Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-09-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ranno888
Õppematerjali autor
26. Kartuli päritolu, levik maailmas, Euroopas, Eestis, suurimad kasvatajad maailmas. Kartulit peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks. Kodumaaks Lõuna-Ameerika mägialad Tiilis ja Peruus. Palju metsikuid kartulivorme, mida Tsiilis söödi juba 13 000 aastat tagasi, esineb ka Mehhikos ja Kesk-Ameerikas (ei saa lugeda kultuurkartuli esivanemateks). Kartuli kultuuristamine ulatub üle 7000 aasta tagusesse aega (Boliivias ja Peruus Titicaca järve piirkonnas). Euroopasse jõudis kartul seemnetena 16. sajandi kesksel Hispaania kaudu. Seemnetest kasvatatud kartul oli: - pika kasvuajaga, - varte kõrgus kuni 260 cm. Teda kasvatati botaanikaaedades: - dekoratiiv- ja - ravimtaimena. Rahvale oli kartul tundmatu. Mugulatena toodi kartul Euroopasse 16. sajandi lõpul 17. sajandi algul Tiilist Chiloe saarelt. Sealt pärinevad kartulivormid levisid Iiri- ja Inglismaa kaudu teistesse Euroopa riikidesse.
- kiudaineid, - vitamiine ega - mineraalaineid. Koosneb süsivesikutest, teelusikatäis suhkrut sisaldab 9 kcal. Suhkrut ja suhkrurikkaid toite kutsutakse ,,tühjade kaloritega" toitudeks. Suhkur seob vett, seetõttu tuntakse pärast magusa söömist janu. 28. Kartuli päritolu, levik maailmas, Euroopas, Eestis, suurimad kasvatajad maailmas. Kodumaaks Lõuna-Ameerika mägialad Tsiilis ja Peruus. Euroopasse jõudis kartul seemnetena 16. sajandi kesksel Hispaania kaudu. Seemnetest kasvatatud kartul oli pika kasvuajaga, varte kõrgus kuni 260 cm. Teda kasvatati botaanikaaedades dekoratiiv- ja ravimtaimena. Rahvale oli kartul tundmatu. Mugulatena toodi kartul Euroopasse 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul Tsiilist Chiloe saarelt. Sealt pärinevad kartulivormid levisid Iiri- ja Inglismaa kaudu teistesse Euroopa riikidesse. Kartuli ulatuslikum kasvatamine hoogustus Euroopas 18
Teema on aktuaalne kuna tänapäeva ühiskonnas kasutatakse järjest vähem värskeid tooraineid ning rohkem eeltöödelduid. Poolfabrikaatide valmistamisel lisatud lisaained kartulitele ei põhjusta muutusi ainult kartulite omadustele vaid ka negatiivset mõju tarbijate tervisele. Töö eesmärgiks on teadvustada inimestele sulfideeritud kartulite säilimisomaduste muutumist ja nende tarbimisel seotud ohtudele. Hüpotees: õigel määral E223 (naatriummetabisulfit) kasutamisel ei rikne kartul õhuhapniku, valguse ja muude mõjurite toimel ega mõjuta negatiivselt maitseomadusi. Töö on üles ehitatud andes infot kartulite eeltöötluse vajalikkusest, kartuli koostisest ja säilumist mõjutavatest teguritest, E223 kasutusalast ning praktilisest katsest, kus võrreldakse kartuli organoleptiliste omaduste muutumist E223 toimel. Valisin teema, sest tunnen huvi eesti põhitoiduaine kartuli käsitlusest inimeste toidulaual. Ka
3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon 4. kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 0 C karastumine on pöörduv protsess 17. Taliteraviljade koht külvikorras Taliteraviljade koht külvikorras Kesa põhitüübid: 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri põldhein, ristik lutsern varajane kartul segatis haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal Halvad eelviljad on keskmise ja pika kasvuajaga suviteraviljad. Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale
idujuured läbida sõkalt ja kasvavad välja terise tipust ja see võtab rohkem aega. Juurte järel alustavad kasvu varreke ja idupung lehealgmeteg. Pung on kaetud õhukese läbipaistva kileja tupega, nim singaseks-kaitseks.See käriseb valguse toimel,sealt tuleb roheline leht- tärkamisfaas. Võrsumine-e hargnemine toimub mullasisestes kõrresõlmedest.Võrsumissõlm-sealt toimub kogu hargnemine.Lisajuured levivad taimest piisavalt kaugele.Kõigil juurtel pole nii. 3m lupiin,1,3m kartul,1m tatar, aeduba. Suurema juuresõlmega taimed on leplikumad mullasilma suhtes. Võrsumine sõltub külvisügavusest,optim 3-5m ja taimede tihedusest pinnaühikutes, see sõltub külvisenormist, kui palju seemneid oleme külvanud.Taliviljad võrsuvad rohkem.Võrsed konkureerivad omavahel toitainete osas ja osa neist hukkub.Taim ise reguleerib võrsete arvu. Kõrsumine.Alustab kasvu kõrs ehk vars.Kõrs koosneb sõlmedest ja sõlmevahed-est- need on mullapealsed osad.Neid on 5-7,maisil kuni 25
ja see võtab rohkem aega. Juurte järel alustavad kasvu varreke ja idupung lehealgmeteg. Pung on kaetud õhukese läbipaistva kileja tupega, nim singaseks- kaitseks.See käriseb valguse toimel,sealt tuleb roheline leht-tärkamisfaas. Võrsumine-e hargnemine toimub mullasisestes kõrresõlmedest.Võrsumissõlm-sealt toimub kogu hargnemine.Lisajuured levivad taimest piisavalt kaugele.Kõigil juurtel pole nii. 3m lupiin,1,3m kartul,1m tatar, aeduba. Suurema juuresõlmega taimed on leplikumad mullasilma suhtes. Võrsumine sõltub külvisügavusest,optim 3-5m ja taimede tihedusest pinnaühikutes, see sõltub külvisenormist, kui palju seemneid oleme külvanud.Taliviljad võrsuvad rohkem.Võrsed konkureerivad omavahel toitainete osas ja osa neist hukkub.Taim ise reguleerib võrsete arvu. Kõrsumine.Alustab kasvu kõrs ehk vars.Kõrs koosneb sõlmedest ja sõlmevahed-
(rukkis) 3. Kultuuriliselt kuuluvad kultuurtaimed väga erinevatesse perekondadesse, sugukondadesse. Loomasööda seisukohast on tähtsad. Kasutusviisi järgi jagatakse : · Toiduks kasutatavad · Söödaks kasutatavad · Tehniliste otstarvega kasutatavad. Kasvatatakse otra,nisu,kaera ja riisi. Mittekõrreline teravili on tatar. Neljanda rühma moodustavad hernes, aeduba ja põlduba,lääts. II grupp mugal ja juurviljad ning kõrvitsalised. Kartul,pataat,maapirn, Põllukülvi kord. Kasvatatakse peamiselt tera ja kaunvilju, rüffelkultuure ning ristikut. Rohumaa külikordades kasvatatakse esmajärjekorras loomadele vajalikku sööta-heina sin Umbrohu tõrje. Külvatud liikide kõrval on ka rida teiste sugukondade esindajaid. On ka neid umbrohte, mis kahjustavad loomade tervist. Halva söödavusega umbrohud , madala saagilised, takistavad kultuurtaimede kasvu. Umbrohtudest saadakse lahti kahel viisil otsesel ja kaudsel teel
..7 5...7 7...9 Viimane harimine 5...7 cm sügavuselt KARTULI MAHAPANEKUEELNE MULLAHARIMINE · Kartulipõllu muld peab olema haritud umbrohupuhtaks, peensõmeraliseks ja sügavalt kobedaks, kus on hea aeratsioon, mida kartuli mugulad, juured ja stoolonid vajavad kasvamiseks ja hingamiseks. · Seemnemugulate idanemise ja stoolonide moodustamise ajal vajab kartul kobedat mulda, kuna tärklise suhkrustumine idanemisprotsessis vajab rohkesti hapnikku. · Stoolonid saavad normaalselt areneda üksnes kobedas mullas, sest suuremõõtmeliste rakkude tõttu ei suuda nad tihedas mullas ületada mulla mehaanilist vastupanu. · Juured funktsioneerivad vaid hästiõhustatud mullas, õhu vähesuse korral kasvavad juured aeglaselt, halveneb toitainete omastamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid