SOOMLASED Üldistus Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus. Maailmas elab 6,57 miljonit soomlast, neist Soomes 4,86 miljonit.Soome rahvas kujunes I aastatuhande lõpul ja II aastatuhande algul neljast läänemeresoome hõimust (pärissoomlased, hämelased, savolased ja karjalased). Asualad Soomlased elavad põliselt Soomes, Rootsis, Norras ja Ingerimaal (Venemaa, Leningradi oblast). Arvukus Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel. Soomlasi on maailmas hinnanguliselt 5 miljonit. Keel Soome keel kuulub uurali keelte läänemeresoome rühma, keel jaguneb mitmeks murdeks nagu savo, häme, turu jpt. Rootsis on omaette keelena tunnustatud Tornio jõe orus kõneldav murre
Austati esivanemate hingi. · Ohverdamine-ohverdati ohvrikivi juures, jumalate soosingu saavutamiseks. Ohverdati loomi, vahel ka inimesi. 3. Miks võib väita, et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul teadmata? On teada, et inimesi maeti peaga läänesuunas ja on leitud inimesi, kes kandsid risti. 4.Mis on muinasusundist tänapäevani säilinud? Hingedepäev ja hingedeaeg. EESTLASED JA NAABRID MUINASAJA LÕPUSAJANDITEL Soomlased: 1)pärissoomlased (läänes); 2)hämelased (keskel) ja 3) karjalased (idas) Rootsi ristiusu vastuvõtmine toimus 11 saj. ( + väljakujunenud riiklus) Rootslased alustasid ka soomlaste ristiusustamist. (12 saj II pool pärissoomlased ja hämelased) (--> soomlased olid andamisõltuvuses) Idaslaavlased 10. saj (õigeusk). Vana-Vene riik. Leedukad olid küll paganad, aga neil oli oma riik. 1180-dad (väiksemad vürstiriigid ühinestid --> Suur-Vürstiriik) 1187 hävitati Rootsi linn Sigtuna (Idamere panagad?) 1143
olnud väga suuri maakondi tekkinud. Ühiskondlike suhete osas esineb arheoloogide seas eriarvamusi. Ühe versiooni kohaselt olid enamik Eesti elanikest varanduslikult ja õiguslikult võrdsed. Viimasel ajal on aga täheldatud märke muistse ühiskonna kihistumisest juba alates pronksiajast. Selle seisukoha järgi oli muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus suur ja ühiskond küllalt tugevasti diferentseeritud. Eestlaste naabrid Põhjas olid soomlased (erinevad hõimud: pärissoomlased, hämelased, karjalased). Idasse jäid vadjalased (Narva jõe läheduses) ning isurid (kes olid veelgi rohkem ida pool). Eestist lõunasse jäid liivlased ja teiseltpoolt lõunasse jäid lätlased (erinevad hõimud: kralased, semgalid, latgalid). Lätlastest omakorda lõuna poole jäid leedulased, kellest omakorda lõuna pool olid preislased. Läände üle mere jäid rootslased (svealased, götalased). Eestlaste sugukeeli rääkisid soomlased, vadjalased, liivlased, isurid.
ja metall (raud, pronks, hõbe). Ühiskondlikud olud Nooremal rauaajal tulevad üksiktalude asemel külad. Külad olid koondunud kihelkondadeks, mis oli muinasaja kõige tähtsam haldusüksus. Eesti aladel oli umbes 45 kihelkonda. Kihelkonnad olid liitunud maakondadeks, tegemist oli 8 suure maakonnaga. Kihelkondi sundis liituma mingisugune välisoht. Virumaa, Järvamaa, Rävala, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi. Eestlaste naabrid · Soomlased. Jagunesid pärissoomlased, hämelased, karjalased. Eestist idapoole jäid vadjalased ja isurid. Kagusse idaslaavlased. Lõunasse liivlased ja läti hõimud. Läti hõimude puhul latgalid, kurelased, semgalid. Lätist lõunapoole leedulased. Leedust lõunapoole preislased. Lätist läänepoole rootslased. Eestlaste relvastus muinasaja lõpul · Peamine relv oli oda- viskeoda ja torkeoda. Viskeoda oli kergem ja väiksem, torkeoda suurem ja raskem · Sõjakirves e tapper
Viimasel ajal on aga täheldatud märke muistse ühiskonna kihistumisest juba alates pronksiajast. Selle seisukoha järgi oli muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus suur ja ühiskond küllalt tugevasti diferentseeritud. Valitseva kihi moodustasid rikkad suurmaaomanikud, keda võidi nimetada isegi kuningateks. Elanike põhiosa moodustasid talupojad-maaomanikud, kes pidid ülikutele tasuma andamit. Eestlaste naabrid Põhjas olid soomlased (erinevad hõimud: pärissoomlased, hämelased, karjalased). Idasse jäid vadjalased (Narva jõe läheduses) ning isurid (kes olid veelgi rohkem ida pool). Eestist lõunasse jäid liivlased ja teiseltpoolt lõunasse jäid lätlased (erinevad hõimud: kuralased, semgalid, latgalid). Lätlastest omakorda lõuna poole jäid leedulased, kellest omakorda lõuna pool olid preislased. Läände üle mere jäid rootslased (svealased, götalased). Eestlastega sugulaskeeli rääkisid soomlased, vadjalased, liivlased, isurid
Eesti aladel enamasti vahenduskaubandus, teisalt ka vahetuskaubandus (kaup kauba vastu / kaup hõbeda vastu (oluline hõbeda kaal). Eesti ühiskonnast tuuakse välja 2 erinevat versiooni: ühiskond enam-vähem võrdne vs valitses küllaltki suur varanduslik ebavõrdsus, esile kerkinud ülikud, kes teisi juba maksustanud. Vahekord naabritega: idenfitseeriti end pigem kihelkonna/maakonna järgi, eestlase identideeti polnud. Põhja pool soome hõimud (polnud ühtsed, läänepool pärissoomlased, idapool hämelased, kõige idapoolsemad karjalased). Idas Narva jõe taga vadjalased. Kagus idaslaavlased. Lõunas rannikuäärne piirkond liivlased, muidu läti hõimud (kuralased, veel idapool sengalid, siis latgalid). Üle mere läänes rootslased. Sugulasrahvastest naabritega pole konflikte välja toodud pole. Teistega toimusid vastastikkused rünnakud, relvakonfliktid. Muinasaja lõpuni oli tegemist võrdväärsete vastastega, eestlased ei jäänud kuidagi alla teistele
Pronksiajal (1500-500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200 pKr) olid asukatel kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Baltimaadega. Soome elanikke, näiteks kveene, ja nende kuningaid mainitakse kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud juba 13. sajandist. Rahvasterände ajal liikusid soomeugrilased tänapäeva Soome, tõrjudes kaugemale põhja varasemad elanikud saamid. Soomes hõimud jagunesid: Edela-Soomes pärissoomlased, Kesk- Soomes hämelased ja ida-Soomes karjalased. · Soome ristiusku pööramine ja vallutamine Rootsi ja Taani poolt Arheoloogilised leiud näitavad juba ristiusueelsest ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edelaosas (suhted Rootsiga) ja kaguosas (suhted Novgorodiga). Soome 700-aastane seotus Rootsiga algas Rootsi valitseja Erik Püha esimese ristiretkega, mis pärimuse järgi leidis aset aastal 1155. Teine ristiretk leidis aset alles XIII sajandi teisel veerandil ja
põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas. Pronksiajal (1500500 eKr) ja rauaajal (500 eKr 1200 pKr) olid asukatel kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Baltimaadega. Kirjalikke allikaid on leitud juba 13. sajandist. Rahvasterände ajal liikusid soomeugrilased tänapäeva Soome, tõrjudes kaugemale põhja varasemad elanikud saamid. Soomes hõimud jagunesid: Edela-Soomes pärissoomlased, Kesk-Soomes hämelased ja ida-Soomes karjalased. 11.Soome viikingiretkede ajal. Soome jäi viikingiretkede kaubatee külje alla, viikingid püüdsid idateed pidi jõuda Araabiasse ja Konstantinoopolisse, nende laevatee käis Soome rannikut pidi Laadogani. Viikingite röövretkede hirmus asustus Soome rannikul (eriti Lõuna-Pohjanmaa ja Karjala lõunaosa) seetõttu kahanes. Samas asutasid viikingid ise Soome rannikule kolooniaid, millega pidada kaubavahetust
annaabi.ee 
