Augusto 1 (0)

Augusto Boal
16. märts 1931 – 2. Mai 2009, Brasiilia, Rios
Õppis Columbia ülikoolis New Yorgis ( algselt keemiat). Õpetaja oli John Gassner, kes tutvustas talle Brechti ja Stanislavskit.
1955 lavastas (esimest korda?)
Pärast lõpetamist 56, palus Arena Teatris Brasiilisa, Sao Paulos. Seal hakkas katsetama, katsetas ka Stanislavskiga, mida varem ei oldud Brasiilias nähtud.
Kohandas lavastusi Brasiilia oludele.
64 tuli sõjaväeline riigipööre . 71 ta rööviti tänavalt, piinati? Ja lõpuks saadeti välja Argentiinasse, kuhu ta jäi 5 aastaks.
73 avaldas seal “ Theatre of the Oppressed” – baseerub raamatul “Pedagogy of the Oppressed” (Brasiilia haritlane ja kirjanik).
Siis reisis Lõuna-Ameerikas ringi, tegi tööd väikeste vaeste seltskondade/inimeste/kogukondadega.

• Boal tahtis publikust teha aktiivse osaleja. Tavaline teater on survestav, sest vaataja ei saa sõna/ennast väljendada. Spect-actors.
  

Pärast 14 aastat eksiilis, naasis ta 1986 Brasiiliasse. Rajas Rios “ Center for the Theatre of the Oppressed”, mille eesmärk oli “õppida, arutada ja väljendada muresid , mis puudutavad kodakondsust, kultuuri ja rõhumist, kasutades teatri keelt”.

• Nt tema tegevuse tagajärjel sai tunnustust uus seadus, mis kaitses kuritegude ohvreid ja tunnistajaid.
  

92 kandideeris Rio linna volikokku läbi teatraalse akti (ja valiti ka). Oma teatrigruppiga, kes teda toetas, loodi kiirelt ka erinevaid muudatusettepanekuid/seaduseid.
Tahtis luua mingit “LEgislative theatre” asja, kus hääletajast saab õiguslooja/mõistja.
40-st seadusest kinnitati 13
Tema poeg, Julian, jätkab nüüd tema tööd. (kas nüüd tema või isa) sai 2009 tiitli “World Theatre Ambassador” UNESCO poolt.
Poetics of oppressed

• Alguses oli teater pidustus. Siis eraldasid ülemklassid rahva näitlejatest. Hiljem lõid veel peaosatäitjad. Nüüd peavad rõhutud teatri endale tagasi nõudma ! Algul hakkab vaataja näitlema, siis tuleb ka nemad laval võrdseks teha.
  
• Kui Aristotelese järgi vaataja andis võima näitlejale/rollile tema eest liikuda /käituda ja ka mõelda, Brechtil aga nii, et vaataja jättis omale õiguse mõelda enda eest (ja tihti vastanduski), aga tegutsemise jättis ikka näitlejale, siis Boal ei anna võimu kellelegi (ehk vaatajale enesele).
  
• Teater ei ole revolutsioon , vaid harjutus/proov selles. Teatris proovitakse erinevaid asju läbi.
  
• Teater on relv. See peaks olema inimeste käes.
  
• Brasiilia pedagoogikateadlasest ja haridusfilosoofist Paulo Freirest “Pedagogy of the Oppressed”. Portugal. (1968)
  
• Naela lugu
  

-Ta mõistis , et kuna ta on valge ja teisest klassist , ei saa ta ise inspireerida slummi elanikke üles astuma ja mässama. See mäss pidi tulema nende seast. “Omadelt” inimestelt.

• 98 internetiülene perfomance
  
• Spect- actor ehk vabadus rõhumisest. Näitleja ei oma samuti võimupositsiooni, vaid on ka vahel vaatleja. “Teater ei ole revolutsiooniline , vaid harjutus revolutsiooniks/revolutsiooni läbimäng”.
  
• Töö inimestega, kes ei oma ühte keelt. Teater kui vahend nende aitamiseks. Nende peal on neid asju katsetatud ka.
  

• “The plan for transforming the spectator into actor can be systematized in the following four stages:
  
  • Knowing the body
    
    • Harjutused selleks, et õppida tundma oma keha (mis on teatri alus!!!), selle võimalusi/piiranguid ja sotsiaalseid funktsioone/rolle.
      
    • Mida teha, kui saad kokku maainimeste/vaestega...
      
    • Eesmärk näidata, kuidas osalise töö mõjutab tema keha käitumist (seda analüüsida ja teiseks kehastuda). Jõu/füüsise asjad pole olulised, oluline on inimese lahtivõtt.
      

aegluubis jooks , eesmärgiga kaotada.

Jalad segi jooks

“koletise”jooks – üksteise peal 2 inimest, nii et tegi 4-jalgne loom

ratta jooks – võetakse kandadest kinni

Hüpnoos – paarist üks paneb käe näo ette ja liigutab seda. Teine peab käega kaasas liikuma.

Boksimine – ainult et reaalselt ei löö/puutu. Distantsilt.

• Making the body expressive
  
  • Mängud/harjutused, et osaline hakkaks ise oma ideid edasi andma/esitlema.
    

1) Loomad. Füüsiliselt pead esitlema ühte looma. Eesmärk, et inimesed, kes ei ole harjunud end läbi oma keha väljendama, peaksid seda tegema.

• The theatre as langauge
  
  • Kolm eri võimalust, kuidas vaataja saaks sekkuda lavastusse:
    

• “Kohapealne dramaturgia ”
  
  • Ilma vaataja “füüsilise” osaluseta laval.
    
  • Vaatajad pakuvad välja loo (mis on neile igapäevane), näitlejad improviseerivad kuni kriisi/otsustava punktini.
    
  • Küsitakse publikult võimalikke lahendusi. Kõik mängitakse ette. Arutatakse. Parandatakse.
    
  • Nt: armastuskirjade lugu
    

• “Pildi teater”
  
  • Osaleja valib ühe põletava/häiriva teema.
    
  • Vormib nö pildi ehk teised näitlejad /osalejad on kivikujud ja tema peab vormima pildi, mis väljendaks TEMA arvamust selle situatsiooni kohta.
    
  • Detailid ka ehk nt näojooned
    
  • Hiljem arutatakse, kas teised on nõus tema “raiutud” kuju/pildiga (ja selle arvamusega).
    
  • Hiljem palutakse tal rajada ideaalne pilt ja siis pilt sellest, kuidas sinna jõuda (“how to carry out the revolution ”)
    
  • Sõna “ revolutsioon ” on radikaalse tähendusega, pmst nagu üks tähendus, aga visuaalselt seda väljendades on igaühel oma pilt.
    
    • Eri viise. Nt nii, et kõik on kivikujud ja plaksu peale liigutakse
      
    • Vahel palutakse ka skulptoril enesel pilti siseneda/asetuda.
      

• “ Foorum teater”
  
• Foorum – ladina ameerikas diskussioon pärast etendust.
  

“Ühel etendusel oli üks naine nii pahane, et näitleja ei saanud aru, mida ta mõtles, et ta tuli ise lavale ja näitas”.

• 
  
• Osaline siseneb ise dramaturgilisse tegevusse ja muudab seda.
  
• Osaline kirjeldab alguses ühte negatiivset poliitilist/sotsiaalset situatsiooni.
  
• Stseen mängitakse koos lahendusega ette. Küsitakse, kas kõik on nõus. Kes pole, see tuleb lavale, võtab mingi rolli sellest situatsioonist ja asi mängitakse uuesti läbi.
  
• Mõistab, et seletades on asi lihtne/revolutsiooniline, aga tegelt tegutsedes /läbimängides hoopis teine tera .
  
• Nt: Kalakombinaadi/tehase/tööstuse näide.
  
• Eesmärk pole näidata tõde, vaid lasta inimestel katsetada. Kui kõik oleks otsustanud, et pommi panna on õige, siis oleks see ka õige olnud. (“It is not the place of the theatre to show the correct path ,but only to offer the means by which all possible paths may be examined”)
  
• Katarsist pole.
  
• Kui tavaliselt oleme harjunud, et revolutsioon toimub teatris (milleks seda siis päriselt enam korraldada?), siis antud juhul see simulatsioon just kutsub esile osalejaid revolutsiooni päriselt ellu viima. Selline teatri vorm kutsub osalejaid üles mässama, reaalsuses asju muutma /ellu viima.
  

• The theatre as discourse
  
  • Newspaper theater
    
    • Kuidas formuleerida päevaseid uudiseid või mis tahes mitte-teatraalset materjali teatraalseks.
      
• Loetakse uudiseartikkel ette (eraldatakse kontekstist – ajalehest).
  
• Kahte artiklit vastandatakse, loetakse vastandatult
  
• Complementary Reading : information generally omitted by the ruling class are added to the news.
  
• Artikltit loetakse rütmiliselt/ muusika , mis avaldab artikli tõelise tähenduse
  
• Näitlejad visualiseerivad uudise
  
• Uudist improviseeritakse laval (avastades kõiki selle variante ja võimalusi)
  
• Lisatakse ajalugu, fakte
  
• Artikltit loetakse nii, et taustaks on laul, slaidid
  

• Invisible theatre
  
  • Etendus suvaliste inimetstega suvalises kohas, nii et nad ei teagi, et see on etendus.
    
  • Harjutatakse enne eri juhtumeid läbi
    
  • Kõrvalseisjad jälgivad stseeni palju täpsemalt võrreldes sellega, kui see oleks laval.
    
  • Nt: restoran (becomes a public foorum).
    
  • Näitleja ei paljasta kunagi, et ta on näitleja!!!
    
  • Not same as “häppening” or “guerilla theater”. Invisible theater on alati näitlejate, vaatajate vahel ikkagi.
    

• Photo -romance
  
  • Antakse tüüpilise loo jooned, aga mitte tervet detailset lugu. Osalejad peavad loo ette mängima
    
  • Siis võrreldakse orginaaliga, arutatakse erinevusi, nende põhjusi.
    
• Breaking of repressioon
  
  • Osaleja meenutab korda, kui teda rõhuti, survestati ja ta sellele allus ning hakkas käituma vastupidi.
    
  • Stseen luuakse uuesti, nii et osaleja on tema ise ja teised (kes on osaleja poolt valitud).
    
  • Siis mängitakse uuesit läbi nii, et allasurutu hakkab vastu, üritab võidelda.
    
• Myth theater
  
  • Erinevate müütide/legendide paljastamine, mis rahvastel on kogunenud ja mis on tihti seotud hoopis kapitalistlike valgete inimestega (nt kullakaevandus mäel).
    

• Analytical theater
  
  • Keegi räägib loo, näitlejad improviseerivad, hiljem võetakse lugu tükkideks, räägitakse eri rollidest. Jutustaja peab valima igale rollile mingi sümboli. Siis mängitakse uuesti läbi, aga rollidelt eemaldatakse teatud sümbolid , mis muudab ka nende klassi. (nt röövel on politsei vormis hoopis).
    

• Rituals and masks
  
  • Pmst rollimäng. Eesmärk näidata, kuidas teatud rollid/maskid mõjutavad inimeste käitumist ühiskonnas.
    

• Augusto Boal, et “(...) kogu teater on paratamatult poliitiline, sest kõik inimese tegevused on poliitilised ja teater on üks neist. Need, kes tahavad teatri poliitikast eraldada, on valel teel – ja see on poliitiline seisukoht.
  
• “Seadusandlik teater”
  

Rakendusteater

• mitte- esteetilised eesmärgid olulisemad kui esteetilised.
  

Rainbow of Desire is a handbook of exercises with a difference . It is Augusto Boal's bold and brilliant statement about the therapeutic ability of theatre to liberate individuals and change lives .

• 
  
• 
  

People’s theatre – rahva teater? Inimeste teater?
The “jokker”????
Harvard video

• Tahtis teatrit majast välja tuua (usk/demokraatia vaid kiriku on mõttetu)
  
• Alguses arvas /arvasid, et teavad rohkem inimestest ja et seda mõtet peab edasi andma. Aga siis sai aru, et ta ei ole talupoegadest/vaestest parem.
  
• Talupoja lugu. Tahtsid etendustega öelda, et mässake. Siis küsis üks talupoeg , et tulge ka. Nemad ütlesid, et ei saa, meie oleme kunstnikud . Ja siis talupoeg ütles, et teie “ veri ” laval, mida te nõuate, on meie VERI. Seega sai aru, et nemad ei saa kutsuda üles inimesi mässama. Aga nad saavad anda neile enestele hääle, et teisi omasuguseid üles kutsuda.
  
• When we are free in space, we are restricted by time and whne we are restrigted by space, we are free of time