Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kümne toalille kasvatamise juhend (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
JA12KÕ
Maarja Kiisk

Kümne toataime kasvatamise juhend


Referaat
Õppejõud: Eda Vahero
Mõdriku
2015

Sisukord


Kümne toataime kasvatamise juhend 1
SISSEJUHATUS 4
1. Alpikann 5
1.1 Üldiseloomustus 5
1.2 Valgusnõuded 6
1.3 Nõuded niiskuse ja mulla suhtes 6
1.4 Väetamine 6
1.5 Taime paljundamine 6
1.6 Taime ohustavad haigused, kahjurid 7
2. TUPS -ROHTLIILIA 7
2.1 Üldiseloomustus 7
2.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes 8
2.3 Nõuded valguse suhtes 8
2.4 Taime paljundamine 8
2.5 Kahjurid ja haigused 8
3. KUUKING 8
3.1 Üldiseloomustus 8
3.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes 9
3.3 Valgusnõuded 9
3.4 Paljundamine 9
3.5 Kahjurid ja haigused 9
4. HAVISABA 10
4.1 Üldiseloomustus 10
4.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes 10
4.3 Valgusnõuded 11
4.4 Paljundamine 11
4.5 Kahjurid ja haigused 11
5. JÕULUKAKTUS 11
5.1 Üldiseloomustus 11
5.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes 11
5.3 Valgusnõuded 12
5.4 Ümberistutamine 12
5.5 Taime paljundamine 12
5.6 Taime ohustavad haigused, kahjurid ja nende tõrje 12
6. SÕNAJALG 13
6.1 Üldiseloomustus 13
6.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes 13
6.3 Valgusnõuded 14
6.4 Paljundamine 14
6.5 Kahjurid ja haigused 14
7. DRAAKONIPUU 14
7.1 Üldiseloomustus 14
7.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes 14
7.3 Valgusnõuded 15
7.4 Ümberistutamine 15
7.5 Paljundamine 15
7.6 Kahjurid ja haigused 15
8. PUIS - AALOE 16
8.1 Üldiseloomustus 16
8.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes 16
8.3 Valgusnõuded 16
8.4 Ümberistutamine 17
8.5 Paljundamine 17
8.6 Kahjurid ja haigused 17
9. GUSMAANIA 19
9.1 Üldiseloomustus 19
9.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes 19
9.3 Valgusnõuded 19
9.4 Paljundamine 19
9.5 Ohustavad haigused ja kahjurid 19
10. KUKEHARI 20
10.1 Üldiseloomustus 20
10.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes 20
10.3 Valgusnõuded 20
10.4 Ümberistutamine 20
10.5 Taime paljundamine 20
10.6 Kahjurid ja haigused 20
kokkuvõte 21
KASUTATUD KIRJANDUS 21

SISSEJUHATUS


Toataimed lisavad ruumidesse värve, elu ja silmailu. Samuti peab toalilli ka armastama ja hoidma. Antud referaadi eesmärgiks on anda täpsem ülevaade minu kodus olevatest toataimedest. Toon välja kümme toataime, mis mul kodus on. Nendeks on alpikann, tups-rohtliilia, kuuking, havisaba, jõulukaktus, sõnajalg, gusmaania, kukehari,
Vasakule Paremale
Kümne toalille kasvatamise juhend #1 Kümne toalille kasvatamise juhend #2 Kümne toalille kasvatamise juhend #3 Kümne toalille kasvatamise juhend #4 Kümne toalille kasvatamise juhend #5 Kümne toalille kasvatamise juhend #6 Kümne toalille kasvatamise juhend #7 Kümne toalille kasvatamise juhend #8 Kümne toalille kasvatamise juhend #9 Kümne toalille kasvatamise juhend #10 Kümne toalille kasvatamise juhend #11 Kümne toalille kasvatamise juhend #12 Kümne toalille kasvatamise juhend #13 Kümne toalille kasvatamise juhend #14 Kümne toalille kasvatamise juhend #15 Kümne toalille kasvatamise juhend #16 Kümne toalille kasvatamise juhend #17 Kümne toalille kasvatamise juhend #18 Kümne toalille kasvatamise juhend #19 Kümne toalille kasvatamise juhend #20 Kümne toalille kasvatamise juhend #21 Kümne toalille kasvatamise juhend #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liblikas24 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Toalille kasvatuse referaat

SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 ORHIDEE.............................................................................................................................................2 KUUKING...........................................................................................................................................2 VAHALILL..........................................................................................................................................3 SÕNAJALG.........................................................................................................................................4 AALOE.................................................................................................................................................4 NÕELKÖIS...................................................................................

Bioloogia
thumbnail
12
odt

Kasvatamise juhend

Ratsuritäht (Hippeastrum) Päritolumaa: Lõuna-Ameerika mägedes, poolkõrbetes ja hõredates põõsastikes. Ajalugu: Ratsuritähed kuuluvad amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonda. Kasvukohanõudlus Valgus: täispäike, alates augustist tuleb teda pimendada. Temperatuur: soe ruum, 18–23°C. Õitsemise ajal võib ta tõsta ka jahedamasse, see pikendab õitsemisaega. Puhkeperioodil veidi jahedam, 15–20°C. Substraat: nõrgalt happeline muld, sobib tavaline toalille- või kaktusemuld. Õhuniiskus: talub hästi kuiva õhku. Sobiv kasvukoht: valge õhurikas ruum, suvel võib õue tõsta varjulisse kohta. Kasv Õitsemisperiood: detsembrist aprillini, õis püsib tavaliselt 2 nädalat. Õievart tasub toestada, muidu kipub a viltu kasvama või ära vajuma. Puhkeperiood: algab hilissuvel-sügisel, sel ajal tuleb ka kastmist järk-järgult vähendada kuni lõpuks ei kasta üldse. Sel ajal lehed kolletuvad ja toitained liiguvad sibulasse. Pära

Põllumajandus taimed
thumbnail
3
docx

Draakonipuu

Draakonipuu Draakonipuu on draakonipuuliste sugukonda kuuluv taim. Looduslikke draakonipuu liike on 62, mis kasvavad Aafika savannides ja vihmametsades. Looduses kasvab draakonipuu 2­5 meetri kõrguseks. Meie poodides müüakse palju erinevat sorti draakonipuid, taimedel on erinev kuju ja kõrgus. Draakonipuid on suurema ja tugeva lehestikuga ning on ka kitsama lehega kirjulehelisi sorte. Liigid ääris- draakonipuu (D. marginata) lõhnav draakonipuu (D. fragrans) käänd-draakonipuu (D. reflexa) harilik draakonipuu (D. draco) Sanderi draakonipuu (D. sanderiana) Dereema draakonipuu (D. Deremensis) Toataimena on Eestis levinud ääris- draakonipuu , lõhnav draakonipuu ja käänd-draakonipuu. draakonipuu on väga populaarne ja armastatud toataim sest, tema järel on lihtne hoolitseda. Ääris-draakonipuu pärineb Madagaskarilt. Ta võib kasvada 2­5 m kõrguseks, kuid kasv on aeglane. Kodustes tingimustes kasvab umbes 1,5 m kõrguseks. Lehed on pik

Bioloogia
thumbnail
7
rtf

Õhuniisutajad taimed.

TartuKutsehariduskeskus Referaat Õhuniisutajad taimed. Juhendaja: Aina Rüütel Koostajad: Merilyn bergmann ja Monika Pallu 20.09.2010 1. Vesipalm : Vesipalm e papüürus tahab kasvamiseks sooja, suht valget kohta ja palju-palju juua. Pista ta suuremasse kaussi, et ei peaks igapäev taime kastma. 2. Luuderohi : Kasvab meil Eestis ka looduslikult,kuid kohata võib seda taime vaid Hiiumaal ja mõnes kohas SaaremaalLuuderohi on laialt levinud ilutaimena. Meil kasvatatakse toas mitmeid erinevaid liike ja vorme. Kõik need erinevad lehtede kuju, suuruse, värvuse ja muu poolest. Kuid iluaedades on teda kasvatatud juba isegi antiikajal. Luuderohi on Antiik-Kreekas seotud ka religioossete tavadega - ta on pühendatud veinijumal Dionysosele. Sageli võib lõunamaiste vanade kõrtside ustel kohata sisseraiutud luuderohu kujutist. . Niivõrd harjunud ollakse sellega, et luuderohi on toataim või kasvatatakse teda vahel ka õues majad

Bioloogia
thumbnail
25
doc

Toataimed

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Toalilled Uurimistöö G1L juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................... lk 3 2. Inglitrompet ..........................................................................................lk 4 3. Ogaõun ............................................................................................. lk 5 4. Dendroobium .......................................................................................lk 6 5. Agaav ............................................................................................. lk 7 6. Adiantum ........................................................................................... lk 8 7. Allamanda ........................................................................................... lk

Bioloogia
thumbnail
17
docx

Sisehaljastus - sõnajalgade kasvatamine ja hooldamine

.................................................................13 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................15 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Sellest tööst leiate üldise sõnajalgade kirjelduse ning toasõnajalgade kasvatamise ja hooldamise võtted. Töö eesmärgiks on õppida tundma toataimi ja koondada oluline teave käepärasesse vormi. Kasutatud on Kai Rünk’i raamatut „Sõnajalad looduses, aias, toas”, Jane Bland’i ja William Davidson’i „Toataimed. Valik ja hooldamine” ning mitmeid veebilehti. Täpsemalt on kirjeldatud toasõnajalgade kasvatamiseks vajalikke tingimusi, nagu valgus, temperatuur ja niiskus, ning nende paljundamist.

Aiandus
thumbnail
30
odp

Mürkgaaside eemaldajad.

Mürkgaaside Eemaldajad. Airi Timps Juhendaja: Aina Rüütel MJ110 Millised taimed on mürkgaaside eemaldajad? Kummi- viigipuu Diifenbahhia Jaapani fatsia Krüsanteem Lõhnav Begoonia draakonipuu Nefroleep Nõelköis Sõrgköis Kummi- Viigipuu Kummi-viigipuu lehed on hästi paksud, läikiva ja nahkja tekstuuriga. Kummi-viigipuu on vähenõudlik taim, oluline on teda mitte üle kasta, kuid samas peaks muld olema pidevalt niiske. Samuti tuleb kasuks lehtedele vee piserdamine. Väetada tuleks taime iga kastmiskorra ajal. Tumereohelised lehed koguvad väga hästi tolmu ja peale piserdamist jäävad nad laiguliseks, seepärast on soovitav aeg-ajalt niiske lapiga lehti pesta. Kummi-viigipuu talub ka pimedamaid kasvukohti, kuid eelistab siiski valget kohta. Temperatuur peaks olema pigem jahe, 13-20 kraadi on taimele ideaalne. Kummi-viigipuu nagu paljud viigipuud

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Viir-pelargoon

VIIR-PELARGOON Pildil oleva lille nimi on viir-pelargoon,mille ladinakeelne nimetus on pelargonium x hortorum. Lühikirjeldus: Sobib ideaalselt suvelillepeenrale ja rõdukasti. Püsik. Suurepärane kompaktne kuju. Põõsas 35cm kõrge. Leht ümar, tumeda hobuseraua kujulise laiguga. Õis kuni 2,5cm läbimõõduga. Õitseb juunist kuni külmadeni. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ``pelagros``-toonekure nokk ja on tingitud vilja kujust,mis meenutab toonekurenokka

Aiandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun