Paljunemise jagunemine (0)

PALJUNEMINE
Paljunemine jaguneb kaheks:
1)SUGULINE ( Paljunemisviis , mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastunud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismirühmadele)
Eripära:

• Järglased on geneetiliselt erinevad.
  
• Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ning toimub evolutsiooniline areng
  

2) MITTESUGULINE PALJUNEMINE ( Paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks)
Eoseline paljunemine- mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. EOS- üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism.
Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.
1)Otsepooldumine- bakteritel
2)Pungumine- ainuõõssed, käsnad
3)Õistaimed sibula , risoomi, mugula , varre, lehe abil.
Mittesugulise paljunemise eripärad:

• Järglased on geneetiliselt identsed
  
• kiire paljunemine
  

MITOOS
..on päristuumse raku jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus ehk kahe tütarraku geneetiline identsus
Mitoos on vajalik:

• Kasvamiseks
  
• Kudede uuendamiseks
  
• Haavade parandamiseks
  
• Vegetatiivseks paljunemiseks
  

Toimub interfaas , kus organellide arv ja raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, kromosoomid kahekromatiidilised, tsentrioolid kahekordistuvad
Mitoosi vaadeldakse 4 faasina:
Profaas -1) Algab kääviniidistiku kujunemine2)Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks 3) Tuumakesed kaovad
Metafaas- 1) Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile 2) Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge
Anafaas - 1) Kääviniidid lühenevad 2)Kromatiidid liiguvad poolustele
Telofaas - 1) Kääviniidid kaovad 2)Tekivad tuumakesed
MEIOOS
... on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.
Meioosil on kaks jagunemist:

• Meioos I
  
• Meioos II (mis on sarnane mitoosile)
  

Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed.
Toimub interfaas, kus organellide arv ja raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, kromosoomid kahekromatiidilised, tsentrioolid kahekordistuvad
I Proofaas – 1) Homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. 2) Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad
I Metafaas- 1) Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile.
I Anafaas- 1) Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile.
I Telofaas- 1) Toimub tsütokinees.
II Profaas-1) Algab kääviniidistiku kujunemine2)Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks 3) Tuumakesed kaovad
II Metafaas- 1) Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile 2) Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge
II Anafaas- 1) Kääviniidid lühenevad 2)Kromatiidid liiguvad poolustele
II Telofaas- 1) Kääviniidid kaovad 2)Tekivad tuumakesed
3)Ühest diploidsest rakust moodustus neli geneetiliselt erinevat haploidset rakku.
SUGURAKKUDE ARENG
Sugurakkudele iseloomulikud tunnused:

• Haploidse kromosoomistikuga
  
• Pärilikelt omadustelt erinevad
  
• Küpsed sugurakud ei jagune enam
  
• Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse
  

Spermid:

• Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid
  
• DNA on tihedalt kokku pakitud
  
• Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks.
  

Spermatogenees:
Seemnerakkude ehk spermide areng mehel.

• Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes.
  
• Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid.
  
• Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi.
  
• Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi.
  

Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril.

• Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses.
  

Munarakud :

• Suuremõõtmelised
  
• Toitaineterikkad
  
• Kaetud kestadega
  

Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. – 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab.
Ovogenees :
Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel.

• Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas.
  
• Munaraku eellased on ovogoonid .
  
• Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis . Meioos jätkub suguküpsuse saabudes.
  
• Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad.
  
• Tsükliline küpsemine.