Mördid (0)

Võrumaa Kutsehariduskeskus
MÖRDID
Juhendaja : Andres Aruväli
Õpilane:
Väimela 2013
Sisukord:
Sissejuhatus............................................................................................3
Mörtide olemus ja liigid, mörtide üldomadused....................................4
Mördi täitematerjalid, müürimördid, krohvimördid...........................5,6
Dekoratiivkrohvid, kuivsegud , erimördid.............................................6
Mördid talvisteks töödeks.....................................................................7
Mörtide valmistamine ja transport........................................................8
Kokkuvõte.............................................................................................9
Kasutatud materjal...............................................................................10
Sissejuhatus:
Referaadi teemaks on mördid, referaadis vaatame lähemalt mörtide omadusi, kuidas neid liigitatakse, millised mörte kuna kasutada. Lähemalt vaatame ka põhilisi mördi liike. Materjal on otsitud internetist.

Mörtide olemus ja liigid
Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide juures. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid,
pinnakattemördid (krohvimördid) ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi , kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Mahumassi järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500 kg/m³) ja kergeteks (alla 1500 kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust.
Mörtide üldomadused
Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus , veehoidvus ning kivistunud mörti tugevus ja nake kividega. Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite
sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis
parandavad mördi töödeldavust.

• Veehoidvus on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett. Küllaldane veehoidvus on vajalik selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid.
  
• Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsaim omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse või markidesse.
  
• Nake kividega sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest. Mida plastsem on mört ja mida suurem on kivide veeimavus , seda parem on nake. Seepärast on telliste puhul minimaalne veeimavus normeeritud. Samuti sõltub nake ka kivide siledusest.
  

Mördi täitematerjalid
Mördi täitematerjalina kasutatakse enamasti looduslikku liiva. Kuna mördi kiht on enamasti
suhteliselt õhuke siis on liivaterade suurim jämedus piiratud:

• tellismüüritise mördi puhul 2,5 mm,
  
• looduskivimüüritise mördil 5,0 mm,
  
• krohvi alumistes kihtides 2,5 mm,
  
• krohvi viimistluskihis 1,2 mm.
  

Müürimördid

• Tsementmört koosneb tsemendist , liivast ja veest, on hea tugevusega , kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte.
  
• Lubimört (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk (survetugevus ca 1,0 N/mm²), kuid väga plastne ja vetthoidev. Kasutada saab seda kuivades ja vähemkoormatud kohtades.
  
• Savimört leiab kasutamist põhiliselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab seda kasutada ainult kuivades kohtades. Savimördi positiivseteks omadusteks on kõrge kuumakindlus ning hea plastsus ja veehoidvus.
  
• Segamörtidest leiavad müüritöödel kasutamist peamiselt tsement-lubimört ja vähem tsement-savimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse segamörte sageli.
  

Krohvimördid
Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks.
Krohvitakse 2…3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahale ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda.
Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideainesisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid.

• Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades.
  
• Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel .
  
• Tsement-lubimörte kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust.
  
• Tsementmörte kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul, kui krohvikiht hiljem asub vees.
  

Dekoratiivkrohvid
Dekoratiivkrohvideks nim kõrgekvaliteedilise viimistlusega krohve, mis harilikult
värvimist ei vaja.

• Pesukrohv ( terrasiitkrohv ) tehakse tsemendist, veest ja kivipurust ( dolomiit , graniit , antratsiit, marmor jne). Ca 50% kivipurust asendab liiva (jämedus 0,15…2,5 mm) ja 50% on peenkillustik (5…10 mm).
  Aluspind tasandatakse tavalise krohviga ja sellele kantakse terrasiitsegust kattekiht. Enne tsemendi tardumise lõppemist pestakse krohvi pinda veega või nõrga soolhappe lahusega. Sel teel uhutakse kivikildude pealispindadelt tsement maha.
  
• Killustikkrohv saadakse sel teel, et pind kaetakse kleepuva tsement-seguga ja loobitakse talle peale peenemat killustikku , mis kleepub segu külge.
  
• Pritskrohv pritsitakse pinnale ja jäetakse silumata. Saadakse krobeline pind. Kui krohvimördile on lisatud pigmenti, siis pritskrohv värvimist ei vaja. Pritskrohv varjab hästi aluspinna ebatasasusi.
  
• Raidkrohvi koostis on sarnane terrasiitkrohvile. Krohvi pinda töödeldakse nii, et see meenutaks tahutud (täksitud) kivi.
  

Kuivsegud
Kuivsegudeks nimetatakse valmis ehitussegusid, milledes puudub ainult vesi. Kuivsegusid
turustatakse paberpakendis. Pakendil on antud segamisõpetus ja vajalik vee hulk.

Erimördid

• Hüdroisolatsioonimört
  
• Kerge mört
  
• Kiirgustihe mört
  

• Täiteaineteta mördid
  

Mördid talvisteks töödeks:
Müüritöid võib talvel teha kolmel viisil: müüritise soojendamisega, külmutusmeetodil või mördi külmumist takistavate keemiliste lisandite kasutamisega. Väliskrohvitööde tegemiseks talvel pole rahuldavat meetodit leitud.

• Soojendada võib müüritist auruga, elektrivooluga või soojakutes. Soojendusmeetodi korral mört ei erine tavalisest . Müüritise soojendamine on küllalt kallis ja seepärast kasutatakse seda harva. Aurusoojenduse puhul tuleb müüritisele teha ümber aurusärk ja sinna vahele juhtida sooja auru. Elektrisoojenduse puhul asetatakse müüritise vuukidesse juhtmed, milledesse lastakse vool sisse. Soojak on kerget abiehitis, mis tehakse laotavale müüritisele ümber ja seda köetakse.
  
• Külmutusmeetodi puhul lastakse mört kohe peale kivide paigaldamist külmuda. Kivistuma hakkab ta alles peale ülessulamist. Et mört ei külmuks enne kivide ladumist, selleks peab ta olema piisavalt soe. Mördi temperatuur paigaldamise momendil peab olema vähemalt nii palju üle 0ºC kui on õhu temperatuur alla 0ºC. Sooja mördi saamiseks soojendatakse seguvett kuni 80ºC-ni ja liiva 60ºC-ni. Sideaineid ei soojendata. Külmutusmeetodi puhul võib kasutada ainult tsementi sisaldavaid mörte. Läbikülmumise tagajärjel mört kaotab oma tugevusest ca 30%. Seepärast tuleb talvel kasutada üks aste kõrgemat mördi tugevusklassi. Külmutusmeetod on peamine talvine müüritööde meetod.
  
• Keemiliste lisanditena, mis takistavad külmumist, leiavad kasutamist mitmed kloriidid, potas jne. Neid lisatakse seguveele 3…8%. Keemiliste lisandite puuduseks on see, et müüritise pinnale võivad tekkida hiljem valged soolalaigud.
  

Mörtide valmistamine ja transport
Mörtide valmistamiseks on 3 võimalust:
1. valmistamine tehases,
2. valmistamine ehitusplatsi segusõlmes,
3. valmistamine kuivsegudest tarbimiskohal.
Mördi segistid on harilikult väiksemad kui betooni segistid ( trumli maht 50…500 l, tehastes ka suuremad). Mördi valmistamine koosneb 3 operatsioonist: materjalide ettevalmistamine, doseerimine ja segamine .
Materjalide ettevalmistamine seisneb liiva sõelumises (vajaduse korral), liiva ja vee soojendamises (talvel), lubja kustutamises või jahvatamises jne. Doseerida võib kaalu või mahu järgi (analoogiliselt betooniga). Minimaalne segamise aeg on 2…3 min. Krohvimördid vajavad üldiselt põhjalikumat segamist. Kipsi sisaldavatele mörtidele segatakse kips juurde alles töökohal, sest kips tardub väga kiiresti.
Tehases valmistatud mört tuuakse ehitusplatsile kallurautoga. Mördi transportimisel on samad problee-mid, mis betooni puhulgi. Paremini taluvad transportimist lubi- ja savimördid, halvemini tsementmördid. Üldse pole transporditavad kipsmördid.
Mörtide kasutamiskõlbulikkuse aeg sõltub sideaine tardumisajast. Seismisel mört mõnevõrra kihistub. Seepärast tuleb teda töökastis aegajalt segada.
Kuivsegude kasutamisel jääb suur osa nimetatud probleemidest ära.
Kokkuvõte:
Referaadis on juttu erinevatest mördiliikidest, mördi valmistamisest, transpordist, mördid talvisteks töödeks, ja palju muud huvitavat selle teema kohta.
Kasutatud materjal:

• http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2324/E-kursuse%20materjal%20Leena%20Paap.rar/M%C3%B6rdid.pdf
  
• http://www.google.com/