BIOLOOGIA KT - paljunemine (0)

BIOLOOGIA KT
Paljunemine
MÕISTED
RAKUTSÜKKEL – päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni
MITOOS – päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes
AMITOOS – (lihtpooldumine) selle käigus toimub kromosoomide ebavõrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Tekkinud rakud on pärilikkuselt erinevad. Amitoos võimaldab pärilikkusaine jaotumise raku aktiivse elutegevuse ajal ( bakterid , osadel algloomadel – kingloom, vähkkasvaja rakkudel)
APOPTOOS – kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53
MEIOOS – päristuumse raku jagunemise viise, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda
INTERFAAS – nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat eluperioodi
OVOGENEES – munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni
SPERMATOGENEES – seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini
HAPLOIDNE KROMOSOOMISTIK – meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. (esineb sugurakkudes ja eostes)
DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK – enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena
KROSSINGOVER – kromosoomide ristsiire . Homoloogilised kromosoomid liibuvad üksteise ümber (tekivad neljakromatiidilised moodustised ehk bivalendid) ja vahetavad võrdseid osi
SOMAATILINE RAKK – keharakk
GAMEET – sugurakud
SPERM – seemnerakk , mis moodustub üldjuhul isasorganismis
SPERMA – seemnerakk koos spermavedelikuga
MUNARAKK – ehk ovotsüüt. Sugurakk, mis moodustub üldjuhul emasorganismis
OVULATSIOON – küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse
GENERATIIVNE PALJUNEMINE – suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil
EOSELINE PALJUNEMINE – mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. Esineb protistide, seente ja osa taimede mittesugulisel paljunemisel
VEGETATIIVNE PALJUNEMINE – mittesuguline paljunemisviis , mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel
KEHAVÄLINE PALJUNEMINE – viljastumine toimub väljaspool emasorganismi
KEHASISENE VILJASTUMINE – sugurakkude viljastumine toimub emasorganismis
PARTENOGENEES – ehk neitsisigimine . Viljastumisel on vaja ainult ühte sugurakku
MENSTRUATSIOON – tsükliliselt (enamasti 28 päeva järel) korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast
MENSTRUATSIOONITSÜKKEL – ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni . Enamasti vältab 28 päeva
KOLLAKEHA – folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud
FOLLIIKUL – munarakku ümbritsev ja toitev põieke
MOORULA – ( kobarloode ) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar . Lootelise arengu esimene staadium
BLASTOTSÜST – imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgrootsete põisloodetele
GASTRULA – (karikloode) enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist
LOOTELEHT – selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht . Eristatakse kolme lootelehte: välimine ( ektoderm ), sisemine ( entoderm ) ja keskmine ( mesoderm )
PLATSENTA – imetaja (ka inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund , mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga
ONTOGENEES – isendi individuaalne areng, mis sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest surmani, mittesugulisel aga vanemorganismist eraldumisest kuni surmani
BIOGENEETILINE REEGEL – selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe
RAKKUDE DIFERENTSEERUMINE – geenide valikulisest avaldumisest tulenev rakkude areng, mille käigus nad omandavad kindlale koetüübile iseloomuliku kuju ja talitluse
EMBRÜONAALNE INDUKTSIOON – lootelise arengu käigus esinev protsess, mille korral ühtede rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise
EMBRÜOGENEES – organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisest ja lõpeb sünnimomendiga
POSTEMBRÜOGENEES – organismi lootejärgne areng
OTSENE ARENG – vastsündinu sarnaneb üldplaanilt kohe oma vanematega
MOONDEGA ARENG – vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite
KLIINILINE SURM – peale agooniat järgneb. Selles staadiumis on inimest võimalik veel elustada. Selle saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused
BIOLOOGILINE SURM – ehk ajusurm. Inimese südametegevus lakkab ning teda pole võimalik enam elustada
TERATOGEEN – tegurid, mis põhjustavad loote väärarenguid
KAHELIVILJASTUMINE – taimedel sigimikus munaraku ja seemneraku ühinemine
SPOROFÜÜT – elutsükli diploidses faasis olev taim
GAMETOFÜÜT - Suguline põlvkond
Küsimused
3) Inimene kasutab vegetvatiivset paljunemis siis, kui ta tahab saab mingit kindlat sorti. Kui paned mugula mulda, tead täpselt milline sort tuleb, seemnega ei tea. Samuti võimaldab vegetatiivne paljunemine lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtlikku järglaskonnas.
Seda saab teha taime tükikeste kaudu, panen vette mingi lehe ja see võtab juured alla
Näited: kartul , kalanhoe, aedmaasikad, paju, tikrid
Loomad vegetatiivselt: käsnad, ainuõõssed
Seened vegetatiivselt : pärmseend ,
4) kuidad paljunevad
a) sammaltaimed : eostega palusammal , lehviksammal
b)sõnajalgtaimed: eostega maarjasõnajalg ja kilpjalg
c)paljasseemnetaimed: vegetatiivsel n: kuusk, mänd
d) katteseemnetaimed : vegetatiivselt n: päevalill, võilill
5)
kehaväline viljastumine:
Eelised: nii emas- kui ka isasloomad heidavad vette väga palju sugurakke
järglasi on palju
Puudused: sugurakkude kohtumine vees on küllaltki juhuhslik
Hävivad vees suhteliselt kiiresti, võivad sattuda ka vee-elanike toiduks
N: haug , ahven, kahepaiksed (konn)
Kehasisene viljastumine:
Eelised : munarakud on kaitstud
Puudused: munarakkude arv on tunduvalt väiksem, kehasisene viljastumisel on loote areng aeglasem kui kehavälisel viljastumisel.
N:roomajad, linnud , imetajad. Sisalik, leevike, koer.
6) too näiteid loomadest, kes
a)arenevad moondega : kalad , roomajad, kahepaiksed?
b)arenevad vaegmoondega : prussakad, täid, lutikad , ritsikad, tirtsud
c)arenevad täismoondega: liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad
Miks on moondega arengu tähtsus?

Selleks, et väheneks konkurents toidu suhtes

Selleks, et väheneks konkurents elupaiga suhtes
Millal eelistab loodus loomade puhul liitsugulisust?
Et saaks energiat säästa.
7) Sest munas on lind üksi ja ta ei saa mukalt toitaineid, vaid ainult seda, mis talle alguses kaasa pannakse. Imetaja munarakus saab aina oma emalt tpitaineid juurde.
8) Sest roomajate munarakku ümbritsev õhuke kilejas vett mitte läbilaskev nahkkest, see kiatseb muna väljapsoolt emaslooma kuivamise ja vigastuste eest.
9) Lõimetishoole on käitumine, mis on suunatud järglaste eest hoolitsemisele alates munaraku viljastamise hetkest kuni poegade iseseisvumiseni.
Kõigepealt ehitab pesa ja isa valvab seda pesa.
Emakala sünnitab
10) rästik ja vaskuss
11)
Pillid
Ei toimu viljastumist, munarakk on viljatu
Väga tõhus praktiline , kestab kaua(+)
Hormoonilised häired, ei kaitse suguhaiguste eest(-)
Süst
Ovulatsiooni ei toimu, viljastatud munarakk ei saa pesastuda
100%, kaua kestev, praktiline(+)
Kõrvaltoimed, organismi protest, risk muutuda viljatuks (-)
12)Amitootiliselt jagunevad sellepärast, nii et seda saab teha aktiivse elutegevuse ajalbakterirakud, vähirakud
13)joonised !
14)Mitoosi eesmärk on tagada kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
Nii paljunevad päristuumsed rakud
Profaas
kromosoomid on niivõrd kokku keerdunud, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Moodustuvad kääviniidid.
Metafaas
Kromosoomid liiguvad taku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale.(ekvatoriaalnetasand) Kromosoomid on maximaalselt kokku keerdunud ja sa seega ka kõige nähtavamad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele.
Anafaas
Kääviniidi lühenevad ja kõigi kromosoomide kromatiidid erladuvad üksteisest. Tsentromeerid peavad kahestuma. Algad kromatiitide lahknemisega ekvatroiaaltasandil ning lõppeb nende jõudmisega rakupoolustele.
Telofaas
Kääviniidid kaovad ja sünteesitake tuumamembraanid . Kromosoomid keerduvad järkjärgul lahti- tekivad tuumakesed.
Loomaraku membraan nöördub keskosast sise , tsütoplasma jagueńeb kaheks ja selle tulemusena moodustub 2 tütarrakku.
Mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nim tsütokineesiks.
15)
Välimine looteleht ehk ektoderm: närvisüsteem, meeleelundid ning naha ja suu epiteelkude
Sisemine looteleht ehk entoderm: seede- ja hingamiselundkond
Keskmine looteleht ehk mesoderm: tugi- ja liikumiselundkond , vereringeelundkond
16)
a)
b)platsenta eritab naissugu hormoone ja need on östrogeen ja progesteroon . Need takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja ta´gavad raseduse normaalse arengu-
17) Hoida ema ja loodet ühenduses ning kaitsta loodet. Platsenta on last ootaval emal. Loodet kaitseb veel : vesikest
18)
Keharakkudes 46
Sugurakudes 23
19)Meios toimub sugurakkudes
Eesmärk
a)kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda(haploiden kromosoomistik)
b) et tekiksid geneetiliselt erinevad tütarrakud
20) Interfaasis toimuvad:
1) organellide arv suureneb
2)toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees
3) algas loomarakkudes ka tsentrioolide kahestumine
4)suurenevad raku mõõtmed
5) enne kahekordistumist rakk jaguneb
21) Valk p53 juhib kontrollitud raku surma
22) Spermid :
Vibur, liikumisenergia mitokondrite abil
DNA tihedalt kokku pakitud ja peas on lõhustuvad ensüümid munaraku kesta läbimiseks
Munarakk:
Kaetud kestaga
Suuremõõtmelisemad
Toitaunerikkad(valk ja rebu )
Saranasused: haplodine kromosoomistik
Kehavõõrad rakud
Ainevahetus on alla surutud
23)
a) et saada järgalseid

Et loode edasi areneks
24)
Spermatogenees
seemnerakkude ehk spermide areng mehel
moodutusvad munandite väänilisted torukestes
küpsevad kogu suguküpsuse perioodi
Ovogenees
munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel
moodusutvad vaheldumisi kummaski munasarjas
saavad valmis juba looteeas
25) Vananemisel tekkivad muutused:
1)elundkondade talilused häiruvad
2)kaasnevad mitmesugused haigused
3)elutegevus protsessid aeglustuvad
4) välisilme muutub
26) Inimeste vananemist põhjustab:
1) päevitamine
2) ebatervislik toitumine/eluviis
3) ravimite tarvitamine
4)haigused
5)toitainete vaegus
6)kehavääraste ianete kuhjumine
7)rakkude jagunemis vüime langus
27)Inimest saab elustada siis, kui on saabunud kliiniline surm.
28)
a) putuktolmlejate taimed on ilusad, erksavärvilised, jäävad kohe silma
n: liilja, nartsiss
b) tuultolmlejate taiemde õied ei jää silma, nad on kahvatute värvidega
n: võilill, pappel
c)
n:
d)
n:
29)paksenenud juur, vili on ainult see, mis on tekkinud viljastumise teel
30)
a) et üks on emas ja isas puu . muidu kuipaned papli isase , siis hakkab levitama ebemeid, siis on allergia
b) et ma saaks süüa kilpkonna mune, kilpkonnad peavad olema erisoost,siis