Mördid (0)

Võrumaa Kutsehariduskeskus
Mördid
Referaat
Koostas: Kristen Volkov
Sisukord:
Mörtide olemus ja liigitus 2
Mörtide üldomadused 2
Mördi täitematerjalid 4
Müürimördid 4
Krohvimördid 5
Mördid talvisteks töödeks 6
Erimördid 7
Mördi valmistamine ja transport 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10
MÖRTIDE OLEMUS JA LIIGITUS
Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide puhul. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, pinnakattemördid (krohvimördid) ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi , kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks.
Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust.
MÖRTIDE ÜLDOMADUSED
Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mörti tugevus ja nake kividega.
Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse
järgi (cm-tes).
Erinevatelt mörtidelt nõutakse järgmist koonuse vajumist:
*tellismüüritise mört 9…13cm,
*paekivimüüritise mört 4…6cm,
*raudbetoondetailide monoliitimise mört 3…4cm,
*krohvimört 8…13cm.
Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem kui betooni puhul ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem ja mört vajab sideainet rohkem kui betoon . Mörte võib valmistada märksa madalama tugevusklassiga sideainest.
Veehoidvus - on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett. Küllaldane veehoidvus on vajalik selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda 9
mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid.
Tugevus - on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse (1…15). Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm²), peale 28 päevast kivistumist. Kuubid valatakse imavale alusele (kuiv tellis ) asetatud ilma põhjata vormis. Tellis imeb osa vett endasse ja sellega luuakse mördile sarnased kivistumistingimused, võrreldes müüris kivistumisele.
Nake kividega - sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest. Mida plastsem on mört ja mida suurem on kivide veeimavus , seda parem on nake. Seepärast on telliste puhul minimaalne veeimavus normeeritud. Samuti sõltub nake ka kivide siledusest.
MÖRDI TÄITEMATERJALID
Mördi täitematerjalina kasutatakse enamasti looduslikku liiva. Kuna mördi kiht on enamasti suhteliselt õhuke siis on liivaterade suurim jämedus piiratud:
*tellimüüritise mördi puhul 2,5mm,
*looduskivimüüritise mördil 5,0mm,
*krohvi alumistes kihtides 2,5mm,
*krohvi viimistluskihis 1,2mm.
Muud nõuded liiva kohta on enamvähem samad, mis betooniliiva puhulgi. Harvem kasutatakse mördis ka tehisliiva. Kergete mörtide saamiseks tuleb kasutada kergeid täitematerjale (räbuliiv, pimssliiv, keramsiitliiv jne). Eestis kasutatakse kergeid mörte vähe. Pesukrohvides kasutatakse täitematerjalina peenemat killustikku .
MÜÜRIMÖRDID
Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni.
Tsementmört - koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega , kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte.
Lubimört - (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk ( survetugevus ca 1,0 N/mm²), kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades. Lubimördi 10 orienteeruv seguvahekord on 1:3…1:5 (1 osa lubja kohta 3…5 osa liiva).
Savimört - leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab teda kasutada ainult kuivades kohtades. Savimördi positiivseteks omadusteks on kõrge kuumakindlus ning hea plastsus ja veehoidvus. Savimörtide orienteeruv seguvahekord on 1:2…1:4 (1 osa savi kohta 2…4 osa liiva).
Segamörtidest - leiavad müüritöödel kasutamist peamiselt tsement-lubimört ja vähem tsement-savimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse sageli segamörte. Lubi või savi segatakse mörti vedela taignana. Nii seguneb ta kergemini. Segamördi seguvahekord valitakse harilikult tabelite järgi ja ta antakse 3 arvuga. Näit. 1:1,5: 6 (1 osa tsemendi kohta 1,5 osa lupja või savi ja 6 osa liiva). Vee hulka mördi seguvahekorras ei anta. Vett lisatakse mördi segamise käigus silma järgi.
KROHVIMÖRDID
Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2…3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda.
Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid.
Lubimörti - kasutatakse kuivemates kohtades. Tema seguvahekord võetakse 1:2…1:3, olenevalt lubja sordist. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja.
Lubi-kipsmört - leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel . Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2…1 osa kipsi 1 osa lubja kohta.
Tsement-lubimörte - kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsement-lubikrohvide orienteeruv seguvahekord on 1: 1: 6…1: 2: 9 (tsement : lubjataigen : liiv).
Tsementmörte - kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees.
MÖRDID TALVISTEKS TÖÖDEKS
Müüritööde seisukohalt on talvetingimused saabunud siis, kui välisõhu-temperatuur langeb ajuti alla 00C . Mördis olev sidumata vesi jäätub ja selle maht on u.10% suurem kui veel. Jää sulab müüritised ebaühtlaselt ja sellega kaasnevad müüritise erinevad vajumised, kaldumised, pragunemised jms. Talvistes tingimustes tuleb olla eriliselt tähelepanelik müüritööde tegemisel, ehitusmaterjalide säilitamisel ja ladustamisel, töö korraldamisel ja laotud müüritise kaitsmisel. Tellised ei tohi olla märjad, jäätunud või lumised. Vajadusel tuleb neid soojendada. Müürisegus ei tohi olla jäätükke ega külmunud segu osakesi. Müürisegu soojus saadakse kasutades segu valmistamiseks sooja vett või soojendatud liiva või soojendatakse valmis segu. Talvetingimustes tehakse müüritist nii, et müürisegu temperatuur püsiks üle 00C seni, kuni vee jäätumine ei ohusta enam müürisegu ning müürisegu ja kivide vahelist kivinemist.
Müürisegude talvised lisaained
Tsemendipõhistele toodetele mõeldud talvelisandeid on turul palju. Nende toime põhineb üldiselt vee külmumispunkti allaviimises, sest tsemendi reaktsioonid jätkuvad vaid seni kuni tootes olev vesi külmub. Lisaainete toime tuleb selgitada enne kasutamist, sest vale annus võib mõjuda toote omadustele halvasti. Lisaainete halvaks mõjuks on “härmatise” tekkimine müürile ja võimalikud probleemid segu töödeldavusel. Samuti võimad lisaained muuta lõplikult toote värvi.
Müürisegu soojendamine soojavee lisamisega
Talvisel müürimisel tuleb kasutada piisavalt sooja segu. Kui segu valmistatakse ehitusplatsil müüritsemendist, liivast ja veest segades, saadakse soe segu kas vett või liiva soojendades. Võib soojendada ka mõlemaid. Üldiselt kuivsegud sisaldavad juba sideainet, liiva ja töödeldavust ning ilmastiku taluvust parandavaid lisandeid. Segusid soojendatakse sooja vee abil. Kuivsegu temperatuuri võib tõsta ka hoides segu soojas ruumis või presendi all, kuhu puhutakse sooja õhku soojapuhuriga. Talvisel müürimisel kasutatakse üldiselt veidi tahkemat segu, kui soojal ajal müüritöid tehes. Vee temperatuur ei tohi ületada +600C ja valmis segu temperatuur ei tohi olla kõrgem kui +400C. Soojendatud segu kasutades on segu töödeldavusaeg lühem.
Sooja õhu ja soojendite kasutamine
On hea kui ehitusplatsil kasutatakse sooja õhu puhureid, kiirgussoojendeid või muid küttekehi ehitusmaterjalide laosoojuse andmiseks. Lisaks müürimaterjalidele tuleks soojendada ka vesi ja segisti.
ERIMÖRDID
Hüdroisolatsioonimörti - kasutatakse niiskete pindade (keldriseinad, mitmesugused kanalid jne.) krohvimisel, samuti ka vuukide tihedalt täitmisel. Kasutatakse tsementmörti, vahekorras 1:2,5…1:3,5. Tsemendina on otstarbekas kasutada hüdrofoobset- või paisuvat tsementi . Liiv peab olema võimalikult tihe. Mördile võib lisada veel tihendavaid aineid (naatriumaluminaati, polümeere, hüdrofoobseid lisandeid jne).
Kerge mördi - saab kergete täitematerjalide kasutamisega (pimssliiv, räbuliiv, keramsiitliiv, perliit, saepuru jne). Täitematerjal peaks olema ühtlase jämedusega (3…5mm), et teradevahelised tühemed oleks suuremad. Sideaineteks võivad olla tsement, kips või segasideaine. Kerget mörti kasutatakse seal, kus on vajalik tema suurem soojapidavus. Samuti kasutatakse teda helineelava (akustilise) krohvina.
Kiirgustihe mört - peab olema võimalikult raske (üle 2200kg/m³). Selle saavutamiseks kasutatakse tihedatest tardkivimitest valmistatud tehisliiva, jämedusega kuni 1,2mm, Mördi koostises peaks olema veel kergeid elemente ( vesinik , liitium, boor jne) sisaldavaid aineid.
Täiteaineteta mördid - koosnevad peamiselt sideainest ja veest. Vähesel määral võivad nad sisaldada veel väga peent täitematerjali, pigmenti ja muid lisandeid. Selliseid mörte kasutatakse vuugitäitena plaatimistöödel, krohvi parandamiseks (kipsi taigen ), tehismarmori valmistamisel, pingesarruse kanalite täitmiseks (tsemendi taigen) jne.
MÖRDI VALMISTAMINE JA TRANSPORT
Mörtide valmistamiseks on 3 võimalust:
*valmistamine tehases,
*valmistamine ehitusplatsi segusõlmes,
*valmistamine kuivsegudest tarbimiskohal.
Mördi segistid on harilikult väiksemad kui betooni segistid ( trumli maht 50…500l, tehastes ka suuremad). Mördi valmistamine koosneb 3 operatsioonist: materjalide ettevalmistamine, doseerimine ja segamine . Materjalide ettevalmistamine seisneb liiva sõelumises (vajaduse korral), liiva ja vee soojendamises (talvel), lubja kustutamises või jahvatamises jne. Doseerida võib kaalu või mahu järgi (analoogiliselt betooniga). Minimaalne segamise aeg on 2…3min. Krohvimördid vajavad üldiselt põhjalikumat segamist. Kipsi sisaldavatele mörtidele segatakse kips juurde alles töökohal, kuna kips tardub väga kiirelt. Tehases valmistatud mört tuuakse ehitusplatsile mikserautoga. Mördi transportimisel esinevad samad probleemid, mis betooni puhulgi. Paremini taluvad transportimist lubi- ja savimördid, halvemini tsementmördid. Üldse pole transporditavad kipsmördid. Mörtide kasutamiskõlblikkuse aeg sõltub sideaine tardumisajast. Seismisel mört mõnevõrra kihistub. Seepärast tuleb teda töökastis aegajalt segada.
Kuivsegude kasutamisel jääb suur osa nimetatud probleemidest ära.
Kokkuvõte:
Sain palju teada mörtide olemusest ja liigitusest. Töö tegemisel sain palju targemaks.
Kasutatud kirjandus:
laura.artcol.ee/Heli/Mordid.pp
www. ehitusinfo .ee/index.php?betoon_snk
et.wikipedia.org/wiki/Mört