Magneesium (0)

5 VÄGA HEA

Nimi
MAGNEESIUM
REFERAAT
Õppeaines:
Õpperühm:
Juhendaja : professor nimi
Esitamiskuupäev:…………….
Üliõpilase allkiri :……………..
Õppejõu allkiri: ………………
Tallinn 2017
sisukord
sisukord 2
SISSEJUHATUS 3
1. MAGNEESIUM 4
1. Magneesiumi asend perioodilisustabelis 5
2. Magneesiumi aatomi ehitus 6
2. leidumine looduses 6
1. Magneesiumi roll taimses organismis 7
2. Magneesiumi roll loomses organismis 8
3. tähtsamad ühendid 9
1. Magneesiumisulamid 10
1. Füüsikalised omadused 11
4. Omadused 11
1. Keemilised omadused 12
2. Ühendid 13
5. Magneesium meditsiinis 13
kokkuvõte 14
viidatud allikad 15

Magneesiumi asend perioodilisustabelis 4

Magneesiumi aatomi ehitus 4

Magneesiumi roll taimses organismis 5

Magneesiumi roll loomses organismis 5

Magneesiumisulamid 7

Füüsikalised omadused 7

Keemilised omadused 8

Ühendid 9
Valisin keemia referaadi teemaks magneesiumi. Magneesium paistab olevat üks huvitav metall , ta on tuleohtlik, aga samas on ta inimorganismile teatud koguses eluks vajalik. Teen aktiivselt ka sporti, seetõttu olen kokku puutunud magneesiumi puudumise sümptomitega (õnneks on asi piirdunud silmalihaste tõmblusega, kergete lihaskrampidega ja lihasnõrkusega). Seetõttu on antud referaati veelgi põnevam teha ja loodetavasti saan teada palju uut kasulikku informatsiooni. Oma töös annan ülevaate magneesiumi põhilistest omadustest, selle leidumisest looduses, tähtsamatest ühenditest ja kasutusvaldkondadest. SISSEJUHATUS
Magneesium on oma nime saanud Vana-Kreeka linna Magnesia järgi. Selle metalli avastajaks on Sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808. aastal saada seda metalli puhtal kujul. Ka mangaani ja magnetiidi nimed pärinevad sellest piirkonnast. Nimed on tuletatud linna järgi. [1] 1. MAGNEESIUM
Joseph Black Šotimaalt avastas magneesiumi, kui eraldi elemendi 1755 . aastal. Sir Humphry Davy isoleeris 1808. aastal elektrolüütilisel teel puhast magneesiumi metalli. Antoine Alexandre Brutus Bussy eraldas 1831 . aastal magneesiumi sidusal kujul. [2]
Magneesium on maakoores suhteliselt levinud element (kaaluprotsent on 2,1%, 8. kohal kaaliumi järel). Vabal kujul teda looduses aga ei leidu. Magneesium esineb üle 60 mineraali koostises. [6]

Magneesiumi asend perioodilisustabelis

Magneesium asub keemiliste elementide perioodilisustabelis kolmandas perioodis , teise rühma peaalarühmas. Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. Suhteline aatommass on 24,305. Omadustelt on magneesium metall. Mõnikord arvatakse ta leelismuldmetallide hulka; sel juhul on ta nende seas berülliumi järel teine element. Metallide elektrokeemilises pingereas on magneesium vesinikust eespool . Tema standardpotentsiaal on - 2,372 V. [2]

Magneesiumi aatomi ehitus

Elektronskeem +12| 2) 8) 2)
Elektronvalem : 1s2 2s2p6 3s2
Elektonide arv: 12
Prootonite arv: 12
Neutronite arv: 12
Elektronkihte: 3
Elektronide arv väliskihil: 3
Oksüdatsiooniastemed ühendites: 0, +II

Looduses leidub magneesiumi: magnesiidis, dolomiidis, silikaatides (oliviin, augiit, asbest , talk, sepioliit). Magneesium on klorofülli vajalik koostisosa. Kui magneesium asetada tuleleeki, siis põleb see ereda leegiga, tekitades tiheda valge suitsu - magneesiumoksiidi. Seejuures eraldub hulgaliselt ultraviolettkiiri ja soojust. Soojusega , mis eraldub ühe grammi magneesiumi põlemisel, võib sulatada 100 g jäävett 50 kraadini. Fotograafias kasutati magneesiumiplahvatust loomuliku valgusallika puudumise korral. Temast moodustub elektron . [1] 2. leidumine looduses

Magneesiumi roll taimses organismis

Magneesium on taimedele makrotoitaine. Ta on keskse aatomina klorofülli molekuli koosseisus .
Magneesium aktiveerib paljusid keskseid energia- ja ainevahetuse protsesse, sealhulgas fosfaatide ainevahetust. Ta aitab hoida ribosoomide stabiilsust, aidates sellega kaasa valkude sünteesile. Magneesiumipuudus pärsib fotosünteesi saaduste toimetamist lehelt juurteni ning sellega pärsib juurte kasvu. Magneesiumipuudus avaldub kõigepealt vanematel lehtedel, mis muutuvad heleroheliseks. Hiljem võivad tekkida kloroosi- ja nekroosiplekid. [2]
Maakera kõikide taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Ilma magneesiumita ei oleks klorofülli, ilma klorofüllita aga ei oleks elu. Magneesiumi leidub kõikides elusorganismides. [1]

Magneesiumi roll loomses organismis

Magneesium on eluliselt tähtis mineraalaine, mis reguleerib närvi- ja lihasfunktsiooni. 70% magneesiumist on seotud kujul hammastes ja luudes. Luud ei vaja ainult kaltsiumi, vaid ka magneesiumi. 60% Mg-st esineb luudes, 26% lihastes, ülejäänu pehmes koes ja kehavedelikes. Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes, ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus. Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 20–25 mg 100 g kohta, veri 2–3 mg 100 g kohta. Vereseerumis on magneesiumi kontsentratsioon 0,71–0,94 mmol/l. [3]
Magneesiumi ioonid on aktivaatorid reaktsioonides, mis nõuavad ATP-d, näiteks lihase kokkutõmbumine, naatrium - kaalium - pump ning valkude, rasvade ja nukleiinhapete süntees. Neil on tähtsus muu hulgas närviimpulsside ülekandes. Magneesium osaleb soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes. Ta on inimesel üle 300 ensüümi aktivaator või kofaktor. Tal on muu hulgas fosfaatide ainevahetuse regulaator. Mg omastamist soodustab B6 ja C- vitamiin , ilma vitamiin B6-ta magneesium ei imendu. [3]
Vitamiinide omastumist takistavad:

liigne kohvijoomine
alkoholi tarbimine
suitsetamine
mõned ravimid
samuti mõned antibeebipillid

Vitamiinide hulk toidus sõltub ka toidu valmistamisviisist. Et vähendada vitamiinide kadu:

väldi liiga pikka keetmisaega
pane köögiviljad keema keevasse vette
kasuta ära ka köögiviljade keeduleem, näiteks valmista sellest kastet või suppi
väldi toidu mitmekordset soojendamist [7]

Magneesiumi annavad rikkalikult vetikad (pruunvetikas) ja teised meretaimed, pähklid (mandlid, india ja brasiilia pähklid), täisterad, tofu , seemned (kõrvitsa- ja päevalilleseemned), kakao . Kala, liha, piim ja puuviljad on küllaltki magneesiumivaesed. Magneesiumi leidub peamiselt klorofülli koostises ja taime rakukestades - seega on hea süüa rohelisi taimi nagu spinat ja rooma salat. Puuviljadest sisaldavad keskmiselt enam magneesiumi banaan ja viigimarjad, köögiviljadest tomat .
Tähtsamad magneesiumi allikad on puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsas). [3]
Magneesium väga tähtis aine kehas ja puudus on tavaline eriti stressi, spordi ja tavalise tööstuslikult toodetud toidu kasutamise puhul. Magneesium võib isegi ära hoida südame infarkti ja teisi tõsiseid häireid. Ta rahustab närvisüsteemi ja parandab sellega heaolutunnet. [6]
Magneesiumi ühenditel on rida sarnasusi teiste leelismuldmetallide ja tsingi ühenditega. On ka erinevusi: näiteks lahustuvuse poolest sarnanevad nad rohkem liitiumi ühenditega. Magneesiumi oksüdatsiooniaste on tavaliselt +2, isegi magneesiumhüdriidis (MgH2). Intermetalliliste ühendite puhul kindlat oksüdatsiooniastet ei ole. Magneesiumi ühendid on tavaliselt valget värvi või värvitud. Neid on looduses suurel hulgal, näiteks karbonaadina dolomiidi koostises. Dolomiiti leidub tervete mägedena. Samuti on neid näiteks mitmetes asbestides ning soolakaevandustes, kus nad võivad esineda näiteks karnalliidi ja kiseriidina. Peale selle sisaldab magneesiumi merevesi, sealhulgas magneesiumkloriidina ( MgCl2 ). Mereveest saadakse raskesti lahustuvat magneesiumhüdroksiidi (Mg(OH)2) kaltsiumhüdroksiidi lisamise teel. Magneesiumhüdroksiidi kasutatakse muu hulgas paberitööstuses ja heitgaaside puhastamiseks vääveldioksiidist ja vääveltrioksiidist; moodustuvad magneesiumsulfit (MgSO3) ja magneesiumsulfaat . Peale selle kasutatakse magneesiumhüdroksiidi mitme soola, näiteks magneesiumsulfaadi ja magneesiumkloriidi sünteesiks. Viimane on veevabas vormis lähteaine vaba magneesiumi tootmisel elektrolüüsi teel. [2] 3. tähtsamad ühendid

Magneesiumisulamid

Magneesiumi iseloomustab väike tihedus ja madal sulamistemperatuur , suur kalduvus kalestumisele plastsel deformatsioonil, mistõttu ta tugevus ei sõltu ainult puhtusest (nagu titaanil), vaid ka mikrostruktuurist. Õhus kuumutamisel süttib magneesium kergesti, mistõttu teda kasutatakse pürotehnikas ja keemiatööstuses. Korrosioonikindluse poolest jääb magneesium alla alumiiniumile, kuna magneesiumi pinnal tekkiv oksüüdikiht on põhimetallist tihedam ja kergesti pragunev. Magneesium on hästi lõiketöödeldav ja keevitatav , kuid ta pole nii plastne ja ka nii hästi külmsurvetöödeldav kui alumiinium . Magneesiumi deformeeritavad sulamid kuuluvad madaltugevate sulamite gruppi, kuid nad on hea plastsusega, keevitatavad ja korrosioonikindlad. Magneesiumisulameid kasutatakse tänu suurele eritugevusele lennukiehituses, rattavelgede materjalina jm. Neist valmistatakse kuumvaltsimise teel profiile , latte, sepiseid ja stantsiseid. [5]

Füüsikalised omadused 4. Omadused

Aatommass: 24,305
Sulamistemperatuur: 648,8 °C
Keemistemperatuur : 1095 °C
Tihedus: (20°C) 1,738 g/cm3
Värvus: hõbevalge ja läikiv
Agregaatolek toatemperatuuril: tahke
Kõvadus Mohsi järgi: 2
Korrosioonikindlus : väga hea
Elektrijuhtivus 1/p: 15% IACS

Magneesium on väga kerge metall. Temast valmistatud detailid on terasdetailidest üle kahe korra kergemad. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. Edukalt tarbivad magneesiumi sulameid raketi-, lennuki-, autotööstus ja mitmed masinatööstusharud. [4]
Joonis 1. Magneesiumi tükk

Keemilised omadused

Magneesium on keemiliselt küllaltki aktiivne. Magneesium kuulub aktiivsete metallide hulka, mis on ka tuleohtlik. Õhu käes moodustub tavalistel temperatuuridel magneesiumi pinnale õhuke, kuid tihe mati värvusvarjundiga oksiidikiht, mis kaitseb metalli edasise reageerimise eest õhuhapnikuga. Happed , alused ja mõned muud ühendid lahustavad selle oksiidikihi ning panevad metalli reageerima vee või õhuga. Kõrgetel temperatuuridel magneesiumipulber, - laast või -riba (millel on ruumalaga võrreldes suur pindala) süttib ning põleb pimestava valge valgusega magneesiumoksiidiks (MgO). Suuremate kompaktsete metallitükkidena ei ole magneesium eriti tuleohtlik. [2]
Magneesium on nii tugev redutseerija, et ta reageerib ägedalt kuiva jääga: 2Mg + CO2 → 2MgO + C. Magneesium oksüdeerub magneesiumoksiidiks ja kuiv jää redutseerub tahkeks süsinikuks. Magneesium redutseerib ka vääveldioksiidi vabaks väävliks.
Tavalisel temperatuuril magneesium vees ei korrodeeru. Reageerimine külma veega on väga aeglane, sest reaktsioonisaadus magneesiumhüdroksiid on halvasti lahustuv.
Kuumutamisel reaktsioon kiireneb , sest magneesiumhüdroksiid hakkab paremini lahustuma; eraldub ka gaasiline divesinik : Mg + 2H2O = Mg2+ + 2OH– + H2.
Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt, kusjuures moodustuvad divesinik ja Mg2+-ioonid: tekib sool. Erandiks on vesinikfluoriidhape ja fosforhape , milles magneesium lahustub raskesti ning magneesiumi pinnale tekib edasist reageerimist takistav soolakiht. Aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht. Leelistega praktiliselt ei reageeri.
Paljud soolade lahused korrodeerivad ka magneesiumi. Kaitseks korrosiooni eest magneesiumist ja selle sulamitest detaile tavaliselt lakitakse, galvaniseeritakse või oksüdeeritakse kromaadiga.
Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, näiteks lämmastikuga (kuumutamisel tekib magneesiumnitriid (Mg3N2). Teda oksüdeerib ka väävel. Magneesium reageerib kergesti halogeenidega.

Ühendid

Fluoriidid: MgF2
Kloriidid: MgC
Bromiidid : MgBr2 • 6H2O , MgBr2

Jodiidid : MgI2
Hüdriidid: MgH2
Oksiidid : MgO, MgO2
Sulfiidid : MgS
Seleniidid: MgSe
Telluriidid: MgTe

Ka arstiteadus ei saa magneesiumita läbi. Vettsisaldavat magneesiumsulfaati (MgSO4 • 7H2O) kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi kasutatakse antatsiidina maohappesuse vähendamiseks ja lahtistina. Maos toimub reaktsioon MgO + 2HCl → MgCl2 + H2O ning seejärel peensooles MgCl2 + 2NaHCO3 → MgCO3 + 2NaCl + CO2 + H2O. Erinevalt teistest lahtistitest puudub magneesiumoksiidil ebameeldiv maitse, mistõttu ta sobib ka lastele. Magneesiumkarbonaati jt magneesiumi ühendeid kasutatakse antatsiididena, näiteks ülihappesuse korral. Ühend läbib seedekulgla peaaegu seedimatuna. Sellepärast manustatakse seda tablettidena suures koguses. Magneesium ei pruugi imenduda hästi läbi soolestiku ning selle suurtes kogustes manustamine võib kõrvalnähuna põhjustada kõhulahtisust. Magneesiumi ühendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises. [2] 5. Magneesium meditsiinis
Kuid on olemas veel üks efektiivne võimalus magneesiumi omastamiseks. Nimelt on selleks magneesiumi omastamine läbi naha. Seetõttu on heaks lahenduseks teha näiteks jalavanni , kasutades konsentreeritut magneesiumilahust. [7]
Antud referaadist sain teada palju uut ja huvitavat magneesiumi kohta. Tegemist on äärmiselt vajaliku mineraalainega inimorganismi ja ka taimede jaoks. Referaadi koostamise käigus sain paremini informeeritud, milliseid magneesiume sisaldavaid toiduaineid võiksin rohkem süüa, milliste vitamiinidega koos on kõige parem magneesiumi võtta (tableti kujul) ning milliseid tegevusi vältida, et ei tekiks magneesiumi puudumist. kokkuvõte
Metallina on magneesiumi sulam kasutusel päris laialdaselt raketi-, lennuki-, autotööstuses ja mitmetes masinatööstusharudes. Seega on tegemist väga hea ning laialdaselt kasutatava metalliga.
[1] Miksike, „Magneesium,“ [Võrgumaterjal]. Available : viidatud allikad
http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/magneesium.ht m. [Kasutatud 06. November 2017].
[2] Vikipeedia, „Magneesium,“ [Võrgumaterjal]. Available:
https://et.wikipedia.org/wiki/Magneesiu m. [Kasutatud 06. november 2017].
[3] Via Naturale, „Magneesium – elutähtis mineraal ,“ [Võrgumaterjal]. Available:
http://www.vianaturale.ee/magneesiu m. [Kasutatud 06. november 2017].
[4] „Magneesium,“ [Võrgumaterjal]. Available:
http://miksike.ee/docs/referaadid2005/magneesium_janikapalu.ht m. [Kasutatud 06. november 2017].
[5] „Materjalid,“ [Võrgumaterjal]. Available:
https://disainerid.files.wordpress.com/2012/02/materjalitehnika.pdf . [Kasutatud 06. november 2017]
[6] „Magneesium – tähtis aine mis tihti puudu,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Magneesium.ht m. [Kasutatud 06. november 2017].
[7] Ole Teadlik, „Jalavann – parim meetod magneesiumi puuduse korral,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.oleteadlik.ee/jalavann-parim-meetod-magneesiumi-puuduse-korral/ . [Kasutatud 06. november 2017].
[8] „ Vitamiinid ,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/vitamiinid . [Kasutatud 06. november 2017].

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 11 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

250216 Õppematerjali autor

Sissejuhatus, magneesiumi asend perioodilisustabelis
Magneesiumi aatomi ehitus
Magneesiumi roll taimses organismis
Magneesiumi roll loomses organismis
Magneesiumisulamid
Füüsikalised omadused
Keemilised omadused
Ühendid
Magneesium meditsiinis
Kokkuvõte

Magneesium Magneesiumi aatomi ehitus Magneesiumi roll taimses organismis Magneesiumi roll loomses organismis Magneesiumisulamid Füüsikalised omadused

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Keemiline ühend - Magneesium

Magneesiumi tööstuslik tootmine algas 1857 Prantsusmaal Henri Étienne Sainte-Claire'i ja H. Caroni menetlusel. Deville'i- Caroni protsessi käigus taandatakse veevaba magneesiumkloriidi ning kaltsiumfluoriidi segu naatriumiga. Inglismaal alustas firma Johnson Matthey 1860. aasta paiku magneesiumi tootmist sarnasel menetlusel. Aga kahjuks need varajased katsed magneesiumi tööstuslikult toota ei tasunud end majanduslikult ära. Magneesiumi olemus Magneesium on keemiline element mille järjekorranumber on 12. Ta tähis on Mg ja tema suhteline aatommass on 24,305. Magneesiumi asukoht perioodilisustabelis on kolmandas perioodis IIA rühmas. Ta on s- element ning asub teise rühma peaalarühmas. Omadustelt on magneesium metall. Mõnikord arvatakse ta leelismuldmetallide hulka. Sellel juhul on ta nende seas berülliumi järel teine element. Metallide elektrokeemilises pingereas on magneesium aga vesinikust eespool.

Kategoriseerimata

doc

Magneesium

Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Magneesium on perioodilisussüsteemi tabeli II A rühma element. Looduses esineb teda ainult ühendites, põhiliselt kas dolomiidis või magneesiumkloriidis, mida leidub merevees. Magneesium põleb õhus heleda valge leegiga. Magneesiumhüdroksiid (Mg(OH)2) on valge tahke, vees vähelahustuv aine. Ta on alus ja neutraliseerib seetõttu happeid. Magneesiumsulfaat (MgSO 4) on valge tahke aine, mida kasutatakse lahtistina, naha töötlemiseks ja tulekindlates materjalides. Magneesiumoksiid (MgO) on valge tahke aine, vees vähe lahustuv aine, hapetega reageerimisel moodustab magneesiumisooli. Tal on väga kõrge sulamistemperatuur, seetõttu kasutatakse teda ahjuvoodrite koostises.

Keemia

docx

Biometallid - Magneesium

vähepüsivad ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biometallidel on tähtis roll mitmetes biokeemilistes protsessides. Inimesed saavad biometalle toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. MESOMETALLID Mesoelementide hulka kuuluvad Na, K, Ca ja Mg. Organismis esinevad peamiselt kloriididena, karbonaatidena ja fosfaatidena. Mesoelemente vajatakse üle 100mg ööpäevas. Ülesanne: Valisin metalli: Magneesium Iseloomusta valitud metalli järgmiste kavapunktide alusel: 1. Eesti- ja ladinakeelne nimetus, sümbol, avastamise aasta ja avastaja, foto Eesti keelne nimetus on Magneesium ja ladinakeelne nimetus on Magnesium, sümbol on Mg. Avastaja, avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia. 2. Füüsikalised omadused (keemis- ja sulamistemperatuur, tihedus, tugevus jmt) · Aatommass: 24,305 · Sulamistemperatuur: 648,8 °C

Keemia

doc

Keemia referaat - Magneesium

........................................... 9 Biotoime .................................................................................... ...... 10-11 2 AJALUGU Magneesium on oma nime saanud Vana-Kreeka linna Magnesia järgi. Selle metalli avastajaks on sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808 aastal saada seda metalli puhtal kujul. Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 3 SAAMINE Metallist magneesiumit toodetakse tema ühendite keemilise või elektrolüütilise redutseerimise teel. Keemilise redutseerumise korral saadakse dolomiidi lagundamisel MgO, mis pannakse 1200°C juures reageerima raua ja räni sulamiga. Elektrolüütilise meetodi korral sadestatakse mereveest Mg(OH) 2, mis lahustatakse seejärel

Keemia

doc

Magneesium - referaat

Rakvere Reaalgümnaasium NIMI 9. klass MAGNEESIUM keemia referaat Juhendaja: Nimi Rakvere 2007 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. Avastamine ja nimetus.................................................

Keemia

doc

Magneesium

Tema elektronkonfiguratsioon on [Ne]3s2. Magneesiumi ioonilMg2+ on sama elektronkonfiguratsioon nagu neoonil, sest kaks 3s-elektroni on ioonil puudu. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26 (magneesium-24, magneesium- 25 jamagneesium-26). Saadud on ka tehisisotoope.[1] Suhteline aatommass on 24,305. Magneesium on s-element ning asub teise rühma peaalarühmas. Omadustelt on magneesium metall. Mõnikord arvatakse ta leelismuldmetallide hulka; sel juhul on ta nende seas berülliumi järel teine element. Metallide elektrokeemilises pingereas on magneesium vesinikust eespool[1]. Temastandardpotentsiaal on –2,372 V. LEVIK Isotoobid jagunevad järgmiselt: magneesium-24 78,6%, magneesium-25 10,11% ja magneesium-26 11,29%.[1] Magneesium on litofiilne element, mis kontsentreerub Maa vahevöösse ja maakoorde.

Keemia

doc

Magneesium

· Ühendid: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Magneesium on väga kerge metall. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. Edukalt tarbivad magneesiumi sulameid raketi, lennuki, autotööstus ja mitmed masinatööstusharud. Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus ja signalisatsioonirakettides ja süütepommides. Magneesiumsulfaati kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi aga maohappesuse vähendamiseks

Keemia

docx

MAGNEESIUM

Jõhvi 2018 SISSEJUHATUS Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. Tema asukoht on kolmandas perioodis. Tema elektronkonfiguratsioon on [Ne]3s2. Magneesiumi ioonil Mg2+ on sama elektronkon- figuratsioon nagu neoonil, sest kaks 3s-elektroni on ioonil puudu. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26. Suhteline aatommass on 24,305. Magneesium on s-element ning asub teise rühma peaalarühmas. Omadustelt on magneesium metall. Mõnikord arvatakse ta leelismuldmetallide hulka; sel juhul on ta nende seas berülliumi järel teine element. Metallide elektrokeemilises pingereas on magneesium vesinikust eespool. Tema standardpotentsiaal on 2,372 V. Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena LEVIK

Keemia

Rohkem sarnaseid