Adra kasutuselevõtt 2. Kivikirstkalmed 3. Asva asula 4. Ühiskondliku hierarhia kujunemine 5. Regielamud RAUAAEG 5. saj e.Kr-13.saj Varane 1. Merevaik 2. Karjade suurenemine Rooma rauaaeg 1. Rukkikasvatus 2. Tarandkalmed Keskmine 1. Kaheväljasüsteem 2. Viikingiajastu Noorem 1. Kristianiseerimine 2. Kedrakeraamika 3. Miks valisid inimesed asulakohaks tänapäeva Pulli küla? Sest see koht vastas kõigile nõudmistele: jõgi, järv, kalapüük, mets. 4. Millised teadmised on tänapäeval Pulli asulast ja selle asutajatest? Kivikillud, tööriistad ja tootmisjäägid. Võibolla oli umbes 50 inimest.
Noorem pronksaeg (1100 - 500 eKr) Eesti jagunes kaheks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa Külvati nisu ja otra Kaubandus Skandinaaviaga. Skandinaaviast toodi pronksi, Läänemerelt merevaiku Viljelusmajanduse osatähtsuse kasvamisel tõusis rahvaarv, söödiviljelus Üksiktalud Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid Kohapealne raua tootmine Rooma rauaaeg (50 pKr - 450 pKr) Kolmeväljasüsteem Tüüpilised tarandkalmed (suurematest kividest laotud müürid moodustasid mõne meetri laiusi ja kuni kümne meetri pikkusi korrapäraseid ristkülikuid) Erinevad piirkonnad sõdisid Koha peal hakati rauda valmistama
Pronksiaja lõpp ja rauaaja algus Noorem pronksaeg (1100 - 500 eKr) Eesti jagunes kaheks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa Külvati nisu ja otra Kaubandus Skandinaaviaga. Skandinaaviast toodi pronksi, Läänemerelt merevaiku Viljelusmajanduse osatähtsuse kasvamisel tõusis rahvaarv, söödiviljelus Üksiktalud Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid Kohapealne raua tootmine Rooma rauaaeg (50 pKr - 450 pKr) Kolmeväljasüsteem Tüüpilised tarandkalmed (suurematest kividest laotud müürid moodustasid mõne meetri laiusi ja kuni kümne meetri pikkusi korrapäraseid ristkülikuid) Erinevad piirkonnad sõdisid Koha peal hakati rauda valmistama
kaubandus) Periood oli sõdadeta aeg. KESKMINE Raud, relvad, Põlluharimine, Avaasulad- koos Tarandkalme. RAUAAEG 450- hõbeaarded, loomakasvatus, mitmed talud, Maeti edasi, uusi 800 viikingiaeg võitlusnoad, käsitöö, kaubandus, külade tarandeid 800-1050 e. pronksehted + ribapõllud, kujunemine. kasutusele ei rahutud ajad Hõbe/kuld kaheväljasüsteem. linnuste rajamise võetud. Künnipõllunduse algus. Linnused Panuseid pandi algus (enne kõpla) rajati kaasa vähe. looduslikule Kääpad- nende künkale või all/sees
50-450 pKr valmistamine karjakasvatus lõuna-Eestis tarandkalmed *käsitöö areng üksiktaluline asustus (ristkülik) *kaubandus *põletamine KESKMINE *ribapõllud, *künnipõllundus, *kraaviga linnuste *tarandkalmed RAUAAEG kaheväljasüsteem karjakasvatus rajamine *kääpad 450-800 pKr *hõbeaarded *käsitöö *külade kujunemine VIIKINGIAEG *kaubandus *sõjakäigud Eestisse 800-1050 pKr
frantsisklased- kerjusmungad, pidid olema vesed ja hankima elatist kerjates generaalstaadid- seisuste esinduskogu Prantsusmaal gild- kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas hunnid- Sise-Aasiast pärit mongoliidne rahvas, kes 4. sajandil tungisid Ida- ja Kesk- Euroopasse, põhjustades suure rahvasterändamise indulgentsid- patukustutuskirjad; väideti, et neid ostes saab patune inimene osa Jumala armust ja vabaneb nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattudest kaheväljasüsteem- põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvati täis umbes pool põllupinnast ja teine poole jäeti kesana puhkama
7. Kuidas mõjutas pronksi levimine Eesti aladele inimeste igapäevaelu? Tekkisid kaubanduslikud sidemed. Kergem oli pronksi kasutada, kui kivi, seega inimesed ei pidanud enam nii koos elama. 8. Niimetage 2 põhjust, miks inimesed väärtesemeid maasse kaevasid. 1) Mõeldi, et pärast surma saab neid kasutada. 2) Võõrvallutuse eest kaitsmiseks 3) Ohvriand 9. Kirjeldage rauaaegset maaviljelust Eesti aladel järgmisest märksõnadest lähtuval: ribapõld, kaheväljasüsteem, adramaa. Kasvatati otra, nisu, kanepit, lina (need 2 riideks), rukkist. Olid põllutüübid: ribapõld (kus põld oli jaotatud võrdselt kõigi elanike vahel), kaheväljasüsteem (1 oli söödis, teine pool oli vili), kolmeväljasüsteem (üks pool talvevili, teinepool suvevili, kolmas söödis), alepõld (kus maad saadi juurde metsa arvelt põletades), põlispõld (muudkui künnad ja lõikad). Künti põldu, et kividest lahti saada, et hapniku rikkamaks musta mulda saada. Adramaa:
FEOOD e. LÄÄN - maa, mille eest tuli tasuda väeteenistusega 38. FEODAAL e. LÄÄNIMEES - feoodi saaja 39. LÄÄNISTAMINE - maa andmine lääniks 40. VASALL - feodaal, kes sai oma senjöörilt maad 41. SENJÖÖR - vasalli isand, lääni andja 42. TRUUDUSEVANNE - vasalli tõotus oma isandat teenida 43. FEODALISM e. LÄÄNIKORD - ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad 44. HERTSOG - germaani hõimupealiku järglane, suurfeodaal 45. KRAHV - piirkonna asevalitseja, suurfeodaal 46. RÜÜTEL - madalaima astme feodaal 47. FEODAALNE HIERARHIA - feodaalide järjestamine tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja alumisel rüütel 48. FEODAALNE KILLLUSTATUS - olukord, kus iga feodaal on oma maal ise peremees ega hooli kuninga käskudest 49. KODUSÕDA - erinevate rühmituste omavaheline pikaajaline võitlus võimu haaramise nimel riigis 50. SEISUS - teatav ühiskonnakiht, mida eristas teistest kihtides...
· Istandus-suur taimekasvatus koht · Istik-ette istutatud taim · Ind-emaslooma perioodiline sugukihu · Indlemisperiood-aeg mil emasloom indleb J · Jõudluskontroll-kontrollitakse looma piima ning looma ennast(piima valjalüps) · Jõusööt- suure toitainetesisaldusega, vähese vee ja kiudainega sööt · Jahuti- seade vedelike v. gaaside jahutamiseks, jahutusseade · Jahu-jahvatatud teravili K · Kaheväljasüsteem- maaviljelussüsteem, mille puhul üks osa põldu oli vilja, teine osa kesa all. · Kahetaktiline mootor- kaks kolvikäiku kestva töötsükliga · Kõrreline- sugukond üheidulehelisi taimi, millel on kõrs · Kultivaator-maaharimistööriist · Karboraator- sisepõlemismootori osa, kus moodustub küttesegu vedelkütusest ja õhust. L · Lüpsmine-piima väljutamine looma udarast · Lehm-emane veis · Laut-koht kus peetakse loomi
maaviljelus, käsitöö. TEGEVUSALAD/ Ehted,savinõud, Soorauamaak, Raudesemete Keltide põllud, Linnuste rajamine. OSKUSED kaheväljapõllusüste valmistamine, künnipõllud, Rüüsteretked em, sulatati rauda kvaliteetsed kirved kaheväljasüsteem. meredel, ja noad, vikatid ja Linnuste rajamine künnipõllundus, sirbid. ehted ribapõllud. Hõbeda töötlemine.
Rauaaeg (~500 eKr – 13. saj.) Uued ehted, tarandkalmed, kolmeviljasüsteem (kesa, talivili, suvivili), tähtsad olid ka karjaloomad (sõõnnik), rukis 4) Kirjutamata ajalugu. Eesti ajaloost Euroopa keskajal jutustavad meile peaaegu ainuüksi arheoloogilised allikad. Põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, hõivates tänapäeva Põhja-Läti alasid. Oma asuala laiendasid slaavlased. Taastus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis tõi kaasa röövretked. Linnused oli palju. Kaheväljasüsteem. Peitleiud, hõbemündid. 5) Eestlased muinasaja lõpul (tegevusalad, ühiskond, haldusjaotus, suhted naabritega) Eesti asustus tihenes järjekindlalt ja külasid tekkis juurde. Levinud sambkülad olid Põhja- Eestis ja Saaremaal, Lõuna-Eestis oli ülekaalus hajuv asustus. Põllu harimine, karja kasvatus, väliskaubandusega tegelemine(vahetuskaup), kaupa veeti sisse ning välja, rõivastele hakati tähelepanu pöörama. Eesti jagunes maakondadeks ning need omakorda kihelkondadeks.
Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna Iöppeval Otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad Iling külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nölvad. Ringvall-linnused olid 8- 10 meetri kòrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur Osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapöllud, et iga pere saaks vòrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast 0ts ning kasutusele vòeti kaheväljasüsteem. Kalmed Hakati kasutama erinevaid matmispaiku. Sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse ning uusi tarandeid ;uurde ei ehitatud. Kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud möned rohkete höbeesemete ja relvadega matmispaigad.Hakkasid levima Iiivast kuhjatud kääpad(kääpad sarnanevad kohati kivikalmetega), mille all või sees olid põletusmatused. Aarded ja ohvriannid Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete aardeleide kui ka relvade Vöi tööriistade peitleide
esimene kiviaja kultuur.Pulli,lammasmäe ja pärnu jõgi 4. Kammkeraamika kultuur.- sel ajal valmistati savist nõusi ,kus hoiti neid asju mida oli vaja säilitada. 5. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus.Põlluharimine arenes korilusest. Alepõllu tegemine- raiuti osa metsast maha, lasti puudel kuivada, pandi puud põlema, järele jäi tuhk, ajati ühtlaselt laiali ning külvati seeme mulda. Adramaa- maamõõdu ühik, maa mida oli võimalik adraga harida. Maadesüsteemid: kaheväljasüsteem- ühe maa peal vili, teine puhkab. Metsloomade eest kaitseks puust tarad ümber; kolmeväljasüsteem- mindi üle kui hakati kasvatama talirukist, maa jagunes: suvivili, talvevili ja söödimaa. Karjakasvatus arenes küttimisest. 6. Muinasaja inimese elatusalad-karjakasvatus ,kaubandus,käsitöö,maaharimine,küttimine ja metsmesindus 7. Linnuste tüübid-mägilinnus,neemiklinnus,kalevipoja säng,ringvall, 8. Kaardid: maakonnad, eestlaste naabrid, Eesti alade jagamine vallutajate vahel 9
Külad tõid kaasa muutused põllusüsteemis. Külamaad polnud ühesuguse vljakusega, seepärast jaotati põllud pikkadeks ribadeks. Seda tehti selleks, et oleks võrdsus, iga talu sai võrdselt paremat ja halvemat maad. Muinasaja lõpul arvestati maa suurust adramaades põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. Rikkad kasutasid olukorda ära ning omasid mitut adramaad, sest võimalused selle hooldamiseks olid olemas. Varem toimis kaheväljasüsteem kuid nüüd tuli kasutusele kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Seda kõike selleks, et lasta maal puhata ja mineraale koguda. Maad viljastati sõnnikuga. Muutused, mis on toimunud, on positiivsed, sest on õpitid maad võimalikult palju ära kasutama. Erinevad perioodid on toonud muutusi nii argielus, kui ka põllumajanduses. Inimene on alati tahtnud ja pidanud oluliseks raha. Jõukad talumehed
Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele. Nad koosnevad laevakujuliselt laotud kivimüürist, mis on seest kividega täidetud. Kääpad kalme tüüp, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega. Alepõllundus - põllumaa saamine metsa maharaiumise ning metsamaa põletamise teel. Söödipõllundus Loomad söövad põllu puhtaks ja väetavad samal ajal. Järgmine aasta tuleb rikkalikum saak. Ribapõld - haritav maa jagati peenardega pikkadeks kitsasteks ribadeks. Kaheväljasüsteem - igal aastal külvati täis umbes pool ja teine pool jäeti kesana puhkama. Kolmeväljasüsteem - ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Mägilinnus rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnus mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus.Pealtvaates kumerate külgedega kolmnurki. Kalevipoja sang külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad ja kraavid rajati
kodusõda sõda ühe maa feodaalide vahel §5 Talupojad naturaalmajandus kõik vajalik valmistati oma majapidamises pärisori talupoeg, kes on ilma jäänud oma vabadusest sunnismaisus talupoeg ei tahtnud teise kohta elama asuda koormis kindlaksmääratud kohustus, mida tuli täita isanda heaks mõisategu töö mõisniku majapidamises loonusrent talupojad maksid mõisnikule osa oma saagist kirikukümnis kümnendik saagist, mis tuli maksta kirikule kaheväljasüsteem põllumaa on jagatud kaheks, pool maad on vilja all, pool puhkab § 8 Bütsants Justinanus teod, väljapaistvamad · vallutati Põhja-Aafrika ja Itaalia · lasi ehitada Hagia Sofia kiriku · lasi kokku koguda seadused § 9 Keisrivõim Patriah Bütsantsi kiriku pea mosaiik värvilistest kivikestest kokku pandud pilt ikoon pühapilt § 11 Araablased beduiin rändkarjakasvataja Muhamed islami usu rajaja
tihenemine Kesk-ja Lõuna-Eestis · Matmiskombed Tarandkalmete teke enamasti koos põletusmatustega panuseid vähe. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg 450-1050 nn. Rahutud alad ( linnused, aardeleiud, relvad hauapanustena ) · Töö-ja tarberiistade materjalid Tööriistad ja relvad rauast, pronks-, hõbe-ja kuldehted · Tegevus-/elatusalad Künnipõllundus, karjakasvatus, põllumajandus arenes, kaheväljasüsteem, ribapõllud · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rahuajal elati avaasulates, linnuste rajamise algus(looduslikule künkale, käsitsi püstitatud vallile ) · Matmiskombed Tarandkalmetesse, valdavalt põletusmatus, suurenes panuste hulk sh relvade panek Noorem rauaaeg ehk hilisrauaaeg 1050-1200 · Töö-ja tarberiistade materjalid Rauatootmiskeskused, pronks-ja hõbeehted, arenes käsitöö ja spetsialiseeruine · Tegevus-/elatusalad
pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad eemalt meenutasid suurt kõrgete otstega voodit Ringvall-linnused: 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused hakati nimetama maalinnadeks Külad ja põllud: suur osa rahvast elas avaasulates kujunesid külad levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots kasutusele võeti kaheväljasüsteem Kalmed: Kasutati erinevaid matmispaiku sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse, uusi tarandeid juurde ei ehitatud kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud mõned rohkete hõbeesemete ja relvadega matmispaigad kalmete erinevused kõnelevad ühiskonna kihistumise süvenemisest levisid liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees olid põletusmatused kääpad sarnanevad kohati kivikalmetega Aarded ja ohvriannid:
Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad ning külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad. Ringvall-linnused olid 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots ning kasutusele võeti kaheväljasüsteem. Kalmed Hakati kasutama erinevaid matmispaiku. Sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse ning uusi tarandeid juurde ei ehitatud. Kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud mõned rohkete hõbeesemete ja relvadega matmispaigad.Hakkasid levima liivast kuhjatud kääpad(kääpad sarnanevad kohati kivikalmetega), mille all või sees olid põletusmatused. Aarded ja ohvriannid Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete aardeleide kui ka relvade või tööriistade peitleide.
Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja viljakasvatusega. Ehitati nelinurksed majas viilkatusega. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus?(2p.) Tekkisid uued põllusüsteemid, kalmetüübid (tarandkalmed) ja ajutised linnused. Lisaks tööriistadele (sirp ja ader) ja relvadele hakati valmistama metallist ehteid. Kasutusele tulid kaheväljasüsteem ja rauast adratera. 5. Pronksiaja kultuur Eestis. (4p.) Tegeldi peamiselt põlluharimise ja karjakasvatusega. Kuna tekkis ebavõrdsus, hakati rajama kindlustatud asulaid. Tekkisid muutused matmiskombestikus - kivikirstkalmed. 6. Nimetage ajalooallikaid, mis iseloomustavad muinasaega Eestis! (2p.) Arhitektuurilised (ehitised) ja esemelised (tööriistad), muinasaja lõpus ka kirjalikud (kroonikad, saagad). 7
a.Suurema osa elust veetis ta Ümera piirkonnas preestrina. Ta oli hea keelteoskaja ning valdas saksa, ladina, läti, liivi ja eesti keelt. Ka Henriku täpne surmaaeg pole teada. 2. Läti Henrik kirjeldab sakslaste ja lätlaste võitlust eestlaste vastu. Krooniku poolehoid kuulus liivlastele ja lätlastele. 1) Soorauamaak-rauamaak,mida leidub soisel alal. 2) Aletamine-algeline maaharimisviis, mille käigus kasutatakse maad mõnda aega, kuni see muutub viljatuks. 3) Kaheväljasüsteem-maaharimisviis, mille käigus põld jaotatakse kahte ossa- ühel kasvatatkse teravilja ja teine jäeti puhkama. Mõisted. 4) Kolmeväljasüsteem-maaharimisviis,mille käigus põld jagati kolmeks. Eri aegadel kasvatatakse talivilja, suvivilja ja osa on jäetud kesaks. 5) Kivikirstkalme-maapealne matmispaik, mis kujutab endast kirstu ja selle ümber laoti 1-3 kivist ringi.
Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Põlvest põlve harisid talupojad maad esiisadelt õpitut viisil ja suhtusid uuendustesse üsna umbusklikult. Vanad tavad püsisid visalt. Siiski toimus põlluharimises mitmeid olulisi muutusi, arenesid talupoegade oskused ja rakendati paremaid maaharimisviise. Algul oli valitsevaks kaheväljasüsteem. Ühele poolele põllumaast külvati vili, teine aga jäeti kesa alla. Järgmisel aastal pooled vahetati. Nii sai osa maast igal aastal puhkust ja poldu ei kurnatud üleliia. Levinud oli aletegemine. Mets raiuti maha ja süüdati põlema, puhastatud pinnasele külvati siis vili. Nii saadi juurde uudismaad. Ajapikku hakati kasutama kolmeväljasüsteemi: ühele osale põllust külvati suvivili, teisele talivili, kolmas jäeti aga kesa alla puhkama
Kuid rängas sunnismaisuses elades jäi ka eestlaste hariduse edenemine seisma. Pealegi olid ordurüütlid ja läänimehed ise vähese haridusega ja neilt polnud mida õppida. Maaharimine oli talupoegade jaoks midagi mida jagati põlvest põlve ning sellepärast võib arvata ka, et uuendustesse nad kergemeelselt ei suhtunud. Sellegipoolest arenesid talupoegade oskused, võeti kasutusele mõningaid uuendusi ning leiti ka paremaid maaharimisviise. Näiteks oli alguses kasutusel kaheväljasüsteem, mis arenes kolmeväljasüsteemiks. Selline korraldus oli senisest soodsam, sest nüüd külvati igal aastal kahele kolmandikule põllust, mitte enam üksnes poolele. Kuna keskajal suurenes viljakasvatuse osatähtsus , siis laienes ka aletegemine , mille käigus raiuti mets maha ja süüdati põlema nii saadi juurde uut viljamaad. Tähtsaimaks tehniliseks uuenduseks võib pidada mehaaniliste veskite ehitamist.
RAUA AEG jm) suunas aktiviseerus linnuste kasutamine, neid kasutati raudesemete valmistamine täiustus, igapäevaseid Põlluharimise võeti kasutusele kaheväljasüsteem, nüüd püsivalt (oli vajadus end kaitsta), ilmselt elasid keskmine tööriistu valmistastasid külasepad; erinevad endiselt tegeldi ka muude tegevusaladega (vt eelrooma ja
kindlustati, elati avaasulates, eraomandi teke, uuendused: püsivad elukohad, kasvatati loomi ja hariti põlde, raud: tugevam, vastupidavam, teravam, puudused: kallim, raske töödelda, kõrge sulamistemp, muutused: kasvatati vilja, hakati tegelema kaubandusega ja valmistati uusi esemeid 5. Kirjutamata ajalugu. • Ainult arheoloogilised allikad • Skandinaavlaste huvi Eesti vastu • Ruunikivid • Linnuste ehitamine • Asulate moodustumine linnuste lähedusse • Kaheväljasüsteem • Rauast tööriistad ja relvastus 6. Eestlased muinasaja lõpul (tegevusalad, ühiskond, haldusjaotus, suhted naabritega) • Maaharimine, küttimine, kalapüük, metsamesindus, raua tootmine • Rahvaarv kuni 200000 inimest, külade kasvamine, teravilja eksport, väliskaubanduse suur roll, ühiskonna kihistumine • Maakonnad – suuremad (keskuses asus linnus) - Saaremaa, Virumaa, Sakala, Ugandi jne (pooliseseisvad poliitilised üksused), mis omakorda jagunesid kihelkondadeks.
kujukesi e) kõrge kunstitase f) tegeleti küttimise, kalastamise ning korilusega. · Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega(3000. Aastat ekr.) a) Maeti kägarasendis käsi pea all. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 3) Eesti muinasaeg pronksiajast 13. sajandi alguseni. · Tabel · Mõisted: Kaheväljasüsteem- ühel põllu poolel kasvati vilja ja teine pool oli kesa, siis vahetati. Kolmevälja süsteem- ühele põllule talibili, teisele suvivili ja kolmas kesapõld. Ringvall linnus- rajati tasasele maale, olid suured. Adramaa- maa mida sai ära künda ühe adraga, maamõõtühik. Vahetuskaubandus- kaup kauba vastu Vahenduskaubandus- kaup osteti edasi müügiks Malev- muinas eesti sõjaväeline üksus.
Talvel kanti ka lambanakset üleriiet.Talupoegade igapäevane toit oli nisu-,või rukkileib ,hirsi-ja kaerapuder,hiljem ka tatrapude,ja pealerüüpamiseks kali või õlu.Leiba söödi palju.Puhast leiba saadi vaid headel saagiaastatel.Sagedane oli aga aganatega segatud jahust tehtud leib.Metsast korjati pähkleid,marju,seeni ja muid metsaande.Pühapäeviti ja pühade ajal söödi ka liha ja mune. Põllu harimises oli valitsevaks kaheväljasüsteem,kus ühele poolele põllumaast külvati vili,teine aga jäeti kesa alla.Levinud oli ka aletegemine. Ajapikku hakati aga kasutama kolmeväljasüsteemi:ühele osale põllust külvati suvivili,teisele talivili,kolmas jäeti sööti.Kolmeväljasüsteem oli nendest kõigist eelnimatutest harimisviisidest kõige soodsam.Feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad kandma koormisi e.töötama fodaali heaks.Hariti mõisapõlde ja tehti majapidamistõid,kuid talupojad ei nurisenud oma
Iga maahärra: ·omas sõjaväge ·suhtles iseseisvalt teiste riikidega ·müntis raha ·läänistas maid koos talupoegadega vasallidele Põllumajandus Põllumajandus oli kogu keskaja jooksul tähtsaimaks majandusharuks. Valitses naturaalmajandus. Tähtsaimaks maaharimisriistaks oli: · juurtega puutüvest tehtud ader · okstega kuuselõhandikest tehtud karuäke · Toimus põlispõldude laienemine metsa arvelt. Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem. Kehvematel maadel aga kaheväljasüsteem. Kasvatati talirukist, aga ka vähesel määral · otra, kaera ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naereid. · Kehtis väljasund ehk sunduslik külvikord. Saagid sõltusid ilmastikust. Sagedased olid ikaldused. · Loomakasvatus sõltus söödabaasist. Sarvloomade kõrval kasvatati lambaid, kitsi ja sigu. Sigade nuumamiseks kasutati tammetõrusid. Hobuste kasvatamises oli esikohal Saaremaa.
* Tacituse poolt nimetati aestid Keskmine 450 * puuadrale rauast otsad *põllumajandussüsteem * avaasulad, koosnesid * linnused (kaitseks) rauaaeg 800 * relvad ribapõllud mitmest talust, kujunesid * vanad tarandkalmed, kivikalmed *hõbe ja kuld esemed *kaheväljasüsteem (üks osa külad * kaasa panek vähenes * mõõgad, võitlusnoad põllu all, teine puhkas * ühiskonna kihistumine * liivast kuhjatud kääpad (Kagu- (kesa), kasutati karjamaana) Eesti), põletusmatused, väheste * relvade valmistamine panustega
Kr.-395pKr) Spetsiaalselt kirjanduse periodiseerimiseks: Algperiood (II at I at e. Kr.) Hellase e. klassikaline aeg (IX IV saj. lõpp e. Kr.) Hellenismi ajajärk (III I saj. e. Kr.) Hellenistlik Rooma periood (I e. Kr. V pKr Arhailine ajajärk (VIII-VI) ja selle kultuur Elualadel, kus massiliselt kasutati orjatööd, ei arenenud tehnika kuigi oluliselt. Põllumaj-s olid põhitööriistadeks puuader ja kõblas. Kaheväljasüsteem, pms. nisu ja oder, siis said tähtsaks oliivi- ja viinamarjakasvatus. Veis kui tööloom, mägistel aladel kitse- ja lambakasvatus. Hobusekasvatus oli heal järjel Boiootias ja Tessaalias. Mesindus. Kalapüük ja mereandide kogumine Homerose aegadest paremal tasemel. Naha töötlemine. Villase riide kudumine algelistel vertikaalsetel kangastelgedel. Kaevandati rauda, vaske, hõbedat ja seatina nii lahtised karjäärid kui allmaakaevandused. Eriti tasemel olid Sparta (Lakoonika mk
Surnud olid pärit eliidist ja tarandkalmel oli põletusmatus. 12. Millest sulatati rauda Eesti aladel? 1p Kohalikust soomaagist 13. Millest järeldame, et rooma rauaaeg oli suhteliselt rahulik ajastu? 2p Ei ole leitud eriti linnuseid, kalmetes puudusid relvapanused. 14. Nimeta vähemalt kolm linnusetüüpi viikingiaegadest max 3p Ringvall-linnus,mägilinnus,neemiklinnus. 15. Mida tähendab põllunduses kahe- ja kolmeväljasüsteem? 4p Kaheväljasüsteem on põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvatakse täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäetakse kesana puhkama. Kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enamvähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks 16. Kes on tsuudid? 1p Eestlased ja teised kohalikud rahvad vene kroonikas. 17
Põllud olid püsivad. Hakati rajama hulgaliselt linnuseid, mille ümber asus avaasula. Linnus Kaitserajatis, mida ümbritses müür, kraav, vall või palktara. Sel ajal kasutati ära looduslikke olusid ja rajati linnuseid juba looduse poolt kaitstumatesse kohtadesse, näiteks veekogu äärde, künka otsa või soosse. Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine (oder, talirukis). Maa suurust määrati adramaades. Levis kaheväljasüsteem. Tegeldi ka loomapidamisega (veised, hobused, lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja metsmesindusega. Käsitööaladest olid välja kujunenud raua tootmine ja töötlemine. Valdavalt elati maal. Talud moodustasid küla. Polnud veel tekkinud seisuslikku ühiskonda, kuigi võis eristada vabasid kogukondlasi, kõrgema ühiskondliku positsiooniga vanemaid ja orje, kes olid naabermaadest pärit sõjavangid.
Kr., mida nimetatakse ka venekirvekultuuriks, hakkas toimuma üleminek põllundusele ja talulisele eluviisile. Oli arenemas tubane elu, tekkis mööbel laud, toolid, magamisase. Oluliseks tuleb pidada ka kanga kudumise algust. (L. Vahtre, 2004, lk 12-14) 1800. aastat e. Kr. nimetatakse pronksiajaks. Sellele ajastule on iseloomulik pronksi kasutule võtmine, kuid see oli kallis materjal ja palju kasutati siiski kiviriistu. Kasutusele tuli ader. Tekkis künnipõllundus kus kasutati härgi ja kaheväljasüsteem. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kiviristkalmed). Välja hakkas kujunema ühiskondlik hierarhia. (L. Vahtre, 2004, lk 15-17) 500 aastat e. Kr. nimetatakse Eestis ja naabermaades rauaajaks. Tähtsamaks meistrimeheks oli sepp. Rauasulatamist ei olnud võimalik ära õppida kuulu järgi, vaid ainult praktilise tegevuse kaudu. seega hakkas ka laienema asustus, tekkis juurde vara, tekkisid linnused (suuremad neist olid Tartus ja Otepääl)
väärtust. Pärisori- sunnimaine talupoeg Talu-maja, mis oli ehitatud käepärasest materjalist, nt puust, kivist, tellistest, mida aitas koos hoida puidust terass, kariloomad, põllud, karjamaad. Küla-paik, kus tähestiku asuvad põldudest ümbritsetud talumajad Mõis-naturaalmajanduslik suurmajand, kus peamise tööjõu moodustasid sunnimaised talupojad. Kaheväljasüsteem -põllud paiknevad kahes osas, ühes oli vili teises kes. Kolmeväljasüsteem-põlludpaiknevad kolmes osas: nii suvi kui talivilja all, kui ka kesa all. Feodaalne killustatud-riigi süsteem, kus kesk valitsus on nõrk ja riigi võime ülesandeid teostavad peamiselt vasallid. Aadel- pärilike eesõigustega kõrgem seisus. Agraarühiskond
Muinasaja lõpul elas Eestis u 150 000 inimest, asustamata jäid vaid maa soisem edelaosa, mererannik ja mõned saared. Elatusalad: · Peamine tegevusala oli maaharimine. Alepõllunduse kõrval võeti kasutusele künnipõllundus, VII-VIII saj. Paiku võeti kasutusele rauast teraga ader (konksader, harkader) · Maa suurust arvestati adramaades sellise suurusega maa, mida hariti ühe adraga. Tavaliselt oligi talupere valduses üks adramaa. · Algul oli kasutusel kaheväljasüsteem, seoses talirukki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. · Põlluharimise kõrval tegeleti loomapidamisega. Lääne-Eestis kasvatati rohkem veiseid (rohumaad!), Lõuna-Eestis sigu. · Lisaks tegeleti küttimise ja kalapüügiga (põhiliselt sisevetel, mererannikul puudus elanikkond, kes oleks sellega püsivalt tegelenud) · Arvestatav tähtsus oli ka metsmesindusel (mesi ainus magusaine, vaha järele nõudlus Lääne-Euroopas)
tarandisse maeti pea 10-20 inimese jäänused 15) Tähtsus: see aeg oli eestlastele edukas ning asustus laienes ja vara tekkis juurde. Relvi ja tööriistu on leitud haudadest vähe, mis viitab sellele, et polnud sõjakas aeg. 16) Suhted skandinaavlaste ja venelastega 1.aastatuhade 2.poolel: mõlemaga sõjaline, vene vürstide võimu all oldi, venelased tahtsid makse koguda, skandinaavlaste poolt vallutuse oht, 12.sajandi lõpus suhted pinges 17) Noorem rauaaeg- Elatusalad: põlluharimises kaheväljasüsteem, karjakasvatus, kalandus; eluolu: ehitati hulganisti linnuseid, rahvas elas enamasti avaasulates. Tegemist oli rahutu ajajärguga, kuna seda viitavad linnused ja mitmed relvaleiud (relvi ohverdati ja peideti vaenlaste eest) !!!18) !!!19) 20) Eestlaste Elatusalad muinasaja lõpul: polluharimine, väliskaubandus, kalandus, karjakasvatus, eluolu: usuti erinevaid kombeid (targad, ravitsejad, vägi jne), samuti riideid ehiti ehetega, sidemed ülemeremaadega elavnesid
Erinesid orjast selle poolest, et neid müüdi koos maa ja perega. Peale pärisorjadest talupoegade kõrval leidus ka vabutalupoegi. Nende koormised feodaalile olid väiksemad ja võisid oma elukoha ise valida. Talupoegade põhiliseks tööks oli põllu harimine. Peale selle pidid talupojad kandma ka ränkraskeid koormisi, milleks olid loonusrent ja mõisategu. Talupoegadel oli ka oma maalapp, kus nad kasvatasid vilja, heina. Enamikes piirkondades oli valitsevaks kaheväljasüsteem, kus ühele poolele põllumaast külvati vili, teine aga jäeti kesa alla. Levinud oli ka aletegemine. Mets raiuti maha ja süüdati põlema, puhastatud pinnasele külvati vili. Nii saadi juurde uudismaad. Ajapikku hakati, aga kasutama kolmeväljasüsteemi: ühele osale põllust külvati suvivili, teisele talivili, kolmas jäeti sööti. Kolmeväljasüsteem oli nendest kõigist eelnimatutest harimisviisidest kõige parem. Kuid maalapi
järsud nõlvad ning vallid ja kraavid rajati vaid otstele. 21. Ringvalllinnus Linnused, mis on tasasel maal ja ümber selle kuhjati kunstlik vall. 22. Ruunikivi annab infot viikingite elu kohta.Mälestuskivi.Kivile graveeriti peale ruunikirjas. 23. Tsuudid eestlaste läänemeresoomlaste nimetus Venemaal 24. Adramaa maamõõduühik Eestis.Muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga. 25. Kaheväljasüsteem, kolmeväljasüsteem Ühele poole külvati vili, teine põllu pool puhkas. 26. Alepõld Põld, kus mets raiuti maha, seejärel põletati ja tuhka külvati seemned. 27. Suitsutuba/rehielamu Eestlaste elamu. Väike palkidest hoone, mida köetiilma korstnata kerisahjuga. Seal kuivatati ka vilja. 28. Vahetuskaubandus Kaup vahetati kauba vastu. 29. Vahenduskaubandus Kaup osteti edasi müügiks. Nt: müüdi vilja , selle eest saadi karusnahad, karusnahad viidi edasi muule turule. 30
12. saaga Viikingite jutustused sõjakäikudest, kaotustest, võitudest. 13. ruunikivi langenud viikingite mälestusmärk ? 14. tsuud eestlaste nimetus vene kroonikates 9-10 saj 15. adramaa maa suuruse arvestamise mõõt. Adramaa on põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. 16. alepõllundus maaharimise viis, kus põldude rajamiseks raiutakse mets maha ning põletatakse. Järelejäänud tuhk on külvatavatele taimedele rammus väetis. 17. kaheväljasüsteem - üks põlluosa vilja all, teine osa (kesa) puhkab 18. kolmeväljasüsteem Ühel põllul talivili, teisel suvivili, kolmas kesaks 19. vahetuskaubandus kaup kauba vastu. Sisse toodi (muinasajal) hõbedat, pronksi, soola, relvi, luksuskaupu. Välja viidi karusnahku ja vaha. 20. vahenduskaubandus kaup osteti edasimüügiks. Idanaabritele müüdi vilja, vastu saadi karusnahku. Seda omakorda viidi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. 21
oli põletusmatus. Alust järelduseks, et rooma rauaaeg oli suhteliselt rahulik ajajärk on andnud : Pole teada linnuseid ja kalmetesse ei pandud kaasa relvi. Vanem Rauaaeg. Sesoonne küla- kogukond muutis asukohta teatud piirkonnas. Reviir-territoorium, mille piires muudeti asukohta. --> aastaringne küla. Keskmine Rauaaeg · u. 450-800 pKr. · Keskmisel rauaajal tekivad uuesti külad( üksiktaludest tekkisid külad) · Võetakse kasutusele kaheväljasüsteem. (põllud on jaotatud kaheks, sööt ehk kesa +kasutatav maa) · Ribapõllud- põllud mis olid jagatud igale perele oma riba mida harima pidi.Taheti taotleda võrdsust (tehti koos, või vähemalt üheaegselt).Peamised teraviljad: nisu,oder, kaer. · Hakatakse ehitama linnuseid.(7-8 saj). Paljud neist on kasutusel muinasaja lõpuni. 2 tüüpi linnuseid: LINNAMÄED (kolmest küljest kaitstud, ühel kunstlik vall) ja MAALINN (kunstlik vall)
aga suuremad vaid hääbusid ning kõrgkeskajal saavutasid uuesti oma hiilguse. Arenenud on ka põllumajandus, leiutati erinevaid asju, nt. Ratasader, millega veolooma tööraskus väheneb tükivõrra ja soodustab põllumajanduse arengut. Loodi ka rauge Härja asemel kasutati künniks nüüd hobust, mis oli kiirem ja tõhusam. Põllumajanduses asendati kaheväljasüsteem hoopis kolmeväljasüsteemiga, milles üks osa puhkab ja kaks on kasutusel(ühel talivili ja teisel suvivili). Inimese elatustase tõuseb, suudetakse vähema ajaga toota tänu leiutistele rohkem. Selle tagajärjel väheneb ka suremus. Rahvaarv hakkab kasvama ja seetõttu hakatakse kasutama praegu veel kasutamata maid ja seega asustus tiheneb veelgi. Asustamisega jõuti Baltikumini
· sõled, ripatsid, kaela-ja käevõrud, sõrmused · viljavahetamine põhja-ja idapoolsete naabritega karusnahkade vastu · rahulik ajajärk Keskmine rauaaeg ja Viikingiaeg · Linnused Vaata TV lk 9 harjutus 1 · Külad ja põllud *enamus rahvast elas avaasulates *külade kujunemine *ribapõllud *maa jagati pikkadeks ribadeks, et kõigil oleks võrdselt head ja "halba" maad *puuadrale lisati rauast ots *kaheväljasüsteem · Kalmed *tarandkalmed *uued kivivarekalmed sisekonstruktsioonita kivivaremed *pandi kaasa kullast ja kullatud esemeid, aga vähem *kääpad · Aarded *hõbeaarded *väärismetallii aarded leitud enamasti põllumaadelt või asulakohtadelt, ehted *raudesemed odaotsad, mõõga fragmendid, võitlusnoad Vt TV ül 3 lk 11, ül 1 lk 10
põllulappidel otra, nisu ja kaera. Pronksiajal olid peamised põlluviljad nisu, oder, hirss, hernes, uba ja lina. Tol ajal kujunes välja põllumaa eraomandus, mida tingis varanduslik ebavõrdsus, sest igal mehel oli saak erinev jne. Rooma rauaajal tegeleti üksiktalulise maaviljelusega. Põllutoodang kasvas ja veeti ka välja. Keskrauaajal aga olid ribapõllud, iga talu sai võrdselt nii head kui ka halba maad. Oli ka kaheväljasüsteem, kus igal aastal oli vilja all 1 põlluosa, teine puhkas (kesa). Elupaigad: Kõige alguses ehk kiviajal elati u 30-liikmelistes kogukondades, kellel oli mitu elukohta, mida vahetati saakloomade püügiaegadest sõltuvalt. Hiljem jäid inimesed paiksemaks, sest hakati tegelema maaviljelusega ja hakati karja kasvatama ise, ning ei järgitud enam saakloomi. Rauaajal kerkisid erinevad linnused, inimesed elasid nende lähistel, vaenlaste korral kogunesid inimesed linnustesse.
· Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud). · Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem). · Muinasaja lõpul kujunesid välja kihelkonnad ja nende omavahelised liidud- maakonnad (8 suuremat); riikluse tekkeni Eesti alal muinasaja jooksul ei jõuta. · Muinaseestlaste usund oli animistlik- usuti elus ja eluta looduse hingestatusse ning kummardati loodusega seotud jumalaid ja haldjaid. · Muinasaja lõpuks loetakse muistset vabadusvõitlust 1208-1227. · Muinasaja lõpu ja eestlaste muistse vabadusvõitluse tähtsaimaks allikaks on (Läti) Henriku Liivimaa kroonika.
Ristiusuga eestlastel kokkupuuteid ei olnud, aga preestrite ja munkade jutustused Jumala pojast äratasin eestlastes huvi 16. MÕISTED Ainelised ajalooallikad töö- ja tarberiistad, ehted, relvad jne Ajalooallikad teadmised/esemed, mille põhjal on võimalik teada saada inimühiskonna varajasemast elust, kommetest jne. Arheoloogia muinasteadus; teadus, mis käsitleb inimühiskonna varasemat ajalugu muististe põhjal Arheoloogiline kultuur sarnaste leidudega muististe rühm. Kaheväljasüsteem üks peremees pidas kahte maalappi. Üks neist oli ühe aasta kesal, teine kasutusel, järgmine aasta aga vastupidi. Kihelkond mitu küla moodustavad kihelkonna. Kirjalikud ajalooallikad Kiviaeg ajajärk, kus peamised tööriistad valmistati kivist- Linnus Maakond mitu kihelkonda moodustavad maakonna Mesoliitikum keskmine kiviaeg. Muinasaeg ajajärk esimeste inimeste ilmumisest kuni 13. saj alguseni pärast Kristust. Neoliitikum noorem kiviaeg.
rõuge), kalevipoja säng (ida-eesti voortel külgedel looduslikud nõlvad, otstel vallid kraaviga; alatskivi), ringvall-linnus (lääne-eesti tasasel maal kunstliku valliga; valjala, varbola) b) Põlluharimine esimesed ribapõllud talude vahel jagati põld pikkadeks ribadeks, tagamaks kõigile võrdne osa head ja halvemat maad. Põldu künti raudotsaga puuadraga. Kaheväljasüsteem põllumaa & kesa karjamaana + sõnnik väetiseks. c) Kivikalmed vanad tarandkalmed (uudseks oli relvade panustamine), uued kivikalmed (korrapäratud kivivaremed, panuste hulk vähenes, üksikud rikkalike panustega kalmed (hõbeehted, relvad), ülikute rikkuse kasv ja süvenev kihistumine ühiskonnas). d) Liivakääpad põletusmatused väheste panustega. e) Aarde- ja peiteleiud ehted, relvad, tööriistad. Põllumaadel, asulates, kalmetes, soistel aladel
Sõja-röövretke oht suur, linnused olid püsivalt asustatud. Vaenuväed saabusid ootamatult. Võitlused. suur osa rahvast elas siiski tavalistes avaasulates. KÜLAD, PÕLLUD Avaasulad koosnesid mitmest talust külad. Traditsiooniline külaühiskond. külade kujunemisel muutus põllusüsteem ribapõllud. Küla ümbritsevad maad polnud ühesuguse viljakuse, põllud jagati ribadeks, iga talu sai võrdselt viljakat ja kehvemat maad. Puuadrule lisati rauast ots, arendas künnipõllundust. Kaheväljasüsteem. Igal aastal vilja all üks põlluosa, teine puhkas. Kesa kasutati karjamaana, loomasõnnik väetas mulda. MATMISKOMBED Sageli edasi tarandkalmetesse. Uued kivikalmed kujutasid endast sisekonstruktsioonida kivivaresid. Kaasapandud esemete hulk vähenes. Üksikud rikkalike panustega matmispaigad räägivad ühiskonna kihistumise süvenemisest, ülikute rikkuse kasvust. kääpad kagu-eestis, liivast kuhjatud, mille all või sees põletusmatused väheste panustega. AARDED, OHVRIANNID
adramaa muistne maamõõtmise ühik, mis ei olnud konkreetne suurus. Tegemist oli maatükiga, mille sai üks perekond ühe adraga üles harida (8-10 hektarit). Alepõllundus ehk aleviljelus algeline põllundusviis, kus maad väetati maatükil kasvanud puude ja võsa tuhaga (esialgu põletati kasvavaid puid, hiljem maha langenud metsa). söödipõllundus põllundusviis, kus põldu hariti paar aastat ning siis jäeti sööti. kaheväljasüsteem põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvatakse täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäetakse kesana puhkama. kolmeväljasüsteem maaviljelussüsteem, kus maatükk on jaotatud kolmeks enam-vähem võrdseks osaks ja eri aegadel kasvatatakse talivilja, suvivilja ja osa on jäetud kesaks. vahetuskaubandus kaubanduse liik, kus vahetati kaupa kauba vastu (nt Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, relvi; välja viidi teravilja, karusnahku ja vaha)
jäetakse sööti (e. kesa alla), et maad mitte välja kurnata ning põllu teisel Peep Reimer 5 osal kasvatatakse mingit kultuuri. Järgmisel aastal haritakse ülesse seni söötis olnud põllulapp. Söödiviljelust kasutati peamiselt Loode- ja Lääne- Eesti õhema mullakihiga aladel ning seal, kus metsa oli vähem. · Kaheväljasüsteem- põlluharimise viis, kus põld on jaotatud kahte osasse- ühel kasvatatakse teravilja ja teine on jäetud sööti. Järgmisel aatal põllupooled vahetatakse. · Kolmeväljasüsteem- põlluharimise viis, kus põld on jaotatud kolme osasse- ühel kasvatatakse suvivilja, teisel kasvatatakse talivilja ja kolmas osa on jätud sööti. Kolmeväljasüsteem hakkas levima nooremal rauaajal. · Tacitus- Vana-Rooma ajaloolane ja geograaf, kes oma 98.a.pKr
Äärealadel olevad kihelkonnad olid jagunenud omakorda veel väiksemateks üksusteks maakondadeks. Maakondi oli 8 virumaa, järvamaa, harjumaa, rävala/revala, läänemaa, saaremaa, sakala, ugandi. Rahvas ja ülikud 2 teooriat. Esimene nendest väitis, et rahvas oli enamvähem võrdne, teine, et oli varanduslik ja õiguslik kihistumine. Olulisim elatusala oli põlluharimine. Põlluharimise puhul on oluline, et umbes 11 saj toimus põllharimissüsteemides nihe. Kaheväljasüsteem asendus kolmeväljasüsteemiga, mis on suuresti seotud sellega, et 11 saj hakkas Eesti aladel levima talirukis.põllumaade suurus mõõdeti adramaades(ühe adraga ülesharitav põllumaa). Kasvatati ka kaunvilju hernes, uba, lääts. Põlluharimise kõrval eksisteeris ka karjakasvatus, loomi peeti suhteliselt vabalt. Küttimine ja kalapüük olid suhteliselt vähetähtsad, sest nende asulate kaevamistel pole leitud metslooma ega kala luid. Käsitööga tegeleti igas talus eraldi,
annaabi.ee 
