Seaduseelnõu arutamine Toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vähemalt kahel korral ja seaduses sätestatud juhtudel ka kolmel lugemisel, mis kujutavad eelnõu läbitöötamise vormi Riigikogu täiskogu istungil. Lugemistevahelisel ajal töötavad eelnõudega komisjonid ja Riigikogu liikmed. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid esitada eelnõule muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu ning juhtivkomisjoni esindaja selgitab I ja II lugemise vahel tehtud muudatusi. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus iga Riigikogu liige võib avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Pärast läbirääkimisi vaadatakse läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud. Muudatusettepaneku esitanud Riigikogu liige, komisjon või fraktsioon võib nõuda enda esitatud ettepaneku hääletamist.
Seaduseelnõu menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid esitada eelnõule muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu ning juhtivkomisjoni esindaja selgitab I ja II lugemise vahel tehtud muudatusi. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus iga Riigikogu liige võib avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Pärast läbirääkimisi vaadatakse läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud. Muudatusettepaneku esitanud Riigikogu liige, komisjon või fraktsioon võib nõuda enda esitatud ettepaneku hääletamist.
algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse,kas eelnõu menetlemist jätkata. Teisel lugemisel toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle.Teise lugemise lõpus otsustatakse kas eelnõu pannakse lõpphääletusele või suunatakse kolmandale lugemisele. Seaduseeelnõu menetlemine Lõpphääletus tähendab,et parlamendiliikmed hääletavad kas seaduse poolt või vastu. Kui arutelu katkestatakse,siis võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid kuid kolmandal lugemisel ei saa enam üksikud saadikud muutatusi pakkuda.Samuti kolmadas lugemises tuleb otsused teha kiiremini kui teises.
Hääletusel on tema seisukoht otsustav. On kaks lugemist. Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esineaja ettekanded ja ptsustatakse kas jätkata. Teisel lugemisel toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatuseettepanekud hääletatakse läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse kas eelnõu pannakse lõpphääletusele. Lõpphääletusel parlamendiliikmed hääletavad poolt või vastu. Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid. Kolmandale lugemisele suunatud eelnõusse saavad muudatusi esitada fraktsioonid ja alatised komisjonid. 5. Peaministrikandidaadi nimetamine on riigipea ülesanne. Kahepareilises parlamentaarses riigis jääb riigipeale vaid formaalne ülesanne kintitada valiku tulemus. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis jääb riigipeale suurem mänguruum peaministri kandidaadi leidmisel. Ta peab läbirääkimisi erakondadega. Ministrite nimetamine kujutab endast poliitilisi
- § 125. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panemise otsustamine - (1) Kui põhiseaduskomisjon teeb Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadust rahvahääletusega, algatab ta enne põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist Riigikogu otsuse eelnõu rahvahääletuse korraldamiseks. - (2) Otsuse-eelnõule määrab muudatusettepanekute esitamise tähtaja Riigikogu esimees eelnõu menetlusse võtmisel. Muudatusettepanekuid võivad esitada üksnes fraktsioonid. - (3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud juhul toimub põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine koos rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu lugemisega, kusjuures esmalt arutatakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu ning pärast esitatud muudatusettepanekute hääletamist arutatakse otsuse-eelnõu. - (4) Otsuse-eelnõu lugemise käigus esineb ettekandega juhtivkomisjon. Riigikogu liige võib
nõukogusse. Koostöömenetluse kasutamine on suurel määral kõrvale jäänud koosotsustusmenetluse tõttu.Koostöömenetlust kasutatakse vaid majandus-ja rahapoliitikat puudutavates asjades. Koosotsustusmenetlus algab samasuguse ettevalmistusperioodiga kui konsultatiiv-ja koostöömenetlus. Peamine erinevus koostöömenetlusega seisneb selles,et kui parlament lükkab nõukogu seisukoha tagasi ja nõukogu ei kiida heaks parlamendi tehtud muudatusettepanekuid,siis kutsub nõukogu parlamendi presidendi nõusolekul kokku lepituskomitee ,et pidada nõu õigusakti teksti üle.See peab toimuma kuue nädala jooksul.Keakskiit toimub nõukogu liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega ja parlamendi liikmete lihthäälteenamusega.Kui tekst on heaks kiidetud,siis peavad parlament ja nõukogu õigusakti kuue nädala jooksul täielikult vastuvõetavaks tunnistama.Kui üks neist organitest ei tunnusta ühist teksti,loetakse see vastu võtmata jäetuks.
Eeldades, et 12 aasta jooksul ei ole kollektiivis tekkinud omavahelisi sõprussidemeid, võiks juht kollektiivi läbi ühistegevuste muuta lähedasemaks. Käsitledes antud iseseisvas töös erinevaid teooriad, jõudsin arusaamale, et kõik teooriad mingil määral toetavad teineteist. Ühte probleemi saab vaadelda ja parendusallikaid otsida mitme erineva teooria abiga. Teooriaid käsitledes, tõdesin, et pole olemas ühte kindlat lahendust või valikuvarianti, vaid parendus- ning muudatusettepanekuid saab teha mitmetest erinevatest suundadest vaadatuna. Mulle tundub, et tegemist on üsna sageli elus ette tuleva juhtumiga, kus töötaja on tööl olles hajevil, kergesti ärrituv ja vigu tegev just kodusest elumuutusest tingitult. Teisisõnu toob oma mured ja probleemid kodust tööle kaasa. Tihtipeale pikaajalises kodutegevuses ja laste eest hoolitsemisega ununevad sõbrad ning tegevused väljaspool kodu. On äärmiselt tore, kui
hääletatakse täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele,arutelu katkestatakse või suunatakse eelnõu 3ndale lugemisele. Lõpphääletus tähendab, et parlamendiliikmed hääletavad kas poolt või vastu. Tavaliselt piisab lihthäälteenamusest, kaalukamate seaduste puhul on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid, mis tulevad jällegi täiskogu hääletamisele. III lugemisele suunatud eelnõusse saavad parandusi ja muudatusi esitada aint fraktsioonid ja alatised komisjonid, mitte enam üksikud saadikud. Kolmas lugemine peab aset leidma hiljemalt 1 kuu jooksul pärast teist lugemist. Olulised otsused nagu riigieelarve seadus võetakse vastu kolme lugemise järel. Täidesaatev võim : Minister poliitiline figuur, kes peab valitsuses kaitsma oma erakonna seisukohti. Tal
Seaduseelnõu menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid esitada eelnõule muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu ning juhtivkomisjoni esindaja selgitab I ja II lugemise vahel tehtud muudatusi. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus iga Riigikogu liige võib avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Pärast läbirääkimisi vaadatakse läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud. Muudatusettepaneku esitanud Riigikogu liige, komisjon või fraktsioon võib nõuda enda esitatud ettepaneku hääletamist.
eelnõu teksti. Üksteist välistavatest muudatusettepanekutest viiakse eelnõu teksti poolthäälteenamuse saanutest kõige rohkem hääli saanud ettepanek. Riigikogu katkestab Riigikogu juhatuse, juhtivkomisjoni või eelnõu algataja ettepanekul eelnõu teise lugemise ilma hääletamiseta. Vastav fraktsiooni ettepanek pannakse hääletamisele. Kui eelnõu teine lugemine katkestatakse, võib eelnõule esitada muudatusettepanekuid käesoleva seaduse §- s 99 ettenähtud tähtajal, tingimustel ja korras. Eelnõu teise lugemise võib katkestada üksnes pärast muudatusettepanekute hääletamist. Kui Riigikogu eelnõu teist lugemist ei katkesta, loetakse teine lugemine lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele. Riigikogu otsuse eelnõu võib pärast teise lugemise lõpetamist panna lõpphääletusele. 4. Mis on üldakt, mis üksikakt? Palun tuua näiteid.
Rajas Rios “Center for the Theatre of the Oppressed”, mille eesmärk oli “õppida, arutada ja väljendada muresid, mis puudutavad kodakondsust, kultuuri ja rõhumist, kasutades teatri keelt”. - Nt tema tegevuse tagajärjel sai tunnustust uus seadus, mis kaitses kuritegude ohvreid ja tunnistajaid. 92 kandideeris Rio linna volikokku läbi teatraalse akti (ja valiti ka). Oma teatrigruppiga, kes teda toetas, loodi kiirelt ka erinevaid muudatusettepanekuid/seaduseid. Tahtis luua mingit “LEgislative theatre” asja, kus hääletajast saab õiguslooja/mõistja. 40-st seadusest kinnitati 13 Tema poeg, Julian, jätkab nüüd tema tööd. (kas nüüd tema või isa) sai 2009 tiitli “World Theatre Ambassador” UNESCO poolt. Poetics of oppressed - Alguses oli teater pidustus. Siis eraldasid ülemklassid rahva näitlejatest. Hiljem lõid veel peaosatäitjad. Nüüd peavad rõhutud teatri endale tagasi nõudma
kui valitsus eirab avalikkust. Seaduseelnõu menetlemine. • Menetlemine on parlamendi töö seadusega. • Seaduse algatamise õigus on: valitsusel, Riigikogu komisjonil, fraktsioonil, üksiksaadikul. • Eelnõu algataja annab eelnõu Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. (see, kelle valdkonda eelnõu kuulub). Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu, viimistleb muudatusettepanekuid. • Esimesel lugemisel kuulatakse eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni ettekanded, otsustatakse, kas menetlemist jätkata. 1. ja 2. lugemise vahe 3 kuud, vahel rohkem. Arutatakse komisjonides, esitatakse muudatusettepanejkud, juhtivkomisjon arutab need läbi ja esitab enne teist lugemist saadikutele. • Teisel lugemisel hääletatakse kõik muudatusette panekud täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus
tagandada parlamendi poolt, kui valitsus eirab avalikkust. Seaduseelnõu menetlemine. • Menetlemine on parlamendi töö seadusega. • Seaduse algatamise õigus on: valitsusel, Riigikogu komisjonil, fraktsioonil, üksiksaadikul. • Eelnõu algataja annab eelnõu Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. (see, kelle valdkonda eelnõu kuulub). Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu, viimistleb muudatusettepanekuid. • Esimesel lugemisel kuulatakse eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni ettekanded, otsustatakse, kas menetlemist jätkata. 1. ja 2. lugemise vahe 3 kuud, vahel rohkem. Arutatakse komisjonides, esitatakse muudatusettepanejkud, juhtivkomisjon arutab need läbi ja esitab enne teist lugemist saadikutele. • Teisel lugemisel hääletatakse kõik muudatusette panekud täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, katkestatakse või
töödatakse seadusprojekti kallal, juhtivkomisjon peab fraktsioonide muudatusettepanekud läbi arutama ja edastama parlamendiliikmetele enmne teise lugemise algust. 3. Teine lugemine: · Vaidlused eelnõu üle, muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi. Lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele · Arutelu katkestatakse või suunatakse eelnõu kolmandale lugemisele. · Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha muudatusettepanekuid. 4. Kolmas lugemine: · Eelnõus saadav parandusi esitada ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid · Kolmas lugemine leiab aset hiljemalt ühe kuu möödudes teise lugemise lõpust. 5. Lõpphääletus: · Parlamendiliikmed hääletavad kas poolt või vastu. · Tavaliselt piisab lihthäälteenamusest, kaalukamate seaduste puhul on nõutav riigikogu koosseisu häälteenamus. 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon · Fraktsioonid:
Seaduseelnõu menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid esitada eelnõule muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu ning juhtivkomisjoni esindaja selgitab I ja II lugemise vahel tehtud muudatusi. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus iga Riigikogu liige võib avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Pärast läbirääkimisi vaadatakse läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud. Muudatusettepaneku esitanud Riigikogu liige, komisjon või fraktsioon võib nõuda enda esitatud ettepaneku hääletamist. Alates teisest lugemisest on
Tookord lepiti veel kokku, et uus põhiseadus jõustub, kui selle on ratifitseerinud (heaks kiitnud) vähemalt 9 osariiki 13-st. USA põhiseadus jõustus 4. märtsil 1789. Põhiseaduse esimesed parandused: Need 10 parandust on tuntud kui Õiguste Deklaratsioon (ingl k Bill of Rights). See dokument tagab USA kodanikele tähtsamad inimõigused: 1.parandus tagab sõnavabaduse, ajakirjandusvabaduse, usuvabaduse; annab inimestele õiguse protestida rahumeelselt ja õiguse esitada muudatusettepanekuid. 4.parandus kaitseb USA kodanikke kohtuvälise jälitustegevuse ja arreteerimise eest. Inimest võib jälitada ja teda kinni pidada vaid kohtu loal. 5. parandus tagab USA kodanikele kuritegude korral õiglase juurdluse ja erapooletu kohtupidamise. Lipp- iseseisvussõja ajal. Sinine õiglus; punane vaprus; valge puhtuse värv. 30. aprillil 1789. aastal sai Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks George Washington, kes moodustas ka esimese valitsuse.
osale. Nõukogu peab eelarve projekti kvalifitseeritud häälteenamusega heaks kiitma ning selle EL Parlamendile edasi saatma. Parlamendi pädevus eelarveprojekti muudatuste osas on määratletud kulude liigiga. Vabade kulude s.o. nende kulutuste osas, mille summade suurus ei ole otseselt tagatud EÜ lepinguartiklitega (näiteks struktuurifondid) võib parlament teha muudatusi. Kohustuslike kulude osas, mis on otseselt tagatud EÜ õigusega, võib teha ainult muudatusettepanekuid. Nõukogu võib parlamendi muudatusettepanekud heaks kiita või tagasi lükata ning teha omapoolseid parandusi parlamendi poolt tehtud muudatustesse. Kohustuslike kulude osas on nõukogu otsus lõplik st. muudatusi rohkem teha ei saa. Seejärel saadetakse eelarveprojekt tagasi parlamenti. Parlament võib nõukogu parandused vabade kulude osas tagasi lükata või heaks kiita ning eelarve sellise kujuna vastu võtta. Kui
3%. Arvestuslik kulu võib eelarveaastal ületada (nt Riigikogu liikme töötasu) Ülekantav kulu võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse (nt investeeringud) 44. Kirjeldage riigieelarve menetluse protsessi Riigieelarve koostamine ja esitamine Riigikogule. Riigieelarve eelnõu menetlemine Riigikogus. Riigieelarve eelnõu kolm lugemist Riigikogus: 1. lugemine: juhtivkomisjoni ettepanekul, saab esitada muudatusettepanekuid. 2. lugemine: eelnõu sätete arutelu, muudatusettepanekute hääletamine. 3. lugemine: eelnõu lõpptekst, avatakse läbirääkimised, saab esitada muudatusettepanekuid, võetakse seadus vastu. Kulutuste tegemine, kui riigieelarvet ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud 45. Eelarve täitmise protsess, kes korraldab ja kuidas korraldatakse? Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond ja seal on eelarve kassalise täitmise talitus
funktsioonid otsustusprotsessis. Kaasotsustamismenetluse kolm etappi on järgmised: Esimene lugemine (ajapiiranguta): 1. Komisjon esitab õigusakti ettepaneku. 2. Euroopa Parlament võtab vastu oma arvamuse. Arvamus võetakse vastu hääletajate lihthäälteenamusega (vastandina absoluutsele häälteenamusele, mida mainitakse seoses teise lugemisega). Arvamus sisaldab tavaliselt parlamendi muudatusettepanekuid. 3. Nõukogu võib seejärel ettepaneku kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võtta ja õigusaktiks muuta, kui: a. nõukogu ja parlament võtavad komisjoni ettepaneku selle esitatud kujul vastu või b. nõukogu toetab kõiki Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid. Nõukogu võib aga otsustada muudetud teksti vastu võtta nn "ühise seisukoha" vormis, kui nõukogu leiab, et komisjoni ettepanek ei ole otsustamiseks valmis
1. kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas jätkata menetlemist. 2. toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle. Teise lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele või suunata kolmandale lugemisele Lõpphääletus tähendab, et parlamendiliikmed hääletavad kas seaduse vastuvõtmise poolt või vastu. Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid. 3. muudatusi saavad esitada vaid fraktsioonid ja alatised komisjonid. Lõplik otsus seaduseelnõu kohta tehakse kiiremini. Riigieelarve seadus võetakse vastu kolme lugemise järel. Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis Parlamendi roll on tunduvalt vähenenud ja täidesaatva võim tugevnenud. Täidesaatval võimul on rohkem funktsioone ja tugevam aparaat. Parlamenti kuuluvad rahva hulgast valitud isikud, kelle elukutsed ning haridus on erinevad. Parlamendi
menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtiv komisjon annab esmase hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud. Iga seaduseelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel. Esimesel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse kas jätkata eelnõu menetlemist. Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse läbi. Arutelu katkestamise korral võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid, mis tulevad jällegi täiskogul hääletamisele. Kolmandal lugemisel saavad muudatusi ja parandusi esitada ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid. Kolmandal lugemisel tehakse lõplik otsus kiiremini. Seaduse kuulutab välja president, või saadab selle Riigikogusse tagasi. Millistes küsimustes ei saa seaduseelnõu panna rahvahääletusele? Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise
Järgneb eelnõu lõpphääletus, mille käigus hääletatakse eelnõu tervikuna. Enne lõpphääletust võib teist lugemist katkestada uute muudatusettepanekute tegemiseks. Teist lugemist on võimalik korduvalt katkestada. Enne lõpphääletust võidakse teha ka ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele. Enne kolmandat lugemist töötatakse eelnõuga samuti nagu teise lugemise eel. Oluline erinevus seisneb selles, et kolmandale lugemisele saadetud eelnõusse võib muudatusettepanekuid teha üksnes fraktsioon või alatine komisjon. Kolmas lugemine toimub analoogselt teise lugemisega. Oluline erinevus seisneb selles, et kolmandal lugemisel tohib eelnõu kohta sõna võtta üksnes fraktsiooni või komisjoni selleks volitatud esindaja. Eelnõu algatajal on õigus võtta eelnõu tagasi Riigikogus menetlemise igal etapil. Sellega saab eelnõu algataja vältida sellise eelnõu vastuvõtmist, millesse tehtud muudatustega ta ei nõustu.
rohkem. Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või suunatakse eelnõu kolmandale lugemisele. Lõpphääletus tähendab, et parlamendiliikmed hääletavad kas seaduse vastuvõtmise poolt või vastu. Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid, mis tulevad jällegi täiskogul hääletamisele. Kolmandale lugemisele suunatud eelnõusse saavad parandusi ja muudatusi esitada ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid, mitte enam üksikud saadikud, ning lugemise käigus võib sõna võtta vaid iga fraktsiooni ja komisjoni volitatud esindaja. Kolmas lugemine peab aset leidma hiljemalt ühe kuu möödudes teise lugemise lõpust. Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis
3. ÕPPE - JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED 3.1. Õppekeel ja asjaajamiskeel koolis on eesti keel. 3.2. Õppe - ja kasvatuskorralduse aluseks on kooli õppekava ja kooli kehtestatud eeskirjad. 3.3. Kooli õppekavas määratakse kindlaks õppe eesmärgid ja õppeaja kestus, õpingute alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja maht, ainekavad, õppeainete valiku võimalused ja tingimused ning õppeetappide ja kooli lõpetamise nõuded. 3.4. Õppekava ja selle muudatused kinnitab kooli pidaja. Muudatusettepanekuid võib teha kooli nõukogu ja kooli õppenõukogu. Kümne tööpäeva jooksul muudatuse kinnitamisest arvates esitatakse need Haridusministeeriumile registreerimiseks. 3.5. Sõltuvalt õpilase arengutasemest ja erivajadustest peab igale õpilasele koostama individuaalse õppeava. 3.6. Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta koosneb õppeperioodist ja koolivaheaegadest. Õppeaasta algab 1. septembril
Euroopa Parlament Jagab Euroopa Liidu Nõukoguga seadusandliku võimu. Euroopa Parlament on ELi õigusloomega tegelev organ. ELi kodanikud valivad selle liikmed otse iga viie aasta järel. Parlamendi töös on kaks peamist etappi: komisjonid – õigusaktide koostamine. Parlamendil on 20 komisjoni ja kaks allkomisjoni, mis käsitlevad konkreetset poliitikavaldkonda. Komisjonid uurivad seadusandlikke ettepanekuid ning parlamendiliikmed ja fraktsioonid võivad esitada muudatusettepanekuid või ettepanekud tagasi lükata. Neid küsimusi arutatakse ka fraktsioonides. Täiskogu istungid – õigusaktide vastuvõtmiseks. Selle raames kogunevad kõik Euroopa Parlamendi liikmed, et anda oma lõplik hääl seadusandliku ettepaneku või muudatusettepaneku kohta. Tavaliselt toimuvad need istungid Strasbourgis kord kuus nelja päeva jooksul, kuid mõnikord toimuvad need Brüsselis. Euroopa Komisjon
juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad Riigikogu liikmed esitada juhtivkomisjonile muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu, samuti kommenteerib juhtivkomisjon laekunud muudatusettepanekuid. Järgnevalt võib iga Riigikogu liige avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Kui Riigikogu liige nõuab, pannakse juhtivkomisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekud hääletusele. Alates teisest lugemisest on eelnõu võimalik katkestada. Katkestamise eesmärk on võita aega eelnõu täiustamiseks. Ettenähtud tähtajani saab taas esitada muudatusettepanekuid
kolmanda lugemise, oleneb poolte läbirääkimisvalmidusest. Kaasotsustamismenetluse kolm etappi on järgmised: Esimene lugemine (ajapiiranguta): 1. Komisjon esitab õigusakti ettepaneku. 2. Euroopa Parlament võtab vastu oma arvamuse. Arvamus võetakse vastu hääletajate lihthäälteenamusega (vastandina absoluutsele häälteenamusele, mida mainitakse seoses teise lugemisega). Arvamus sisaldab tavaliselt parlamendi muudatusettepanekuid. 3. Nõukogu võib seejärel ettepaneku kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võtta ja õigusaktiks muuta, kui: a. nõukogu ja parlament võtavad komisjoni ettepaneku selle esitatud kujul vastu või b. nõukogu toetab kõiki Euroopa Parlamendi muudatusettepanekuid. Nõukogu võib aga otsustada muudetud teksti vastu võtta nn "ühise seisukoha" vormis, kui nõukogu
Toetusgrupid toetuse avaldamiseks mõnele teemale või valdkonnale (nt Tiibeti õiguste toetusgrupp või Iraani toetusgrupp või lasteõiguste toetusgrupp. Parlamendi töös on kaks peamist etappi: komisjonid õigusaktide koostamine. Parlamendil on 20 komisjoni ja kaks allkomisjoni, mis käsitlevad konkreetset poliitikavaldkonda. Komisjonid uurivad seadusandlikke ettepanekuid ning parlamendiliikmed ja fraktsioonid võivad esitada muudatusettepanekuid või ettepanekud tagasi lükata. Neid küsimusi arutatakse ka fraktsioonides. Täiskogu istungid õigusaktide vastuvõtmiseks. Selle raames kogunevad kõik Euroopa Parlamendi liikmed, et anda oma lõplik hääl seadusandliku ettepaneku või muudatusettepaneku kohta. Tavaliselt toimuvad need istungid Strasbourgis kord kuus nelja päeva jooksul, kuid mõnikord toimuvad need Brüsselis. 4. Euroopa Liidu Kohus Asukoht: Luxembourg
täiesti sõltumatult kohtule oma arvamuse. Sellega lõpeb suuline menetlus. Kui leitakse, et kohtuasi ei tõstata ühtegi uut õigusküsimust, võib Euroopa Kohus pärast kohtujuristi ärakuulamist otsustada, et otsus tehakse kohtujuristi ettepanekuta. 12 Kohtuotsused Kohtunike nõupidamine toimub ettekandja-kohtuniku poolt koostatud kohtuotsuse projekti alusel. Iga kohtukoosseisu kuuluv kohtunik võib teha muudatusettepanekuid. Euroopa Kohtu otsused tehakse kohtunike häälteenamusega ja eriarvamusi ei esitata. Kohtuotsusele kirjutavad alla kõik nõupidamisel osalenud kohtunikud ja resolutsioon kuulutatakse välja avalikul kohtuistungil. Kohtuotsuste väljakuulutamise päevast ja kohtujuristi ettepaneku ettelugemise päevast on vastavad dokumendid kättesaadavad veebilehel CURIA. Enamikul juhtudel avaldatakse dokumendid lõplikult Euroopa Kohtu ja Üldkohtu lahendite kogumikus. Erimenetlused
1. LUGEMINE: üldpõhimõtete arutamine - kas seda on vaja? Fraktsioonid on tegijad, esimene lugemine peamiselt üheks otsuseks, kas vaja või mitte, seejärel tulevad muudatused. juhtivkomisjonil on kuni 7 töönädalat eelnõu analüüsimiseks. ta võib teha enne esimest lugemist eelnõus muudatusi. 1. lugemine: toimub presentatsioon ehk algataja esitab ettekande ning samuti juhtivkomisjon küsimused läbirääkimised hääletamine pärast 1. lugemist oodatakse muudatusettepanekuid 10 tööpäeva jooksul, muudatusi arvestab juhtivkomisjon. uus tekst, muudatuste nimekirjaga + võib uus seletuskiri 2. LUGEMINE: konkreetsed sätted ja muudatusettepanekud on fookuses otsustajad on fraktsioonid, komisjonid analüüsivad toimub presentatsioon, kus juhtivkomisjon esitab ettekande, algataja vajadusel, küsimused, läbirääkimised ja hääletamine HÄÄLETATAKSE AINULT NEID ETTEPANEKUID, MILLE HÄÄLETAMIST NÕUAB ALGATAJA, FRAKTSIOON, KOMISJON võidakse soovida lisamuudatusi 3
6. Rahalised kulutused. III eelnõu ekspertiis, kooskõlastamine ja viimistlemine. 1. Juriidiline ja keeleline ekspertiis. 2. Kooskõlastamine asjaomastes ministeeriumides, kes omakorda kaasavad vajadusel ameteid ja inspektsioone. 3. Viimistlemisel arvestatakse kooskõlastajate arvamustega (eiramise korral tuleb põhjendada). IV eelnõu menetlemine Riigikogus. I lugemine toimub seaduse eelnõu tutvustamine RK liikmetele, saab esitada muudatusettepanekuid (RK liikmed fraktsioonid, komisjonid). II lugemine toimub sätete arutelu juhtivkomisjon selgitab esitatud muudatusi. Toimuvad läbirääkimised, ettepanekute esitajad võivad nõuda oma ettepanekute läbihääletamist. Pärast II lugemist võib nõuda katkestusi. III lugemine esitatakse lõpptekst. Toimuvad läbirääkimised ja pärast seda hääletamine. Lihtseadusel peab olema osavõtvate RK liikmete poolt lihthäälteenamus. PS muutmist eeldavad 51 poolthäält.
Valitsus. Seaduseelnõu menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad riigikogu liikmed esitada juhtivkomisjonile muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu, samuti kommenteerib juhtivkomisjon laekunud muudatusettepanekuid. Järgnevalt võib iga Riigikogu liige avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Kui Riigikogu liige nõuab, pannakse juhtivkomisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekud hääletusele. Alates teisest lugemisest on eelnõu võimalik katkestada. Katkestamise eesmärk on võita aega eelnõu täiustamiseks. Ettenähtud tähtajani saab taas esitada muudatusettepanekuid
või komisjon.Menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad riigikogu liikmed esitada juhtivkomisjonile muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu, samuti kommenteerib juhtivkomisjon laekunud muudatusettepanekuid. Järgnevalt võib iga Riigikogu liige avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Kui Riigikogu liige nõuab, pannakse juhtivkomisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekud hääletusele. Alates teisest lugemisest on eelnõu võimalik katkestada. Katkestamise eesmärk on võita aega eelnõu täiustamiseks. Ettenähtud tähtajani saab taas esitada
menetlemist jätkata. Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi. Teise lugemise lõpul otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või saadetakse kolmandale lugemisele. Lõpphääletus tähendav ,et parlamendiliikmed hääletavad kas seaduse poolt või vastu. Arutelu katkestamisel võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid, mis tulevad jällegi täiskogul hääletamisele. Kolmandale lugemisele saadetud eelnõusse saavad parandusi teha ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid. Riigikogu kantselei Riigikogu ametiorgan, mis toimetab riigikogu bürokraatiat. Seal valmistatakse ette dokumentatsioon. Kantselei on püsiv, seda ei valita, see töötab järjepidevalt ja ka siis kui on valimisperioodid, kui inimesed vahetuvad. Riigikogu paberimajandusega tegelev institutsioon.
1. LUGEMINE: üldpõhimõtete arutamine - kas seda on vaja? Fraktsioonid on tegijad, esimene lugemine peamiselt üheks otsuseks, kas vaja või mitte, seejärel tulevad muudatused. Juhtivkomisjonil on kuni 7 töönädalat eelnõu analüüsimiseks. Ta võib teha enne esimest lugemist eelnõus muudatusi. 1. lugemine: toimub presentatsioon ehk algataja esitab ettekande ning samuti juhtivkomisjon- küsimused- läbirääkimised- hääletamine. Pärast 1. lugemist oodatakse muudatusettepanekuid 10 tööpäeva jooksul, muudatusi arvestab juhtivkomisjon. Uus tekst, muudatuste nimekirjaga + võib uus seletuskiri 2. LUGEMINE: konkreetsed sätted ja muudatusettepanekud on fookuses: otsustajad on fraktsioonid, komisjonid analüüsivad. Toimub presentatsioon, kus juhtivkomisjon esitab ettekande, algataja vajadusel, küsimused, läbirääkimised ja hääletamine. Hääletatakse ainult neid ettepanekuid, mille hääletamist nõuab algataja fraktsioon, komisjon võidakse soovida lisamuudatusi.
Vähemusvalitsus on valitsus, mida aktiivselt toetab alla poole parlamendist. 80. Millist eesmärki täidab valitsuse võimalus siduda eelnõu vastuvõtmine Riigikogus usaldusküsimusega? Eelnõu sidumine usaldusküsimusega tähendab valitsusepoolset ähvardust/surveavaldust parlamendile, et eelnõu vastu võtmata jätmise korral astub Vabariigi Valitsus tagasi. Samuti võimaldab RKKTS menetleda usaldusküsimusega seotud eelnõu kiiremini ja ignoreerida eelnõusse tehtud muudatusettepanekuid. Nimelt hakkab eelnõu usaldusküsimusega sidumisel Vabariigi Valitsus eelnõu menetlemisel funktsioneerima nagu juhtivkomisjon. 21 Muudatusettepanekud esitatakse valitsusele, kes võtab nende suhtes seisukoha. Valitsuse poolt arvestamata jäetud muudatusettepanekuid Riigikogus hääletamisele ei panda. 81. Vabariigi Valitsuse/ministri määruse mõiste
80. Millist eesmärki täidab valitsuse võimalus siduda eelnõu vastuvõtmine Riigikogus usaldusküsimusega? Eelnõu sidumine usaldusküsimusega tähendab valitsusepoolset ähvardust/surveavaldust parlamendile, et eelnõu vastu võtmata jätmise korral astub Vabariigi Valitsus tagasi. Samuti võimaldab RKKTS menetleda usaldusküsimusega seotud eelnõu kiiremini ja ignoreerida 21 eelnõusse tehtud muudatusettepanekuid. Nimelt hakkab eelnõu usaldusküsimusega sidumisel Vabariigi Valitsus eelnõu menetlemisel funktsioneerima nagu juhtivkomisjon. Muudatusettepanekud esitatakse valitsusele, kes võtab nende suhtes seisukoha. Valitsuse poolt arvestamata jäetud muudatusettepanekuid Riigikogus hääletamisele ei panda. 81. Vabariigi Valitsuse/ministri määruse mõiste Määrus põhiseaduse §-de 87 ja 94 alusel on Vabariigi Valitsusel ja ministril õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi
), mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib? Parlamendi ülesanneteks on rahva huvide esindamine ja seadusloome, kuluaarpoliitika, survegruppide tegevus mõjutamaks ühe või teise valdkonna seadusloomet 5. Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust? Esimesel lugemisel kuulatakse seaduse eelnõu algataja ja juhtiv komisjoni esindaja, otsustatakse kas eelnõu menetlemist jätkata Teisel lugemisel toimuvad vaidlused eelnõu üle, tehakse muudatusettepanekuid, otsustatakse kas eelnõu lasta lõpphääletusele Kolmandal lugemisel saavad parandusi esitada fraktsioonid ja alatised komisjonid 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Opositsioon - Keskerakond, Rahvaliit, Sotsiaaldemokraadid, Rohelised Koalitsioon IRL, Reform, need kes moodustavad võimuliidu, Fraktsioon 7. Kas Eesti praegune valitsus on: tooniandja või parlamendi käsutäitja?, peaminister koos alluvatega või kollegiaalne otsustuskogu
otsustusvõimetu 21p, süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine), PM surm, kui RK avaldab VV-le või PM-le umbusaldust ja VP ei ole kolme päeva jooksul VV ettepanekul välja kuulutanud RK erakorralisi valimised. Eelnõu sidumine usaldusküsimusega: VV võib siduda tema poolt RK-le esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega. Kui RK ei võta eelnõu vastu, astub VV tagasi. RK erakorralisi valimisi välja kuulutada ei saa. Turbomenetlus- eelnõu läheb kohe arutamisele ja otsustamisele, muudatusettepanekuid ei ole võimalus esitada. Liikme õiguslik seisund: keeld olla üheski muus riigiametis või tulundusettevõtte juhatuses või nõukogus. Kriminaalvastutusele võtmine ainult õiguskantsleri ettepanekul RK koosseisu enamuse nõusolekul. Töökorraldus: VVS §16 lg1; istungil (iga nädal kell 10.00, ametlikud otsused, keskm 17 päevakorrapunkti, 30 min) otsustavad pädevusse kuuluvaid küsimusi; osalemisvõimaluse
87. Otsuse-eelnõu (OE) menetlemise üldskeem Vt lisa 88. Otsuse-eelnõude erimenetlused (mõned näited, erimenetluse eesmärk) 15 Vt lisa 89. Kellel on õigus algatada seaduseelnõu? Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi valitsusel, Vabariigi presidendil põhiseaduse muutmiseks. 90. Kellel on õigus teha seaduseelnõule muudatusettepanekuid? RK liikmetel, fraktsioonidel, komisjonidel. 91. Seaduse ja seadluse vahe Seadus – kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel.
Riigieelarve eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel. Esimesel lugemisel esitab rahandusminister ettekande riigieelarve üldpõhimõtetest ja annab ülevaate riigi majanduse olukorrast ning Vabariigi Valitsuse põhieesmärkidest. Esimese lugemise lõpetamise järel võivad Riigikogu liikmed, komisjonid ning fraktsioonid esitada riigieelarve seaduse § 20-le 45 vastavaid muudatusettepanekuid. Rahanduskomisjoni vaatab ettepanekud läbi ja viib arvestatud muudatused eelnõusse. Muudatusettepanekute kohta annab arvamuse ka Vabariigi Valitsus. Eelnõu teisel lugemisel toimub sätete arutelu. Riigieelarve eelnõu teise lugemise järel ja kolmandal lugemisel võivad muudatusettepanekuid esitada komisjonid ja fraktsioonid. Riigieelarve võetakse vastu poolthäälteenamusega st seaduse vastuvõtmise poolt peab hääletama rohkem Riigikogu liikmeid kui vastu
Järgneb eelnõu lõpphääletus, mille käigus hääletatakse eelnõu tervikuna. Enne lõpphääletust võib teist lugemist katkestada uute muudatusettepanekute tegemiseks. Teist lugemist on võimalik korduvalt katkestada. Enne lõpphääletust võidakse teha ka ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele. Enne kolmandat lugemist töötatakse eelnõuga samuti nagu teise lugemise eel. Oluline erinevus seisneb selles, et kolmandale lugemisele saadetud eelnõusse võib muudatusettepanekuid teha üksnes fraktsioon või alatine komisjon. Kolmas lugemine toimub analoogselt teise lugemisega. Oluline erinevus seisneb selles, et kolmandal lugemisel tohib eelnõu kohta sõna võtta üksnes fraktsiooni või komisjoni selleks volitatud esindaja. Eelnõu algatajal on õigus võtta eelnõu tagasi Riigikogus menetlemise igal etapil. Sellega saab eelnõu algataja vältida sellise eelnõu vastuvõtmist, millesse tehtud muudatustega ta ei nõustu
Lõpphääletus tähendab, et parlamendiliikmed hääletavad kas seaduse vastuvõtmise poolt või vastu. Tavaliselt piisab seaduse vastuvõtmiseks lihthäälteenamusest, kaalukamate seaduste puhul (nt riigieelarve seadus, valimisseadus, kodakondsuse seadus) on nõutav Riigikogu 15 Valitsemine ja avalik haldus koosseisu häälteenamus. Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid, mis tulevad jällegi täiskogul hääletamisele. Kolmandale lugemisele suunatud eelnõusse saavad parandusi ja muudatusi esitada ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid, mitte enam üksikud saadikud, ning lugemise käigus võib sõna võtta vaid iga fraktsiooni ja komisjoni volitatud esindaja. Seega on kolmandal lugemisel vähem võimalusi eelnõud muuta kui teise lugemise katkestamise korral. Samuti tähendab kolmas lugemine, et
Järgneb eelnõu lõpphääletus, mille käigus hääletatakse eelnõu tervikuna. Enne lõpphääletust võib teist lugemist katkestada uute muudatusettepanekute tegemiseks. Teist lugemist on võimalik korduvalt katkestada. Enne lõpphääletust võidakse teha ka ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele. Enne kolmandat lugemist töötatakse eelnõuga samuti nagu teise lugemise eel. Oluline erinevus on selles, et kolmandale lugemisele saadetud eelnõusse võib muudatusettepanekuid teha üksnes fraktsioon või alatine komisjon. Kolmas lugemine toimub analoogselt teise lugemisega. Oluline erinevus on, et kolmandal lugemisel tohib eelnõu kohta sõna võtta üksnes fraktsiooni või komisjoni selleks volitatud esindaja. Kolmandal lugemisel otsustatakse seaduse vastuvõtmine. Seadused kuulutab välja president. Võib jätta välja kuulutamata juriidilistel (põhiseadusega vastuolu) või mittejuriidilistel põhjustel.
Teatud aja möödudes toimub teine lugemine. Teisele lugemisele juhtivkomisjon esitab koos eelnõu esitajaga muudetud redaktsiooni ja kõik ettepanekud koos komisjoni...... Teise lugemise alguses esineb eelnõu esitaja ettekandega ja juhtivkomisjon kaasettekandega. Võidakse ära kuulata ka ekspertide arvamus. Teisel lugemisel toimub juba diskussioon. Kuulatakse ära Riigikogu liikmete kõned ja sõnavõtud. Muudatusettepanekuid võidakse teha saalist, kuid ainult sätete kohta....... Kui eelnõu esitaja on nõus tehtud muudatustega, siis reeglina neid ei hääletata. Hääletatakse ainult siis, kui Riigikogu liige seda nõuab. Riigikogu aktid lähevad kolmandale lugemisele vaid siis, kui selleks tehakse vastav ettepanek ja Riigikogu hääletab vastavalt. Tavaliselt juhtub see siis, kui teine lugemine näitab vajadust veel töötada. Sellega on arutamine lõppenud.
Fraktsioon valib endale esimehe ja aseesimehe. Kui fraktsioonil on üle 12 liikme, siis võib ta valida ka teise aseesimehe. Riigikogu juhatuse liikmed ei või olla fraktsiooni esimeheks või aseesimeheks. Fraktsiooni olulisemad õigused on: 1) seaduste algatamise õigus 2) õigus teha Riigikogule ettepanek arvata seaduseelnõu enne päevakorda võtmist menetlusest välja ning õigus teha enne seaduseelnõu teisele lugemisele saatmist ettepanek lükata seaduseelnõu tagasi 3) õigus tema muudatusettepanekuid kolmandale lugemisele saadetud seaduseelnõusse 4) õigus algatada Riigikogu otsust olulises riikliku tähtsusega küsimuses (reeglina on otsuste algatamise õigus vaid juhatusel) 5) õigus nõuda enne päevakorraküsimuse hääletamist kuni 10-minutilist vaheaega 6) peaministrikandidaadi ülesseadmine, kui peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus on läinud Riigikogu kätte 7) olla esindatud alatises komisjonis ja uurimiskomisjonis 107. Milleks moodustatakse Riigikogu komisjonid
"arvestatud täielikult/osaliselt, muuta redaktsiooni", "arvestatud sisuliselt", "jätta arvestamata". Seejärel viib komisjon tema poolt aktsepteeritud muudatused eelnõu teksti sisse. Tehtud muudatused joonitakse alla. Seejärel saadetakse eelnõu muudetud tekst koos muudatusettepanekute loeteluga kõigile Riigikogu liikmetele. Teine lugemine algab algataja ettekande ja juhtivkomisjoni kaasettekandega. Nendes selgitatakse lugemiste vaheajal toimunud tööd ja kommenteeritakse muudatusettepanekuid, esitatakse ettekandjale ja kaasettekandjale küsimusi, peetakse läbirääkimisi. Muudatusettepanekud hääletatakse ükshaaval läbi, kui keegi seda nõuab. Seda tehakse enne eelnõu lõppemist. Igaüks, kellel on seadusandliku algatuse õigus, võib nõuda teise lugemise katkestamist. Selline ettepanek kuulub läbihääletamisele. Kui aga katkestamisettepaneku teeb juhtivkomisjon, siis tema ettepanekut läbi ei hääletata ja teine lugemine katkestatakse
võtnud ekspertide ja teiste isikute seisukohad. Eelnõu võetakse teiseks lugemiseks päevakorda juhtivkomisjoni ettepanekul. Riigikogu juhatuse, juhtivkomisjoni või eelnõu algataja ettepanekul katkestab Riigikogu eelnõu teise lugemise ilma hääletamiseta. Kui fraktsiooni teeb ettepaneku lugemine katkestada, pannakse see hääletamisele. Kui eelnõu teine lugemine katkestatakse, võib esitada veel muudatusettepanekuid. Kui Riigikogu eelnõu teist lugemist ei katkesta, loetakse teine lugemine lõpetatuks ning eelnõu saadetakse kolmandale lugemisele. Riigikogu otsuse eelnõu võib pärast teise lugemise lõpetamist panna lõpphääletusele. Juhtivkomisjon koostab eelnõu kolmandaks lugemiseks eelnõu lõppteksti, mida ta pärast teise lugemise lõpetamist keeleliselt ja tehniliselt täpsustab. Juhtivkomisjon võib koostada eelnõu
annaabi.ee 
