Põletatud tehiskivi (0)

Põletatud tehiskivid
Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse-, või lobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmiselt:

• savi ettevalmistus,
  
• toote vormimine ,
  
• kuivatamine ja põletamine
  
• lisanduda võib ka glasuurimine
  

Savi ettevalmistus – savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ühtlaseks massiks, vajadusel lisatakse vett.
Toote vormimine – toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil. Pressi suudmest surutakse tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise paksusteks lõikudeks.
Toodete kuivatamine – on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiiresti ja toode võib praguneda. Kuivatamine toimub enamasti kamber – või tunnelkuivatis 80…90 0C.
Toodete põletamine – toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60…120 m. Tooted läbivad 3 temperatuu8ritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsoon.
Toodete glasuurimine – võib toimuda enne või pärast toote põletamist. Glasuurkiht võib koosneda:

• mingist mineraalist – põldpagu, pegmatiit, kriit jne
  
• metalli ühendist – tina, kroom, vask jne
  

Veel värvainest ja veest
Keraamilised tellised
Tellise omadused sõltuvad savi ja lisaainete kvaliteedist, valmistusmeetodist, põletus temperatuurist ning põletusajast. Tihedus on vahemikus 800…2250 kg/m3.
Telliste põhisuurused: 250 x 120 x 65 – standardtellis
250 x 120 x 88 – moodultellis
Täistellise standardmõõtmed on 250 x 120 x 65 mm. Tugevuse järgi jagatakse tellised markidesse: 300, 250, 175, 150, 125, 100. mark näitab keskmist survetugevust (kg/cm²). Et tellis imeks endale mörti külge, peab tema veeimavus olema vähemalt 8%.
Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on pajude läbiulatuvate õõnsustega. Aukude arv ja kuju on mitmesugused. Mõõdud 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 88 mm. Viimast nimetatakse ka mooduliteks
Fassaaditellis (vooderdustellis) on mõeldud uute või vanade hoonete vooderdamiseks, nende mõõdud on 250 x 85 x 65 ( tavalisest tellisest kitsam).
Viimistlustellis on kujult ja mõõtmelt täpsem ning ilmastikukindlam. Külmakindlus vähemalt 25 tsüklit, veeimavus 6-12 %, mõõdud 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 88 mm. Viimistlustellis võib olla kas täis –või auktellis.
Šamott-tellis valmistatakse suure tulekindlusega savist , millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud šamott-telliste mõõdud on 250 x 123 x 65 ja 230 x 113 x 65 mm.
Antiiktellised tehakse ebatäpsete pindade ja mõõtudega ning võimalikult vana välimusega. Sageli vormitakse neid käsitsi. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Kasutatakse neid restaureerimistöödel.
Telliste tähistused toimuvad tähtede ja numbritega. Mõned näited Aseri telliste kohta:

• TT65 tavaline täistellis, paksus 65 mm;
  
• VTT 65 viimistlustäistellis;
  
• VAT 88 viimistlusauktellis, paksus 88 mm;
  
• KAT 65 korstnaauktellis;
  
• AT 88 auktellis;
  
• FAT 65 fassaaditellis;
  
• VAT 65 N nurktellis;
  
• VAT 65 R ümarnurktellis jne.
  

Keraamilised katusekivid
Keraamiline katus on nägus, tulekindel ja vastupidav. Puuduseks on suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet. Enamkasutatav on S – kivi ja valtskivi. Katuse harjade katmiseks kasutatakse poolsilindrilisi harjakive.
Katusekivide orieteeruvad mõõtmed:

• pikkus ca 400 mm
  
• laius ca 200 mm
  
• paksus 10…12 mm
  

roovlatile toetuvad kivid väljaulatuva kanna abil, milles on auk kivide traadiga roovlati külge sidumiseks.
Keraamilised plaadid
Valmistamismeetodi järgi võib jagada märjalt või kuivalt pressitud plaatideks . Plaadid kaetakse glasuuriga või mitte. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne , et ta nakkuks paremini plaatimis- seguga .
Plaadid jagatakse tiheduse järgi klassidesse I – IV. Lähtudes veeimavusest kaaluprotsentides (alla 0,5 … üle 7).
Vastupidavus keemilistele ainetele on suurem, mida tihedam on plaat.
Tihedusklassi I-III on külmakindlad ja IV ehk poorseid plaate ei kasutata välistingimustes
Põrandaplaatide mõõdud võivad olla erinevad (100 – 300mm), paksus 5…10 mm.
Siseseinaplaadid tehakse enamasti valgest savist, harvem ka tavalisest savist. Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, kaetakse glasuuriga. Keraamiliste plaatidega kaetud sein on veekindel, kergelt pestav.
Keramsiit ehk kergkruus
valmistatakse kergeltsulavatest paisuvatest savidest, mis segatakse veega. Vedel savi lastakse kuivatamiseta pöörlevasse ahju ja kuumutatakse 1100…1200 0C juures kiirelt. Savi kuivab ja praguneb ning veeretatakse ümaraiks kuulideks. Vesi aurab kiiresti, ning kuulid paisuvad 2…3 kordseks.
Kuulide poorsus 60…80 %
Mahumass 400…800 kg/m3
Kasutusala:

• pinnase täiteks
  
• Kergbetoonis
  
• Keramsiitplokkide valmistamisel
  

Keramilised torud
Kanalisatsioonitorud
Valmistatakse tulekindlast savist ja glasuuritakse seest ja väljast. Torud ühendatakse otsmuhvidega. Omavaheliseks ühendamiseks on ühe muhvi sisepinnal ja toru teises otsas välispinnal rõngassooned
Läbimõõt 150-600 mm ja pikkus 600 – 1000 mm
Drenaažitorud
Kujutavad endast 1/3 m pikkusi muhvita torusid , siseläbimõõduga 50 – 200 mm. Torud ei tohi sisaldada lubjakivitükikesi.
Kasutatakse maaparandustöödel ja kohalike drenaažisüsteemine ehitamiseks