 8) Prima facie- esmapilgul, näiliselt 9) Primus inter pares- esimene võrdsete seas 10) Unum et idem- üks ja sama Tekst 16 17) Cogito, ergo sum (Rene Descartes) – mõtlen, järelikult olen olemas. 21) Ius naturale est, quod natura omnia animalia docuit – loomuõigus on see, mida loodus on õpetanud kõigile elusoenditele. 3 Tekst 17 10) Senator post sexagesimum et quintum annum in curiam venire non cogitur nec vetatur. (Sen.) – Alates 65. eluaastast ei pea senaator enam kohtusse ilmuma. Tekst 20 8) Ius accrescendi – juurdekasvuõigus (õigusnormid, mis reguleerivad seda, kuidas ühe isiku
lepingueelne vastutus damnum emergens vahetult tekkinud kahju, otsene tegelik kahju lucrum cessans saamata jäänud tulu res iudicata otsustatud kohtuasi ius scriptum kirjutatud õigus ius non scriptum kirjutamata õigus ius naturale loomuõigus ius gentium rahvaste õigus in corpore kõik koos, täies koosseisus a posteriori kogemusel põhinedes ipso iure õiguse enese põhjal, õiguse enda järgi ipso facto teo/fakti enda järgi corpus delicti kuritöö koosseis
13. animus transferendi- tahe omandiõigust üle kanda 14. de lege ferenda- väljaantava seaduse järgi 15. de lege lata- väljaantud seaduse järgi, kehtiva õiguse põhjal 16. culpa in contrahendo- hooletus lepingulistel läbirääkimistel, lepingueelne vastutus 17. damnum emergens- vahetult tekkinud kahju, otsene tegelik kahju 18. lucrum cessans- saamata jäänud tulu 19. res iudicata- otsustatud kohtuasi 20. ius scriptum; ius non scriptum- kirjutatud õigus; kirjutamata õigus 21. ius naturale – loomuõigus 22. ius gentium – rahvaste õigus 23. in corpore – kõik koos, täies koosseisus 24. a posteriori – kogemusel põhinedes 25. ipso iure – õiguse enese põhjal, õiguse enda järgi 26. ipso facto – teo/fakti enda järgi 27. corpus delicti – kuritöö koosseis 28. nemo plus iuris (ad alium) transferre potest quam ipse habet- mitte keegi ei saa rohkem õigusi (teisele isikule) üle kanda, kui tal endal on 29. ex officio – ametikohustuste tõttu, ameti poolest 30
1. ius civile- tsiviilõigus, riigi enda õigus, hõlmab endas nii seadusi kui ka tavasid(selle alla käis ainult see, mida rahvakoosolek kinnitas). 2. ius gentium - rahvaste õigus; 3. ius naturale - loomuõigus; 4. ius honorarium -(ius praetorium; ius aedilicium) - Rooma kõrgete riigiametnike loodud õigus; 5. lex - seadus; 6. plebiscitum- plebistsiit, lihtrahvakoosoleku otsus; 7. senatusconsultum- senatiotsus; 8. constitutio- korraldus/määrus; 9. edictum- edikt; 10. responsa prudentium- intelektuaalsed vastused; 11. iustitia- õiglus, õigus; 12. iuris prudentia- õigusteadus; 13. ius publicum- avalik õigus; 14. ius privatum- eraõigus; 15
o Üldosa TSÜS o Ja eriosa o AÕ o VÕS o PeS o PäS ROOMA ÕIGUSE SÜSTEEMID JA DUALISMID o Ius civile · Rooma kodanike (nii avalik kui era)õigus mos maiorum, 12 tahvli seadused, leges ja nende kommentaarid, plebistsiidid jm · Formaalsed, pidulikud tehingud Versus o Ius gentium(loodi/allikad preetorite ediktidega) /ius naturale · Kehtib kõigi rooma riigi elanike/inimeste suhtes · Reguleeris peregriinide(alistunud roomlastele ilma lahinguteta, sõbralikud võõramaalsed, võisid kasutada enda õigust omavahel, või aint roomlastega asju ajades) ja dediticii(osutasid roomlastele vastupanu, eriti häbiväärsed et julgesid roomlastele vastu hakata, võeti ära õigus kasutada õigust, pidid kasutama ius
Leidsime väljendi quae res pondere numero constat asjad, mida määratletakse kaalu, arvu ja mõõdu järgi. Samas leidsime ka, et sõna constat tähendab otsetõlkes "on teada", kuid siis kujuneks lause jällegi täiesti ümber ja jääks segaseks. Seega tuli meilgi antud lause lõplik tõlge selline, nagu vastuses näha on. 2 quod ad ius naturale attinet, omnes homines aequales sunt mis puutub loomuõigusesse, on kõik inimesed võrdsed. Tekst 20 3) Culpa in faciendo süü tegevuses ; culpa in non faciendo süü tegevusetuses 18) Pactum de contrahendo lepingueelne kokkulepe. Tekst 21 7) Nemo est heres viventis mitte keegi pole elava pärija. 11) Ius scriptum kirjutatud õigus; Ius non scriptum kirjutamata õigus. Tekst 22
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud)
kehal need omandamata ning ka jääkainetest lahtisaamine oleks raskendatud. Maks lihtsalt on inimese ainete tootmisel ja töötlemisel väga oluline elund. 7 Kasutatud kirjandus Raamatud: Urmas Kokasaar, Mati Martin; 2003; Bioloogia põhikoolile IV; Avita T.Kull, K.Kull, U.Tartes, M.Viikmaa; 2001; Bioloogia gümnaasiumile III osa; Eesti Loodusfoto Internetiallikad: Via Naturale; http://www.vianaturale.ee/puhastumine.html Vikipeedia; http://et.wikipedia.org/wiki/Maks 8
täpsema loetelu leiate artikli algusest. Higher Nature ja BioCare probiootikumid on elujõulised, happe- ja sapikindlad ning asustavad sooletrakti efektiivselt. Firma BioCare spetsiaalne LAB 4 kompleks (L.acidophilus CLT-60 & CUL-21, B.bifidum CUL-17 & CUL-20) koosneb happekindlatest bakteritüvedest, mis on pärit inimeselt. Need on laialdaselt testitud ja tõestatud efektiivsusega. Higher Nature ja BioCare kvaliteetsed toidulisandid on saadaval Via Naturale e- poes http://www.vianaturale.ee/probiootikumid
võimaldab neil avastada isikliku õnne ja harmoonilise ühiskonnaelu jaoks vajalikud Inimkonna igavesed seadused. olemuseks ehk Universaalne õiguse standard (jus naturale), õigeks mis kehtib kõigis ühiskondades, annab funktsiooniks on mõistuse alusel võimaluse hinnata erinevaid elada mõistuse elu. seadusi (jus gentium) selle mõõdupuuga. A Free sample background from www
13. Delicta privata - privaatsed süüteod delicta publica - avalikud süüteod 14. Dos adventicia - võõras kaasavara dos profecticia – tütrele isapoolt määratud kaasavara panis farreus - okasnisu jahust leib 15. Patria potestas – isamaa jõud, võim 16. Ius honorarum – kõrgete amenikude õigus ius praetorium - preetori õigus ius aedilicium - ediiliõigus 17. Ius publicum – avalik õigus ius privatum - eraõigus 18. ius naturale – looduslik õigus ius Romanum - Rõõmaõigus 19. Ius in rem – asjaõiguslik õigus ius in re aliena – võõras .... õigus ius nudum - paljas või tühi õigus 20. Ius civile - tsiviilõigus ius civile Flavianum – Flavius'e tsiviilõigus 21. Ius Aelianum – Aelius'e õigus ius Papirianum - Papiriuse õigus codex Gregorianus - Gregoriuse koodeks codes Iustinianus - Justinianuse koodeks 22
Dzihaad islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega. Konfutsianismi arusaam õigusest Polis, demos , agoraa, nomos, hellenism pax et iustitia rahu ka õiglus fas jum. õigus, ius õigus, mos maiorum Rooma senat, magistraadid, patriitsid ja plebeid, rahvatribuun, plebistsiit Manus käsi, patria potestas isavõim Mancipatio õigustoiming (käe peale panek, millega tehti kõik tehingud), in iure cessio Ius Naturale loomuõigus, ius gentium rahvaste õigus, ius civile Rooma kodanike eraõigus. Kuningriik on monarhistlik riik, mille peaks on kuningas või kuninganna. Kuningriik võib olla osa keisririigist. Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või
Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi
Seega on tegemist väga hea ning laialdaselt kasutatava metalliga. 14 [1] Miksike, ,,Magneesium," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/magneesium.htm. [Kasutatud 06. November 2017]. [2] Vikipeedia, ,,Magneesium," [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Magneesium. [Kasutatud 06. november 2017]. [3] Via Naturale, ,,Magneesium elutähtis mineraal," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.vianaturale.ee/magneesium. [Kasutatud 06. november 2017]. [4] ,,Magneesium," [Võrgumaterjal]. Available: http://miksike.ee/docs/referaadid2005/magneesium_janikapalu.htm. [Kasutatud 06. november 2017]. [5] ,,Materjalid," [Võrgumaterjal]. Available: https://disainerid.files.wordpress.com/2012/02/materjalitehnika.pdf. [Kasutatud 06. november 2017]
Suur Prantsuse revolutsioon, Ameerika revolutsion, sõjad) ning valgastusajastu filoosofid arendasid seda mõistet. 3 Loomuõiguse mõiste Loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele (Möldre,L., Toots, A., Ühiskonnaõpetus XII klassile, Tallinn, Koolibri, 1999) Loomuõiguse mõiste tuli kasutusele seoses Rooma riigi eraõiguse kujunemisega ja seda tähistatakse ladina keelse terminiga ius naturale. Loomuõiguseks nimetavad allikad seda, mida loodus õpetab kõigile elavaile olevusile ( I.1.2. pr.; D.1.1.3.). (Ilus,E., Rooma eraõiguse alused. Tallinn, Ilo, 2000. lk. 22). Loomuõigust võib käsitleda kui püüdlust ühendada moraalset ja juriidilist korda kosmose või inimeste loomusega. Õigus seisab inimlike seadusandjate toimingutest kõrgemal ja omaette, moodustades objektiivse printsiibikogumi, mille tõesus on "loomulikule valgusele" ehk
Kui miski on tõesti loomuõiguses olemas, siis inimeste seadustes see realiseerubki. Õigluse allikas on looduslik õigus ja õiguse allikas inimeste õigus. Õiguse allikas peab olema õigluse allikas. 2) Keskaja skolastiline loomuõigus Sillaks antiikaja loomuõiguse ja keskaja loomuõiguse vahel on keiser Justinianus „Institutionese“, milles piiritletakse 3 liiki õigusnorme, mis leidsid kajastamist juba Antiik-Roomas Cicero poolt: 1. Ius naturale – kõike elusat hõlmavad seadused; 2. Ius gentium – kogu inimkonda hõlmavad seadused; 3. Ius civile – konkreetset riiki hõlmavad seadused Skolastika – katoliku teoloogia. Ius naturale – igavene ja muutumatu, jumalik õigus. Ius naturale andis raamid sellele, mille piires ilmalik seadusanja võis tegutseda. Kui raamid ületati, ei olnud ilmalik seadus kohustuslik ja kui positiivne õigus vaikis, võidi saada vastus ius naturalelt
õiguse kohta + õigusallikas on positiivse õiguse tunnetuse alusel 3. glossid e glossad normi seletused C.I.C - corpus iuris civilises; corpus iuris canonici 4. A-Kreekas: a) loomuõigus b) inimeste loodud õigus Kl.Antiik (Rooma) Cicero 1) positiivne seadus 2) Lex aterna a) mõistuseta st loomu- e loodusõigus b) ühiskonnas eetilis-õiguslik seadus (hea/halb) Justinianuse Institutiones, milles piiritletakse kolme liiki õigusnorme: 1) ius naturale (kõike elusat hõlmavad seadused); 2) ius gentium (kogu inimkonda hõlmavad seadused); 3) ius civile (konkreetset riiki hõlmavad seadused). Aurelius Augustinius 1) lex aeterna 2)lex naturalis 3) lex temporalis Keskajal kinnistub pikaks ajaks nelikliigitus (ka: käsitus), mis pärineb Aquino Thomas'elt: 1) positiivne ( igavene ) õigus kehtestatav (hõlmab Jumala loodud kogu loodust; igavene õigus on ühelt poolt õigus ja teiselt poolt moraalinormid - täies mahus suudab seda hoomata
Eraõiguse keskseks instituudiks sel perioodil on eraomandiõigus. Toimusid põhjapanevad muudatused nii abielu-, laste- kui pärismisõiguse alal. peregriinid - mitterooma kodanikud. (nende jaoks oli vaja luua mingi eri õigus, ses ius quiritiumi nende suhtes rakendada ei saadud, kuna nad polnud Rooma kodanikud). Roomlaste ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimiseks loodigi eespool juba nimetatud õigussüsteem, mida tuntakse nime all ius gentium- rahvaste õigus. ius naturale- loomulik õigus.. mida loodus õpetab kõigile elavaile olevusile. aequitas - õiglus.. -õigus on hea ja õigluse kunst- ROOMA ERAÕIGUSE ALUSTE SÜSTEEM Rooma õigust võib käsitleda: 1) ajalooliselt - vaadeldakse kas kõiki õigusinstituute nende ajaloolise kujunemise käigus või ainult mõne konkreetse õigusinsituudi arenemisteed. 2) dogmaatiliselt- vaadeldakse Rooma õigust nii, nagu ta kehtis teataval ajaperioodil.
ee, Facebook Otepää Ökosahver, Pühajärve Spa- ja Puhkekeskuse 1. korrusel, www.sahver.ee, Facebook Tabasalu Rohujuur, Kallaste keskus 2, www.rohujuur.ee Paide Ökotreff, Paide Maksimarket, Ringtee 2, http://emesilane.ee/uuspood/ E-poed Ökosahvri e-pood, http://www.sahver.ee/pood/ Mahekauplus.eu e-pood, http://www.mahekauplus.eu Looduspere e-pood, http://www.looduspere.ee/epood.htm Bioshop e-pood, http://www.bioshop.ee/ Bio4you e-pood, http://www.bio4you.eu Via Naturale e-pood, http://www.vianaturale.ee/epood/ Tervisepesa e-pood, http://www.tervisepesa.ee/e-pood/ 21 Mahetoit tavakaubanduses Mahetoit on jõudnud ka meie supermarketite riiulitele. Kuigi esialgu on esindatus suhteliselt tagasihoidlik, on siiski võimalik üht-teist mahedat toidukorvi tõsta. Tuleb ainult riiulite vahel põhjalikku uurimistööd teha.
Kahtlemine mitte kahtlemise enese, vaid tõese ja tõsikindla teadmise pärast kahtlemine kui inimese mõtlemise viis kahtlemine, s.t mõtlemine on iseendale vahetult tõsikindel ja selge asi Cogito ergo sum mõtlen, järelikult olen Kogu kahtlemise juures on tõsikindel vaid see, et ma mõtlen; et ma mõtlev asi olen (res cogitans). Seda ma tean vahetu kogemuse ehk hinge intuitsiooni ehk kõigile inimestele omase mõistuse loomuliku valguse (lumen naturale) ehk puhta selge ettekujutuse läbi. Kõik asjad on vaid pelgad ettekujutused, ent ainult see, mis on tunnetatav selge ja kindlapiirilisena, on ühtlasi tõene. Ja mis on tõene, see ka ühtlasi on olemas. "mõtlemine", "mina olen" ei tähenda, et mul on keha, vaid tähendab seda, et mõtlemisel on iseendast oma alus. Mõtlemine on midagi iseseisvat, mis millestki muust ei sõltu seega igasugune tunnetus ja teadmine on võimalik vaid eneseteadvuse tõttu ja tingimusel.
mõtte sellest, mis juhib loomuÕele, ta ütleb, et tuleb eristada otsuseid, mis põhinevad loomuÕel ja positiivsel e kujundatud Õel (leidis, et neid Õi tuleb eristada). II. 2.3. Õ kui inimese loomu väljendus Rooma Õe sektor, kus kesksel kohal stoikud, nende filosoofia ja Cicero. Rooma Õe filosoofia näeb inimkonda kõikehaarava ühiskonnana, mitte ei piirdu vaid polisega. Stoikude formel – 1 jumal, 1 riik, 1 Õ, kuid selles Ões on erinevad sektorid ius naturale, ius gentium ja ius civilis. Ius naturale põhineb loomuÕele, igavene Õ. Ius naturale suhe teistesse Õe harudesse leiavad oma väljenduse corpus iuris civilises. Ius naturale – õpetus kõige loomisest, mis annab reeglid Õe ja ülekohtu kohta. Erinevalt stoikutest, kes pooldasid passiivset allumist üldisele maailmaSele, toetas Cicero avalikku vastuhakku ebaõiglasele Sele, s.o. aktiivset tegutsemist konkreetse ühiskonna hüvanguks II. 2.4. Õ kui rahukorraldus Õ on seotud religiooniga
olemas kehtivaid moraaliprintsiipe. Eetiline absolutism igale moraaliprobleemile ainult üks korrektne lahendus ja ei sõltu kultuurist. Absolutist usub universaalsetesse moraalireeglitesse, et on olemas sellised printsiibid, mida mitte kunagi ei tohi eirata. Loomuõigus Absolutismi esindab ehedalt loomuõiguse teooria: Moraalne kord on looduse poolt antud. Loomuõiguse idee universaalne õiguse standard (jus naturale), mis kehtib kõigis ühiskondades, annab mõistuse alusel võimaluse hinnata erinevaid positiivseid seadusi (jus gentium). · Idee järgi on inimolendid loomult ratsionaalsed olendid, kes on selle loomuse saanud Jumalalt, kes lõi meid elama teatud viisil. · Mõistus aitab meil avastada need seadused, mis on vajalikud inimese õitsenguks. · Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ja neid tuleb kasutada, kui hindame
a. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2. ERIOSA a. Asjaõigusseadus b. Võlaõigusseadus c. Perekonnaseadus d. Pärimisseadus Ius civile - tsiviilõigus. Ius gentium - rahvaste õigus, kõikide rahvaste juures tuntakse nt abielu. PEAB TÄHELEPANU PÖÖRAMA KUI VORMILISED NEED ON, MIS ON ALLIKAKS, KAS ON NIM SEADUST VÕI MITTE ROOMA ÕIGUSE SÜSTEEMID JA DUALISMID 1. Ius civile vs ius gentium/ius naturale Rooma kodanike (nii avalik kui Kehtib kõigi Rooma riigi era-)õigus elanike/inimeste suhtes Mos maiorum, XII tahvli seadused, Reguleeris peregriinide ja dediticii leges ja nende kommentaarid, suhteid plebistsiidid jm Preetori ediktid Formaalsed, pidulikud tehingud Vormivabad tehingud 2
1.Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus IUS üldkohustuslikke käitumisnormide kogum, mis on kehtestatud riigi poolt, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud -> INIMENE Õiglus AEQUITAS Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste, DEFINEERIMATA TERMIN Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus IUS NATURALE (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Moraal ja seadus erinevad kahes punktis: 1. seadus on välja töötatud ja vastu võetud riigivõimuorgani poolt ning sõnastatud ja kirja pandud võimalikult täpselt. Moraal kujuneb aga ise ning ei ole kuskil kirja pandud. 2. seaduse järgimist kontrollib riik ning seaduse rikkumine on vahelejäämise korral karistatav.
pooled pagejad välja andma. Rustici, coloni mittevabade tähenduses. 19.Kuidas suhtus orjusesse kirik (keskajal)? Kristlik kirik pidas läbi keskaja orjust aktsepteeritavaks. Jumala tahe, eriti kui orjastatavad polnud kristlased. Ka Piiblis apostlid tunnistanud orjust, nt Pauluse kirjad. Rooma õigus kiitis ka heaks, digestite tõlgendamisel võeti keskaja juristide poolt vastu arvamus_ orjus oomupärasele õigusele (Naturale) vastu aga inimesed paratamatult jagunemavad vabadeks ja orjadeks. Saksipeegel: Sünnipärane, loomulik vabadus võetud vägivallaga. Piiblis orjus enesestmõistetav institutsioon. Noa needus Hami poja Kaananile: eluks ajaks oma vendade orjaks/sulaseks pluss tema pojad ka. Uues Testamendis manitsetakse orje hästi käituma, härrasid manitseti ka head olema. Mõlemad jumala lapsed, võrsed eriti kui mõlemil usk kristusesse
Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid 2. 510-31 eKr Vabariik 510 kihutati kuningas minema ja roomast sai res Publica – eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele. Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam. Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun, senat, plebistsiit. Ius civile (rooma kodanikele), ius gentium (teistele rahvastele), ius naturale (filosoofiline) 3. 31 eKr – 284 pKr Printsipaat – juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus 4. 284 pKr – lõpuni Dominaat ehk ainuvalitsus – neli keskust, sõdurkuningad, kristlus CIC PROTSEDUURISÜSTEEMID Vanarooma: Legis actio, müütilisest linna algusest kuni Puunia sõdadeni (u. 200 eKr). Põllumajanduslik, perekonnakeskne. Patriitsid ja plebeid. Formaalne legisaktsiooniline protsess (2 astet: preetor otsis hagi vormi, seejärel valitava
Cura morum, kõigi kodanike kombejärelevalve andis tsensorileõiguse avaldada aualandavaid noomitusi. Mos maiorum, moraal oli õigusega ühevõrra tähtis. Ius quiritium-rooma kodanikuõigus. Rooma juristin nimetasid end preestriteks. Avalik õigus puututab Rooma riigi seisundit ja korraldust, eraõigus aga üksikute kodanike huve. Avaliku õiguse esemeks on religioon, kulutus ja ametid. Eraõigus jaguneb kolmeks:Ius naturale-mida loodus on õpetanud kõigile elusolendeile, Ius gentium-õigus mida kasutavad inimlikud rahvad, ius civile-rooma kodanike õigus. Roomas puudus vajadus ius naturale järele. Täielik õigusvõime oli esialgu vaid perepeal. Orjad kuulusid algselt peresse olles domesticused nagu lapsedki. Ojad olid omand perepeale . Orjaks sai põlvnemisega orjatarist, sõjavangina ja orjusesse müümisega.Hiljem orjade olukord muutus Rooma riigi laienemisel. Linna tuli palju
hindamine ja maksude määramine, hiljem kombevahtide roll. Cura morum, kõigi kodanike kombejärelevalve andis tsensorileõiguse avaldada aualandavaid noomitusi. Mos maiorum, moraal oli õigusega ühevõrra tähtis. Ius quiritium-rooma kodanikuõigus. Rooma juristin nimetasid end preestriteks. Avalik õigus puututab Rooma riigi seisundit ja korraldust, eraõigus aga üksikute kodanike huve. Avaliku õiguse esemeks on religioon, kulutus ja ametid. Eraõigus jaguneb kolmeks:Ius naturale-mida loodus on õpetanud kõigile elusolendeile, Ius gentium-õigus mida kasutavad inimlikud rahvad, ius civile-rooma kodanike õigus. Roomas puudus vajadus ius naturale järele. Täielik õigusvõime oli esialgu vaid perepeal. Orjad kuulusid algselt peresse olles domesticused nagu lapsedki. Ojad olid omand perepeale . Orjaks sai põlvnemisega orjatarist, sõjavangina ja orjusesse müümisega.Hiljem orjade olukord muutus Rooma riigi laienemisel.
selle allikani tagasi viidav. /…/ Kui eelklassikalist õigusteadust iseloomustas loomuõiguslikele printsiipidele tuginev käsitlus, siis klassikalise õigusteaduse jaoks oli olemas vaid kirjeldatav ja korrastatav loodus, mis on varustanud inimesi sotsiaalsete instinktidega (paaritumisinstinkt, järglaste eest hoolitsemise instinkt, omamisinstinkt) ja võimega neid instinkte oma grupi siseselt rahulikult teostada. Sellist klassikalist loomuõigust (ius naturale) kirjeldab Inst. 1, 2, pr: Ius naturale est, quod natura omnia animalia docuit. Nam ius istud non humani generis propium est, sed omnium animalium, quae in caelo, quae in terra, quae in mari nascuntur. Hinc descendit maris atque feminae coniugatio, quam nos matrimonium appellamus, hinc liberorum procreatio et educatio: videmus etenim cetera quoque animalia istius iuris peritia censeri. Loomuõigus on see, mida loodus on õpetanud kõigile elusolenditele. Sest see
06.11.2013 1. aut re contrahitur obligatio aut verbis aut litteris aut consensu. Kohustus sõlmitakse kas asja üleandmisega, suuliselt, kirjalikult või kokkuleppel. 2. lege XII tabularum prodigo interdicitur suorum bonorum administratio. 12 tahvli seadused keelavad pillajal hallata oma vara. 3. Quod attinet ad ius civile, servi pro nullis habentur; quod ad ius naturale attinet, omnes homines aequales sunt. Mis puutub tsiviilõigusesse,.... ;mis puutub loomuõigusesse, on kõik inimesed võrdsed. 4. singularum rerum dominium acquiritur mancipatione, traditione, usucapione, in iure cessione, adiucatione, lege. Üksikasju omandatakse mantsipatsioonga, traditsioonga, aegumise alusel (igamisel), kohtus loovutamisel, kohtu määrusega, seaduse alusel. 5. tertium non datur. Välistatud kolmanda reegel. 6. amicus cognoscitur amore, more, ore, re
Mis on õiglus? Õiglus filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste. Mis on õigus? Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. (Riik peab tagama õiguse täitimist, kui ta seda ei teeks oleks tegemist nt moraalinormiga.) netist Tava on pikemaajaline käitumisharjumus. (Tava ei pea olema moraalne.) Religiooni rikkumine toob kaasa jumala hukkamõistu. Religioon usk jumalasse. Loomuõigus (IUS naturale) igale elusolendile kuuluv õigus. Allajoonitud sõnad on mõiste lahti seletamisel kõige olulisemad, ülejäänud võib olla oma sõnadega. Kas õigus ei ole moraal? (SEMINARIS!) Õigus on kõigile üks. Moraale on niipalju, kui on erinevaid inimesi, inimgruppe. Moraali järgi seadused seadused on moraalsed. Kas riik kehtestab moraali? Ei. Eetika=moraal. ÕIGUS
Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam (Livius). 496 a eKr plebeide streik, 10 autoriteeti saadeti kreeklastelt õppima ja seadused pandi kirja. Koos täiendustega olid tulemuseks 12 tahvli seadused (emakeeles, avalikud). II – Vabariik (510-31 eKr) Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun; senat, plebistsiit o Ius civile (rooma kodanikele) o Ius gentium (teistele rahvastele) o Ius naturale (filosoofiline) III- Printsipaat 31 eKr – 284 pKr o Juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus IV- Dominaat ehk ainuvalitsus 284 pKr – lõpuni o Neli keskust, sõdurkuningad, kristlus, CIC 14. Rooma õiguse olulisemad allikad. Esimene kodifitseeritud (süstematiseeritud) RÕ kogu on 12 tahvli seadus, viimane on seaduste kogu Corpus Juris Civilis. 12 tahvli seadused I – kohtukohustus
mugavaks eluks ning lootus oma töökusega neid asju hankida. Lisaks soovitab mõistus sobivaid rahulepinguid, mille kohaselt saab inimesi juhtida kokkuleppeni. Neid lepinguid nimetatakse tavaliselt loomuseadusteks; neist räägin ma üksikasjalikumalt kahes järgnevas peatükis. Peatükk 14 Esimesest ja teisest LOOMUSEADUSEST, ning LEPINGUTEST Mis on loomuõigus. LOOMUÕIGUS, mida kirjamehed nimetavad tavaliselt jus naturale, on iga inimese vabadus kasutada oma võimu nii nagu ta ise tahab oma loomuse alalhoidmiseks; ehk teisisõnu, enda elu kaitseks. Sellest tuleneb vabadus teha kõike, mida ta vastavalt oma mõistusele ja otsustele arvab olevat enda alalhoidmise tarvis kõige sobivamaks vahendiks. Mis on vabadus. VABADUSE all mõeldakse, vastavalt selle sõna täpsele tähendusele, väliste takistuste puudumist. Need takistused võivad tihti võtta inimeselt
Majandusõiguses tegeletakse: pangandusõigusega, kindlustusõigusega.. Õigus on: Riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum. (Riik peab sees olema.) Õiglus:seda ei saa defineerida, liigamlai mõiste. Sarnased mõisted õigusele: moraal-märksõna inimene, tava, õiglus, religioon-jumal Moraal-Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud Tava – Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus – (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon – Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL - Mille poolest erinevad moraal ja religioon? Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali! Õigus sarnaneb tava ja moraaliga: inimesed toimetavad riigi nimel.Varga moraal- õigusega vastuolus. Õigus,m is on amoraalne-kütuseaktsiis.
kindlustatakse inimühiskonnas kaht tüüpi tahteõiguse abil: ¤ ehedaim jumalik õigus olevat kanooniline õigus; ¤ inimeste loodud õiguse abil, mis on üks jumaliku tahte avaldumisvorme; Selle teooria kohaselt tuleb positiivset õigust analüüsida selles osas, kas at: ¤ vastab Jumala tahtele; ¤ kas at on õiglane, sest seegi on Jumala tahe. Jumalast lähtuv kõrgem moraal on maise õiguse hindamise mõõdupuuks. Loomuõiguse teooriad Justinianuse Institutiones: 1) ius naturale (kõike elusat hõlmavad seadused); 2) ius gentium (kogu inimkonda hõlmavad seadused); 3) ius civile (konkreetsettttt riiki hõlmavad seadused). Keskaegne Aquino Thomase käsitus: 1) igavene õigus; 2) loomulik õigus; 3) jumalik õigus; 4) inimlik ehk ilmalik õigus. Reformatsiooniaegne hugenott Gentilleti käsitus: 1) jumala seadused; 2) looduse seadused; 3) tsiviilseadused. Seejuures 14.sajandist kinnistub positiivse õiguse mõiste.
Tsiviilõiguse kogumik Justinianuse ajal 19 Ulpianus, Dig 1.1.pr: Ius est ars boni et aequi (Celsus) Corpus Iuris Civilis · ius publicum ius privatum · 527-533 pKr; ühine pealkiri 1583 · ius civile ius gentium ius (Gothofredus) naturale · Institutiones (533) · ius civile ius honorarium · Digesta seu Pandectae (530-533) · Codex Iustinianus (529) Magistraadid · magistratus honores, Codex Iustinianus · cursus honorum: · 529 pKr pole säilinud quaestor · 534 pKr uus redaktsioon tribunus plebis aedilis
Tsiviilõiguse üldosa 1. Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1 Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE Õiglus Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste (proovi mitte kasutada seda mõistet, kerge orki tõmmata) Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Tava võib olla õigusallikas, aga ta ei pruugi puutuda õigusesse. Tava on laiem kui õigus!!!! Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali! - Mille poolest erinevad moraal ja religioon? Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. - Kas õigus ei ole moraal? - Miks on tava õiguallikas?
sellistel mõistetel nagu hea ja halb, õiglane ja ebaõiglane. Kus ei ole ühist võimu, seal ei ole ka seadust; kus pole seadust, pole ka ebaõiglust. Tungid, mis kallutavad inimesi rahu suunas. Tungid, mis kallutavad inimesi rahule, on surmahirm, iha asjade järele, mis on vajalikud mugavaks eluks ning lootus oma töökusega neid asju hankida. ESIMESEST JA TEISEST LOOMUSEADUSEST JA LEPINGUTEST Mis on loomuõigus. LOOMUÕIGUS, mida kirjamehed nimetavad tavaliselt jus naturale, on iga inimese vabadus kasutada oma võimu nii nagu ta ise tahab oma loomuse alalhoidmiseks; ehk teisisõnu, enda elu kaitseks. Sellest tuleneb vabadus teha kõike, mida ta vastavalt oma mõistusele ja otsustele arvab olevat enda alalhoidmise tarvis kõige sobivamaks vahendiks. Mis on vabadus. VABADUSE all mõeldakse, vastavalt selle sõna täpsele tähendusele, väliste takistuste puudumist. Need takistused võivad tihti võtta inimeselt
Otsustades alapealkirja järgi, mõisteti seadustekogu kui CIC kokkuvõtet, tema parandamist suurema inimarmastuse vaimus. Ecloga jäi õigusallikana püsima järgnevaks 150 aastaks, asendades õppetöös ühtlasi Justinianuse Institutsioonid. Ecloga mängis olulist rolli Bütsantsi kirikuõiguse arengus, samuti Bütsantsi õiguse retseptsioonis Ida-Euroopas. Seaduses ilmnes tugev kristliku moraali mõju. Õiglust mõisteti järjest enam kristlikus vaimus, ius naturale muutus üha selgemalt jumala poolt kehtestatud kõrgemaks õiguseks. Orjade vabastamise uue vormina oli sätestatud nende vabakslaskmine kristlikes kirikutes. 4. Makedoonia dünastia aeg Konstantinoopoli vallutamine; 867 - 1204 9. sajandil tuli võimule uus Makedoonia dünastia, mis pilditülis pooldas ikonoduulide seisukohti. Uue dünastia tõusuga kaasnes nn. Makedoonia renessanss, mille raames koos muude kultuurivaldkondadega elavnes nii seadusandlus kui ka juriidiline kirjandus. Juba
headuse idee. Aristoteles eristab avalikku- ja eraõigust (põhiseaduslik õigus ja muu õigus). Põhiseaduslikule (politeia) omistab ta eesõiguse, muud seadused peavad sellel põhinema. 2.3. Õigus kui inimese loomu väljendus Roomas omava keskset kohta stoikud (peaesindaja Zeno 295-261 eKr) ja Cicero (106-43 ekr) purustavad Platonile ja Aristotelesele olulise polise mõiste ja proklameerivad inimkonna kõikehaaravaks ühistuks. Õiguses eristatakse - ius naturale, ius gentium ja ius civile. Neist tõuseb esiplaanile loodusõigus. Loodusõigus tugineb üldistele loodusseadustele, mis kehtvad igavesti. Seda tähistas Cicero ka igavese õigusena (ius aeterna). Kogukonnad väljastavad ühistes ius gentiumi normides õiget õigust, igal civitasel on oma ius civile aga kumbki neist (ei ius civile ega ius gentium) ei tohi olla vastuolus ius naturalega. 2.4. Õigus kui rahukorraldus Augustinuse õpetus.
Ius privatum-eraõigus Justinianus:avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Avaliku õiguse sisuks on üldhuvi, eraõiguse sisuks üksiku huvid. Vanemal ajal kandis rooma eraõigus nimetust kviriitlik õigus-ius quiritium. Peregriinid-mitte rooma kodanikud Roomlaste ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimiseks loodi ius gentium-rahvaste õigus.-selles ei leidu perekonna ja pärimisõiguslikke sätteid Ius naturale- loomulik õigus-mida loodus õpetab kõigile elavaile olevusele Aequitas-õiglus -Õigus on hea ja õigluse kunst- Rooma eraõiguse aluste süsteem Rooma õigust võib käsitleda: Ajalooliselt. Vaadeldakse õigusinstituute nende ajaloolise kujunemise käigus või ainult mõne konkreetse õigusinstituudi arenemisteed Dogmaatiliselt. Vaadeltakse Rooma õigust nii nagu ta kehtis teataval ajaperioodil. a. Klassikaline Rooma eraõigus
Eetiline absolutism Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks õige lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Loomuseadus ehk loomulik seadus Stoikud (1.saj eKr) uskusid, et inimestes peitub jumalik säde (logos spermatikos), mis võimaldab neil avastada isikliku õnne ja harmoonilise ühiskonnaelu jaoks vajalikud igavesed seadused. Universaalne õiguse standard (jus naturale), mis kehtib kõigis ühiskondades, annab mõistuse alusel võimaluse hinnata erinevaid seadusi (jus gentium) selle mõõdupuuga. · Aquino Thomas (13.saj) leidis, et inimesel, nagu igal teisel loodud objektil, on kindel loomus, otstarve ja funktsioon. · Inimkonna olemuseks ehk õigeks funktsiooniks on elada mõistuse elu. Loomulik seadus Thomas Aquino tsiteeris Uuest Testamendist Pauluse kirja Roomlastele 2:14-15:
Selle näiteks on Aquino Thomas'e õpetus, mis ühelt poolt jääb teoloogiliste käsituste raamesse, kuid teiselt poolt arvatakse ta levinud seisukoha põhjal varajaste loomuõiguse käsitluste hulka. P.3. Loomuõiguse teooriad Loomuõiguse koolkonna raames on ühtsele põhiteljele vaatamata olnud eri aegadel väga palju erinevaid käsitusi. Sillaks antiikaja mõtte ja keskaegsete käsituste vahel on Justinianuse Institutiones, milles piiritletakse kolme liiki õigusnorme: 1) ius naturale (kõike elusat hõlmavad seadused); 2) ius gentium (kogu inimkonda hõlmavad seadused); 3) ius civile (konkreetset riiki hõlmavad seadused). Keskajal kinnistub pikaks ajaks nelikliigitus (ka: käsitus), mis pärineb Aquino Thomas'elt: 1) igavene õigus (hõlmab Jumala loodud kogu loodust; igavene õigus on ühelt poolt õigus ja teiselt poolt moraalinormid - täies mahus suudab seda hoomata üksnes Jumal);
Absoluutne, subjektiivne õigus, millele vastab kõikide kohustus. 339. Mida tähendab kaks lähenemist õigusele: legistlik (lad. k. Lex seadus) ja juristlik (lad. k. Jus õigus) 340. Milline on positiivse ja ülipositiivse õiguse vahekord? Ülipositiivne õigus ehk teistesõnadega loomuõigus on põhi õigusnormide kogum, mis vastavad inimese loomusele. Esamlt võeti kasutusele loomuõiguse mõiste Rooma riigis seoses eraõiguse kujunemisega (ladina keeles terminiga ius naturale). Ülipositiivseks õiguseks võiks nimetada kõike seda, mida inimesed on looduselt õppinud. Loomuõigust on püüd ühendada moraalne juriidilise seadusandlusega ehk siis positiivse õigusega. Õigus seisab paljuski kõrgemal inimlikest seadusandijate toimingutest, moodustades objektiivse printsiibikogumi. Tänapäeva rahvusvahelise õiguse üks "isasid" Madalamaade jurist ja riigimees Hugo Grotius kaitses loomuõiguse teooriat. Tema meelest rajaneb loomuõigus pigem
Eraldab avalikku- ja eraõigust (põhiseaduslik õigus ja muu õigus) põhieaduslikule (politeia) omistab ta eesõiguse, muud seadused peavad sellel põhinema. 3. ÕIGUS KUI INIMESE LOOMUPÄRASE SEADUSLIKKUSE VÄLJEND Roomas omava keskset kohta stoikud (peaesindaja Zeno 295-261 eKr) ja Cicero (106-43 ekr) – purustavad P-le ja A-le olulise polise mõiste ja proklameerivad inimkonna kõikehaaravaks ühistuks. Üks Jumal, üks riik, üks õigus. Õiguses eristatakse - ius naturale, ius gentium ja ius civile. Neist tõuseb esiplaanile loodusõigus. Inimliku iseloomu seadusele, mis põhineb mõistuse eetikale, omistatakse üldkehtivus, seda vaadatakse kui looduseaduste mõtet ja sisu, sellele põhinab ka õigus. Loodusseadus väljendab endas looduse jõudu – andis reeglid ka õiguse ja ülekohtu kohta . Kogukonnad väljastavad ühistes ius gentiumi normides õiget õigust, igal civitasel on oma ius
Kuigi looduses on kasvu ja languse seadus (usuti, et üsna objektiivsetel põhjustel toimub üleminek ühelt valitsusvormilt teisele), on Rooma konstitutsioonis tasakaalustatud segavalitsusvorm kõige parem. Konsulid esindasid monarhilist, senat aristokraatlikku ja rahvakogunemised demokraatlikku põhimõtet. Nii oli Rooma riigis poliitilised jõud tasakaalus. Kõikidele rahvaste ühist õigust nimetati ius gentiumiks/ius naturale'ks (hiljem näiteks Aquino Thomas eristab neid kahte), iga piirkonna oma tavaõigust ius civile'ks. Roomlastele eriti oli riik väga tihedalt seotud seadustega, leiti, et just seadused loovad riigi, annavad inimestele vastutusi ja õigusi. Kristlus sisuliselt uut poliitilist mõtet ei toonud ega uut perioodi poliitilises mõttes ka ei alustanud.10 Cicero (106-43 eKr) kuulus stoitsismi sekulaarsesse suunda, mis rääkis küll palju religioonist ja
polügeenseid rahvaid. Kirik peab põhjandama, et neil on õigus nõuda Euroopas ühenaisepidamist. Samuti peab nt islam ratsionaalselt põhjandama mitmenaisepidamist.). Õigus saab tegeleda vaid sellega, mis piirdub sünni ja surmaga. Õigus muutub maiseks, sest on piiratud ajas ja ruumis. Loomuõigus kehtib vaid inimestele, kuid ka Pafendorfi puhul jääb see filosoofia tasandile. C.Wolf toob loomuõiguse õiguspraktikasse. Teos Ius naturale 1748. Väidab, et jurist pole õigus praktik, vaid pigem teadus teoreetik. Tema jaoks pole õigus iseseisev nähtus, vaid seotud teiste teadustega. Nõuab, et iga mõte peab olema väljendatud selgena. Mõtteselgus mõistes peaks tõestama kõiki väiteid. Toob sisse matemaatilise selguse. W. järgi on inimese eesmärgiks mõistusjärgne elu. Inimese ülesanne seisneb pidevas enesekasvatuses. Väidab, et riiklik kasvatus ei vii täiustumiseni
annaabi.ee 
