Kimäärid Mis on kimäär? Kimääri all mõistetakse isendit, kelle erinevate kromosoomidega rakupopulatsioonid pärinevad rohkem kui ühest sügoodist. Sekundaarne ehk postsügootne kimäärsus Primaarne kimäärsus Mosaiikorganism Tekib ühest sügoodist,ühe munaraku ja munaraku ühinemisest Erinevad rakupopulatsioonid tekivad arenemisprotsessi käigus Foekje Dillema Hollandi sprinter 1950 rahvuslikus meeskonnas Keeldus kohustuslikust sootestist Juhtumid 1953.a avaldati British Medical Journal'is,et naisel leiti veri mis koosnes kahest erinevast veretüübist.Tema kaksikvenna rakud elasid tema kehas. 1998.a avastati,et ühel mehel olid osaliselt arenenud naise organid Täname tähelepanu eest! Kasutatud allikad http://mutatsioonid.weebly.com/mosaiiksus-ja-kimaumlaumlrsus.html
biosfääri vastastikusel mõjualal. Koosneb väga eriilmelistest maastikest. Maastikinimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud ala. Loodusmaastik Kultuurmaastik Maastike muutus on pidev protsess. Meie tänapäeva maastikud peegeldavad mineviku otsuseid. Maastike muutjad Looduskliima, maakerge, deflatsioon, erosioon... Inimenepoliitilised otsused Maastike kaart Maastike mosaiiksus Kui vahelduv on maastikupilt. Servaindeksmitu m piire on 1 ha. Maastikukaitseala Keskkonnaseire Keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist Eesmärgid Saastuse ja reostuse hetkeolukorra määramine Abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine Saasteainete kauglevi jälgimine
Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu Linnustik-kiivitaja, tuuletallaja, metsvint, salulehe lind, käosulane, siniraag , väänkael , peoleo (Oriolus oriolus), punaselg-õgija, kaelus-kärbsenäpp, väike kirjurähn, must rähn, hallpea rähn Mullakooslus Puisniitude teke Metsa harvendamine, jättes sinna 10-30 protsenti puid ja põõsaid. Loomade karjatamine Heinategu Puisniidult orgaanilise aine väljaviimine Elutingimuste ruumiline mosaiiksus Lääne-Eesti ja saarte muldade lubjarikkus (aluseline pH) soosib üldist taimede liigirikkust. Suure liigifondi olemasolu ehk ümbruskonna elustiku suur liikide arv Puisniitude säilitamine Kestev niitmine Võsastumise piiramine Ei tohiks ülesse harida põllumaaks Karjatadda vähem Tingimuste muutmine Hooldamise lõpetamine- Metsastumine, võsastumine Rohustu muutumine kõrgeks, lopsakaks ja liigivaeseks Varise ja kuluhulga järsk tõus
MODERNISTLIK PROOSA J. D. Salinger „Kuristik rukkis“ Modernistlik kirjandus • kujunes välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses • Euroopa ja Põhja-Ameerika • vastandub romantismi õhkavale loomule • püüab ületada realismi üheplaanilisust • eksperimenteerimine vormide ja väljendusviisidega • mosaiiksus, mitmetähenduslikkus, subjektivism, absurd • subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut Modernistlik kirjandus • püüdsid maailma täiustada ja parandada • kujutasid maailma lõhestumist kahetsusväärsena, õhutasid seda parandama • uskusid progressi • arenguromaanide, ulmekirjanduse, kriminaalromaanide jt teke iseseisvate kirjandusvormidena • avaldus alguses peamiselt luules • jõudis 20. sajandi keskpaiku proosasse ja draamasse
Barbara McClintock Barbara McClintock sündis 16. juuni 1902 ja suri 2. september 1992. Ta oli oli ameerika teadlane, üks tunnustatumaid tsütogeneetikuid maailmas. 1920ndate lõpus uuris McClintock kromosoome ning kuidas nad käituvad maisi paljunemisel. McClintock lõi esimese maisi geneetilise kaardi, ühendades kromosoomiregioonid füüsiliste tunnustega, ning ta näitas telomeeride ja tsentromeeride rolli kromosoomi piirkonnad, mis on tähtsad geneetilise informatsiooni säilitamiseks. 1940.aastatel leidis USA bioloog Barbara McClintock, et maisitaime geneetilises materjalis liiguvad ühest paigast teise ,,kontrollivad elemendid" ja avastas, et stressitingimustes migreeruvad genoomi teatud piirkonnad ja lülitavad uues asukohas geene sisse ja välja. Tol ajal ei olnud James Watson ja Francis Crick veel avastanud DNA kaksikheeliksstruktuuri ning inimesed alguses ei uskunud, läks neli aastakümmet, kuni 1983 aastal sai ta alles Nobeli preemi...
· Modernism kestis kuni II ms , teiste käsitluste järgi 1960. aastateni, mil hakkas üle kasvama postmodernistlikuks. Modernism kirjanduses 1 · Modernistlik kirjandus tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. · Algselt luules, hiljem jõudis ka proosasse ja draamasse. · 20.saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. · Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. · Märksõnadeks on mosaiiksus ja mitmetähenduslikkus. · Oluliseks muutuvad subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut. Modernism kirjanduses 2 · Modernism tähendab laiemalt lugeja sokeerimist. · Tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. · Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil. · Ka lugeja ei otsi teksti taga autorit või tõde, vaid mängib tekstiga, unustades autori.
tunnused-Rõhuti tunnete ja instinktide tähtsusele, levis inglismaal, Tähtsustati inimese isiksust, žanrid-luule, proosa, romaan Realism: tunnused-19s 2p, loobuti väljamõeldud teemadest, sündmustik asjalik, rahulik kulg eesmärgid-kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli. Žanrid-romaan, novell, jutustus tõetruudus ( kust saadi materjali?)-ilustata kujutatavat olulised autorid-Stendhal, C.Dickens, F.Dostojevski, A.Tšehhov Modernism: mitmekesisus-mitmetähenduslikus, mosaiiksus, oluliseks muutuvad läbielamised, tunded, soov korrastada korrastamatut eksistentsiaalsed probleemid , piir reaalsuse ja ebareaalsuse vahel, modernistlik luule (sümbolism-prantsusm, , futurism-mõjutas luulet, vabavärss, kasutati sõnaloendeid, jõuline, imažism-prantsusm, lähtuti psühholoogiast, kujutati fantaasia maailma, sürrealism-ameerika ja inglise luuleringkondade koolkonnad, ere, lakooniline ja sugestiivne kujund, täpsed sõnad, uus rütm, piltide kasutamine), 20
2. Harilik kuusk 4. Metsakäharik 8. Joonige alla putuktoidulised taimed: pikalehine huulhein, härjasilm, vesihernes, alpi võipätakas, kärbesõis, kaelus penikeel. 9. Mis on puisniit ja kes seal kasvavad (8 taimeliiki)? * regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu * väljanägemiselt sarnanevad parkidele, kuid on tunduvalt vanemad ja tekkinud looduslikult * iseloomulik a. niidukamara esinemine b. mosaiiksus suurema liituvusega laigud vahelduvad lagedamate aladega 1. harilik lubikas 5. Kortsleht 2. angerpist 6. Hirsstarn 3. Punane aruhein 7. Harilik käbihein 4. Süstlehine teeleht 8. Madal mustjuur 10. Kui palju on Eestis soontaimi (+-100)? 1450 liiki 11. Kus võib sellist kooslust kohata?
mõhnastiku põhjaosas (Eesti suurim järvestik). · Kurtna järvestik on Eesti üks unikaalseimaid järvede alasid, kuhu kuulub 42 järve. · Kuulsamad neist on Nõmmejärv, Liivjärv ja Konsu järv. · 12000 aastat tagasi, viimase jääaja lõpul, sulasid liiva ja kruusa sisse mattunud suured jääpangad ja kujunenud lohkudesse tekkisid järved, mille vahele jäid liiva ja kruusakünkad ehk mõhnad. Piirkonnale on omane vahelduv reljeef ja taimestiku suur mosaiiksus. Loodusgeograafiline iseloomustus Taimed ja metsad · Kaitseala järvedes on üliharuldased taimed vesilobeelia ja järv- lahnarohi ning kümneid vetikaid, mis on hävimisohus ning väga tundlikud reostuse suhtes. Kurtna kuivadel ja liivastel mõhnadel kasvavad: palu-liivkann, nõmmnelk, aas-karukell ja mets- vareskold. · Metsades on palju käpalisi: tumepunane- ja laialehine neiuvaip, kahelehine käokeel ja suur käopõll. Kaitsealuste taimede
Eelkõige on saastumisallikaks ehk GM materjali edasikandjaks õietolm. Vastavates uuringutes on leitud, et lisaks tuulele ja putukatele, mille abil kandub õietolm vaid teatud kaugusele, võivad õietolmu terad levida ka kõrgemate õhuvooludega. On tehtud kindlaks maisi tolmuterade levik kõrgemates õhuvooludes tuulekiirusel 2 m/s ööpäevaga kuni 172km kaugusele! Uuringutest on ilmnenud, et õietolmu levik sõltub väga paljudest konkreetsetest teguritest põllu suurus, maastiku mosaiiksus, tuuled, õhuvoolud, linnud, putukad, ilmastikutingimused jne. Geneetiline ebastabiilsus Mõned teadlased väidavad, et geneetilise modifitseerimise tehnoloogia iseenesest suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist. Potentsiaalselt viib see uute mikroorganismide ja viiruste tekkele, mille mõju keskkonnale ei ole võimalik ennustada. Siirdatud muundinfo edasine levik võib olla kontrollimatu. Tubakataimedest on antibiootikumile resistentne markergeen
avamaastike. Halb oleks ka maastiku kultuuristamine (http://koolielu.ee/). Mustlaik-apollode populatsioone ohustab otseselt kevadine kulupõletamine, mis on nüüd seadusega keelatud, kuid esineb siiski. Populatsioone ohustab ka nende esinemispaikade traditsioonilisest kasutusest väljajäämine (Viidalepp, 2000). 5. Liigikaitse Selle liigi kaitsmiseks on vaja tagada maatiku mosaiiksus. Tuleks säilitada ja hooldada niite (joonis 3). Bioloogiliselt on väärtuslikud eelkõige sellised niidud, mis on üles kündmata ja väetamata. Selleks, et niidud säiliks, tuleks neid regulaarselt niita või karjatada. Kui niitude hooldamine lakkab, kasvavad niidud võsasse, sealne mitmekesisus langeb ja pikapeale asenduvad niidud metsadega ( Baronina ja Kabucis, 2011). 8 Joonis 3. Niit Kokkuvõte
Kordamisküsimused (Andres Veske) 1.Numbriliste ja struktuursete kromosoomi anomaaliate klassifikatsioon Numbrilised kromosoomiide anomaalliiad Polüploidiad Kõigil kromosoomidel esinevad ekstra koopiad Aneuploidiad Teatava kromosoomi kadu või lisandumine Miksoploidiad Kaks või rohkem rakuliini erinevate kromosoomide arvuga Mosaiiksus Eri rakuliinid pärinevad samast sügoodist Kimäärsus Eri rakuliinid pärinevad erinevatest sügootidest Polüploidne mosaiiksus diploid/triploid Aneuploidne mosaiiksus normaalne/trisoomia21 Struktuursed kromosoomide anomaaliad(seotud kromosoomide murdumisega): 1 murre ühes kromosoomis Terminaalsed deletsioonid Kaob aktsentriline fragment 2 murret ühes kromosoomis Inversioonid Regioon murdekohtade vahel pöördub 180° Sisemine deletsioon Murrete vaheline osa deleteerub, terminaalsed fragmendid ühinevad R6ngaskromosoomid Murdekohtade vahel tekib fusioon 2 murret eri kromosoomides Retsiprookne translokatsioon Aksentriliste fragmentide balansseeritud vahetus
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Liigikaitse ja sellega seonduvad probleemid Suur-konnakotka näitel Iseseisev töö aines Sissejuhatus keskkonnaõigusesse Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: … Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Suur-konnakotkast kahjustavad tegurid......................................................................................4 Liiki kaitsevad seadused..............................................................................................................5 Regulatsioonide piirangud erametsa omanikele...............................
ta sellesse oma pärilikkusaine) *Rakk hakkab tootma viiruse erinevaid osakesi . *Viirus liigub taimes rakust rakku kas plasmodesmide kaudu ( aeglane) või siseneb floeemi , mis transp. Viiruse koos mahlaga taime juurtesse ja seejärel sealt kogu taime *Levivad levitajate abil( putukad, lestad, nematoodid, protistid , viburitega eoseid omavad seened ) . Samuti meh. Kontakti ja vegetatiivse paljunemisega. *Sümptomid: mosaiiksus, lehesoonte värvumine, lehtede kortsumine, rullumine, ebaloomulik rakkude paljunemine, kääbuskasv, ringid, laigud viljades 6. Kirjeldada kuidas jääb taim haigeks. Tuua näiteid konkreetsetest haigustekitajatest ja nende poolt tekitatud haigustest ja analüüsida kuidas diagnoosida millise haigustekitajaga on tegu ja kuidas neid tõrjuda, arvestades nende levikut ja säilimist. DIAGNOOS Nakkuslik- kasjutatud koe piirilt on võimalik leida mikroorganisme
Down syndrome)- Inimese 21. kromosoomi trisoomiast tingitud patoloogia. Turneri sündroom (ingl. Turner syndrome)- Kromosoomhaigus. Naistel, kellel on karüotüübis vaid üks X-kromosoom (45, X); põhitunnusteks lühike kasv, sugutunnuste alaareng, viljatus. Klinefelteri sündroom (ingl. Klinefelter syndrome)- Meestel esinev komplekspatoloogia, põhjuseks liigne X-kromosoom; kromosoomikomplekt 47,XXY. Nähtuse avastas H. Klinefelter. 14. Somaatiline mosaiiksus X-monosoomse karüotüübi ja somaatiliste mosaiikide moodustumine: 1. Monosoomia-X tekib viljastumisel, kui mutantne X-kromosoomita munarakk ühineb X-spermiga. 2. Sügoodi esmaste jagunemiste käigus X-monosoomsete rakkude mitootiline teke ja somaatilise mosaiigi moodustumine. 15. Geenide sõltumatu lahknemine ja viljastumine sõltumatu lahknemine (ingl. Indipendent assortment)- Alleelide vaba (juhuslik) jaotumine gameetide vahel, mis toimub siis, kui geenid
juhtudest on tegu uusmutatsioonidega. Vastsündinu nahk on punetav, läikiv, kaetud ulatuslike villide ja erosioonidega. Ville esineb veel vahete- vahel esimeste eluaastate jooksul, kuni nahk muutub kalasoomusetaoliseks, eriti kaenlaalustes, kaelal, küünar- ja põlveliigeste piirkondades. Sekundaarselt võib kujuneda sepsis. Haigusest võib olla tingitud ka raskekujuline palmoplantaarne keratodermia. Osal patsientidest on ainult paikset vöötjat hüperkeratoosi, mida põhjustab geneetiline mosaiiksus.. Lamellaarne ihtüoos Kongenitaalne ihtüoosi vorm, mis pärandub autosoom- retsessiivselt. Laps sünnib kolloidbeebina. Kilemembraan eraldub esimese nädala jooksul. Hiljem kujunevad laiad, plaaditaolised pruunikad soomused. Kaasuvana esinevad peaaegu alati termoregulatsiooni häired, mis on tingitud vähenenud higieritusest, palmoplantaarne keratodermia, armistav alopeetsia ning küünte muutused. Mittebulloosne kongenitaalne ihtüosiformne erütrodermia ..
Puistutest on sagedasemad kaasikud ja sanglepikud. Alusmets hõre kuid liigirikas. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad. 1.1.6. Soovikumetsad Osja kasvukohatüüp –tasastel madalatel aladel, mikroreljeef tugevasti künklik. Esinevad mitmesugused soostunud ja küllastunud mullad. Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliikideks on kask, mänd või kuusk. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre. Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadelhappelise metsakõdu taimed. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed. Tarna kasvukohatüüp - madalatel tasandikel. Levinud küllastunud gleimullad, turvastunud glei ja küllastumata gleimulllad. Iseloomulik on kuni 30 cm toorhuumuse kiht, millele järgneb liiv. Puistutest domineerivad madalaboniteedilised sookaasikud. Alusmets hõre. Alustaimestikus domineerivad kõrrelised
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstitut Otepää kõrgustik Iseseisev töö aines „Eesti loodusgeograafia“ Koostajad: Juhendaja: 1 Sisukord ............................................................................................................................... 1 Asend..................................................................................................................... 3 Pinnamood ja geoloogilised iseärasused................................................................4 Kliima..................................................................................................................... 6 Vetevõrk................................................................................................................. 7 Järved...........................................................
h) lühike kasv · Millest on Downi sündroom tingitud ? · Igas keharakus on 46 kromosoomi. Downi südroom tekib siis, kui 21. kromosoom on ühe võrra normist rohkem. Praeguseks on teada, et sündroomi tekkimiseks pole vaja 21. lisakromosoomi. Vaja läheb vaid kriitiliselt väikest töiendavat sa kromosoomist. · Downi sündroomi eri tüübid: a) 21-trisoomia ( esineb 95%, igas keharakus on terve 21. kromosoom ) b) translokatsioon ( esineb 4 %, mitte terve 21. Kromosoomi esinemine ) c) mosaiiksus ( esineb 1%, terve lisakromosoom on osal keharakkudes ) · Teie lapse areng · Downi sündroomiga laps areneb ja õpib terve elu. · Downi sündroomiga lapsed arenevad pidevalt edasi, kuid nende arengukiirus on teiste lastega võrreldes aeglasem. · Täiskasvanuks saadeks ei peatu Downi sündroomi laste arengukõver. · Liigse stressi tagajärjel arenevad Downi sündroomiga lapsed pigem aeglaseselt. · Areng toimub ,,seisakute" ja ,,edasiminekutega". · Oluline on olla kannatlik.
Veterinaargeneetika ja aretus 1. Loeng 1. KT. 9.märts: valikvastustega küsimused, pikemat vastust nõudvad küsimused, ristamise ülesanded, ristsõna Genoomselektsioon geenipõhine valik. *Piimalehmade arv eestis 80 000. Piimatoodang lehma kohta aastas 9000. Eesti maatõugu lehm- nudi, 2 udarasarve. *Hobuste arv eestis 10 000. Hobustega tegeevaid organisatsioone 9. *Karva värvuse faktid: kolmevärvilised kassid on reeglina emased (x kromosoomi mosaiiksus). Valged kassid siniste silmadega on kurdid. Suur kollane kass on reeglina isane. Karusloomade kasvatuses on karva värvus oluline. Kass- kõuts (m) Veis- lehm mullikas (lehmik), pull mullikas (pullik), lehm, pull, härg Hobune- mära, täkk, ruun Kodukits- sikk (m), sokk (kast.) Siga- emis, kult, orikas Lammas- utt, jäär, oinas Veterinaargeneetika- teadus, mis hõlmab loomade haigusi, toodangut ja eluvõimet. VG uurimis...
.......................................... 6 Downi sündroomi põhjustav kromosoomihäire ........................................................................................... 7 Downi sündroomi eri tuübid ......................................................................................................................... 8 21-trisoomia .............................................................................................................................................. 8 Mosaiiksus............................................................................................................................................... 10 Lapse areng ................................................................................................................................................. 10 Maksimaalne potentsiaal ........................................................................................................................ 11 Seisakud ja edasiminekud ..............
Keskkonnaõpetuse koolieksami kordamisküsimused 2015 1. Mis on keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjektikeskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. 2. Mis on keskkonnaseire eesmärgid? Keskkonnaseire eesmärk: hinnata keskkonnaseisundit ja selle muutusi, hinnata loodusvarade olukorda, selgitada välja täiendavaid uuringuid vajavad keskkonnaprobleemid, koguda andmeid meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ja prognoosid...
lammimetsadest ning on üldiselt lagedad, üksikute puude ja põõsastega. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad näiteks lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, punane aruhein ja kassikäpp. Joonis 1 Näide lamminiidust Karjatamine kujundab luhal mosaiiksema koosluse kui niitmine, kuna loomad söövad taimi valikuliselt, kujundavad maastikku liikumisteedega ja kogunemiskohtadega ning taimkatte struktuuri mojutavad ka väljaheited. Suurem mosaiiksus aga ei tähenda suuremat liigirohkust, kuna valikuline söömine annab teatud taimeliikidele kasvueelise ning teisalt väheneb nende liikide osatähtsus, mida loomad söövad. Kuna loomaliikidel on erinevad toidueelistused nt lammas eelistab rohundeid, lehmad kõrgemakasvulisi mahlakaid taimi, hobused ei ole väga valivad siis optimaalne oleks karjatada luhal erinevaid loomi. See võib toimuda paralleelselt, aga samuti võib teist liiki kariloomaga karjatada ädalal
jm.) - Üldjuhul väga kulukas ja väga keerukas Kuidas saab iseloomustada koosluste ruumilist struktuuri? • geomeetriline struktuur – arhitektoonika, taimeosade paiknemine ver6kaalselt ja horisontaalselt; • jaotumus – isendite ruumiline jaotumine koosluses liikide või eluvormide kaupa; • ver6kaalstruktuur – eluvormide ja populatsioonide ruumiline jaotus horison6de, rinnete kaupa; • horisontaalstruktuur – eluvormide ja populatsioonide horisontaalne jaotus e. mosaiiksus. Kuidas erinevad tegurid (näiteks häiringud) mõjutavad koosluseid ja nende struktuuri Häiringud on populatsioonidünaamikat või koosluse arengut järsult muutvad välistegurid. Häiringute olulised tunnused (omadused) ja tüübid - Häiringud on populatsioonidünaamikat või koosluse arengut järsult muutvad välistegurid. Olulised tunnused • sagedus • tugevus • regulaarsus • juhuslikud häiringud - maavärinad, komeedid, põlengud jpt
Proovis võivad esineda ka alleelid, mida pole alleelses redelis need on mikrovariantsed alleelid. Veske 1. Numbriliste ja struktuursete kromosoomi anomaaliate klassifikatsioon Numbrilised: * polüploidia kromosoomistiku mitmekordsus * miksoploidia kaks või enam rakuliini erinevate kromosoomide arvuga o kimäärsus eri rakuliinid eri sügootidest o mosaiiksus eri rakuliinid pärinevad samast sügoodist + polüplodine mosaiiksus diploid/triploid + aneuplodne mosaiiksus normaalne/trisoomia 21 * aneuploidia teatava kromosoomi lisandumine või kadu Struktuursed (seotud kromosoomide murdumisega): * 1 murre ühes kromosoomis > terminaalsed deletsioonid * 2 murret ühes kromosoomis inversioonid (regioon murdekohtade vahel pöördub 180°), sisemine deletsioon (murrete vaheline osa deleteerub, terminaalsed fragmendid ühinevad), rõngaskromosoomid (murdekohtade vahel tekib fusioon)
täidab keskkonna kompensatsiooniala, inimpelglike liikide säilimisala ning Lõuna-Eesti pärandmaastike, mitmekesiste jäätekkeliste pinnavormide ning metsade esindusala ülesandeid; 3.Karula kaitseala moodustub suurtest omavahel ühendatud funktsionaalse tervikuna toimivatest loodusmaastike massiividest (Kaugjärve-Pehmejärve-Palu-Arukülä-Apja, Tinu-Konnumäe, Verioja ja Õdri-Savijärve), kus toimub koosluste looduslik areng ning millele on omane suur looduslik mosaiiksus: vahelduvad erinevad metsatüübid, sood ja järved. Loodusmaastikud on elupaigaks elujõulistele inimpelgike liikide populatsioonidele. Kaitseala aitab kaasa mitmete nii Eesti kui ka Euroopa mastaabis haruldaseks jäänud koosluste ning taime-, looma- ja seeneliikide säilimisele; 4.Rebäsemõisa-Kolski, Mähkli-Alakonnu-Sora, Kaika, Ähijärve ja Jõeperä piirkonnas on esinduslikud Karulale omaste maastikuelementide,
Esinevad mitmesugused soostunud mullad. Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliigiks kask, haab, saar, sanglepp. Kased sageli kõveratüvelised, paremini kasvab mänd. Puistud sageli hõredad, esineb tormiheidet. Boniteet noorematel puistutel III-IV, vanematel ja raskematel lõimistel kasvavates puistutes V-Va. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre, esinevad paakspuu, pihlakas. Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel mustikas, pohl, leseleht, laanelill, metsosi. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed (võsaülane, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, angervaks, sookastik). Levinud Lääne- Eesti settemuldadel, 2% metsadest. Tarna (tr) kasvukohatüüp - madalatel tasandikel. Lähtekivimiks on savil asuvad setteliivad. Põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale. Gleistunud leet- või leedemullad
- Geenidoosi kompensatsioon – emasimetajatel on 2 X-kromosoomist üks juhuslikult valitud inaktiveeritud olekus. See tagab X liiteliste geenide avaldumise emastel ja isastel 49.Günandromorfid - Organism kus pool kehast omab isassugutunnuseid ja teine poom emassugutunuseid - Gyne – emane, andro – isane 50.Geneetiline mosaiiksus - Värvilaigud, erinevad silmad jne - Sama organismi erineate kudede rakkudes esinev epigeneetiline mosaiiksus - Tavaliselt funktsioneerib pooltes rakkudes üks X kromosoom pooltes teine. Sellepärast et inaktivatsiooniprotsess on juhuslik 51.Transgenees - Kimäär – indiviid, kelle rakud pärinevad kahest või enamast sama või eri liigi embrüost
Uuega minnakse kaasa tasapisi ja ettevaatlikult, muutes oma tõekspidamisi ja nihutades moraalitõdemusi. Elulaadi uudsus tekitab inimestes sisepingeid. Modernismi sünd ongi seotud suurte nihetega ühiskonna erinevates elusfäärides. 1 MODERNISMIKIRJANDUSE ÜLDISELOOMUSTUS Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. Märksõnadeks on mosaiiksus ja mitmetähenduslikkus. Oluliseks muutuvad subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut. Modernistid püüdsid oma loominguga maailma täiustada ja parandada, kutsusid üles puhastumisele. Nad uskusid edasiminekut ja progressi. Suurt tähelepanu pöörati teoste vormile. Kõige suurem muutus võrreldes eelneva kirjandusega toimus tekstis. Tekstis kehtivad omaenese seadused. Ideaal on luua asju, mis poleks looduse koopiad
karbonaatsed. Esineb turvastunud huumuse horisont. Leht- või segametsad. 1.6.1. osja kkt.- reljeef tasane, mikroreljeef sageli künklik. Mulla lähtekivimiks mitmesugused veekogude setted. Mullad rasked, veereziim kõikuv. Puurindes kask, kuusk, mänd, haab..., põhiliselt segametsad. Põõsarinne hõre, sageli liigirikas. Hästi välja kujunenud mosaiiksus (kõrgematel aladel, nt. küngastel, vähemnõudlikud liigid, mättavahedes laiema amplituudiga saluliigid). Samblarinne ebaühtlane. Levinud põhiliselt Lääne-Eestis. 1.6.2. tarna kkt.- levinud Lääne- ja Loode-Eestis ning saartel soode äärsetel tasandikel. Lähtekivimiks sageli liiv. Mikroreljeef keskmine kuni tugevasti künklik. Rohurindes valitsevad kõrrelised ja tarnad. Samblarindes kõrgendikel
Hiinas ja Mehhikos on see eriti aktuaalne, sest taimede geneetiline mitmekesisus on nendes piirkondades eriti suur. See tähendab seda, et nende piirkondade põlissordid võivad kaduda ja asenduda monokultuuriga. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) Tavataimede saastumine GM materjaliga võib toimida mitmel viisil. Eelkõige on saastumisallikaks ehk GM edasikandjaks õietolm. Uuringutest on ilmnenud, et õietolmu levik sõltub väga paljudest teguritest põllu suurus, maastiku mosaiiksus, tuuled, õhuvoolud, linnud, putukad, ilmastikutingimused jne. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) Kõige süstemaatilisi GM-ga seotuid uuringuid, mis on seotud bioloogile mitmekesisuse mõjutamisega, on tehtud ajavahemikus 1999-2002, Inglismaal. Uuringute eesmärgiks on kontrollida hüpoteesi, et GM kultuuride mõju põllumajandusettevõtte maa-ala taimestikule ja loomastikule ei erine mõjust, mida avaldavad samade liikide geneetiliselt muundamata ehk tavasordid
raudadesse üle saja looma, kalakasvatustes, kalapüünistes ning autorataste all hukub samuti arvestatav osa selle liigi esindajatest (Laanetu, 2010). Oluliselt piirab saarma arvukust tema elupaikade halvenemine. Eesti väikejõgede süvendamise esimene suur laine oli aastail 19551965. Selle tööga hävitatakse suur osa veekogu elustikust. Uus, aeglaselt taastuv kooslus on esialgu tunduvalt liigivaesem ja harilikult toodab ka vähem biomassi, sest kadunud on veekogu mosaiiksus (süvikud ja kiiremavoolulised koolmekohad) ning lüheneb voolusängi kogupikkus. Tunduvalt halvenevad nii vee- kui ka kaldakooslustes elavate loomade elu- ja varjetingimused. Maaparandustöödega avatakse vooluveed põllumajandus- ja olmereostusele, mis omakorda rikub vee kvaliteeti. Selle tagajärjel muutuvad veeökosüsteemid ka ebapüsivamaks. Saarma kui toitumisahela ühe lõpulüli arvukust vähendavad veel keskkonnamürgid, mis veekogudesse sattunult kuhjuvad toitumisahela eri tasemetel
Klinefelter – sugukromosoomidega XXY. Sugukromosoomide lahknemisel ei ole toimunud sugukromosoomide XY lahknemist.XY sperm ühinemisel X munarakuga moodustub järglasel 3 sugukromosoomi XXY. Suurekasvulised naisetunnustega (suuremad rinnad, väiksemad testised, vähene karvkate, viljatus). Kassidel koos kilpkonnavärvusega, sigadel hermafrodiitsus, jääradel günekomastia (piimanäärmed), veised „kastraaditüüpi“ (kasvu- ja arenguhäired), seksuaalfunktsioonid puudulikud. 32. Mosaiiksus ja kimäärsus. Kimäär - isend, kelle organismist vōib leida vähemalt kahe isendi rakke. Võib põhjustada soomääratluse anomaaliaid ja fiirmartinismi. Mosaiikorganism - tekib ühest sügoodist. Gen. erinevad rakupopulatsioonid tekivad neil arenemisprotsessi käigus somaatiliste mutatsioonide, somaatilise rekombinatsiooni või kromosoomide lahknematuse tõttu. Tekkinud rakukloonid erinevad tavaliselt ühe või mõne kromosoomi poolest.
seda mitmekesisemad on veestik, mullad ja taimekooslused. Maastikumustriks nimetatakse ruumilist mosaiiki, mille moodustavad maapinnal selle territooriumil kujunenud looduslik-territoriaalsed kompleksid. Maastikumustri jaotus: objektid (pinnad, punktid jms)* objekti suurus ja esindatus* piirid ja vahed*objekti kuju “koridorid” (joonsüsteemid)* kommunikatsioonid (teed, kaablid, torud) *ojad,jõed *tuule jm. loodusprotsessi koridor Mosaiiksus * mustrid Uuritavuse jaotus: 1. Üksikobjektide uurimine 2. Objektide klassi uurimine 3. Tervikliku ala uurimine 19. Maastikuseire Eestis: mida ja miks. Maastiku seire jaguneb 3 allprojektiks: 6.1. Maastike kaugseire (1996) 6.2. Rannikumaastike seire (1996) 6.3. Põllumajandusmaastike seire Seega: seiratakse neid maastikke, mis on lähiminevikus, praegu ja lähitulevikus kõige kiiremini muutuvad. 20. Maastikuhooldus ja -kaitse. Milleks vaja ja mida sisaldab. Kaitsealad.
taimejuurtele ebasoodsad; esinevad mitmesugused soostunud ja küllastunud mullad (leostunud gleimullad, leetjad gleimullad, küllastunud gleimullad). Puistu- en segapuistud; enamuspuuliikideks kask, mänd või kuusk, koosseisus võib esineda haaba, saart, sangleppa; kased sageli kõveratüvelised. Alusmets- liigirikas, kui en hõre, esinevad paakspuu, pihlakas, mage sõstar, kadakas, pajud. Alustaimestik- iseloom mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel mustikas, pohl, leseleht, laanelill, metsosi. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed (võsaülane, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, angervaks, sookastik). Tarna (tr) kkt Levivad madalatel tasandikel. Muld- lähtekivimiks savil asuvad setteliivad; põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale; levinud küllastunud või turvastunud gleimullad (Lääne-
sõltumatud arvud ja võivad varieeruda vastavalt 1...4 ja 0...2-ni. Gonosomaalne aneuploidsus koduloomadel on peaaegu alati seotud sigimatusega, sageli ka hermafrodiitsusega. Kanadel on diagnoositud kolme Z-kromosoomiga isendeid (ZZZ). Neil esinevad kasvu häired ja morfoloogilised defektid (Donner jt., 1969). X0-tüüpi aneuploidsus põhjustab tavaliselt loote arengu katkemise - abordi. Y0-monosoomikuid aga pole leitud - arvatavasti pole sellised sügoodid eluvõimelised. MOSAIIKSUS JA KIMÄÄRSUS Kimääri all mõistetakse isendit, kelle erinevate kromosoomidega rakupopulatsioonid pärinevad rohkem kui ühest sügoodist. Tuntakse sekundaarset ehk postsügootset kimäärsust, kus erinevad rakupopulatsioonid kombineeruvad kahe või mitme isendi (täiskasvanud või loote) kudedest pärast organogeneesi algust. Primaarne kimäärsus tekib kahe või enama embrüo rakkude ühendamisest (agregeerumisest) embrüonaalse arengu esimestel
põõsaliike palju, sagedamini sarapuu, kadakas, türnpuu, lodjapuu, toomingas väga liigirikkad – ca 600 liiki soontaimi 56 kaitsealust soontaimeliiki 76 liiki 1m² - suur väikeseskaaline liigirikkus 12 taimekooslust mikromaastike vaheldumine näide looduse säästlikust kasutamisest vajavad niitmist ja karjatamist Liigirikkus põhjused: niitmine – konkurentsi ühtlustamine, horisontaalne mosaiiksus karbonaatne muld keskmine mullaviljakus suur liigifond Natura 2000 süsteemis 6210 – kuivad niidud lubjarikkal mullal 6530 – Fennoskandia puisniidud Muu elustik •samblafloora pole eriti rikkalik, ca 100 liiki •seenestik rikkalik, ka haruldaste liikide poolest •samblikud (peamiselt epifüütsed) – ca 180 liiki •putukad – palju liike, arvukalt haruldasi •linnustik rikkalik, peam
(«kastraaditüüp»), bilateraalne munandite alaareng, seksuaalfunktsioonide (erektsioon, ejakulatsioon) puudulikkus. Gonosoomidega XXXY (triplo-XY) hobune on interseksuaalne. Klinefelteri sündroomi võib kirjeldada üldise valemiga: 2A + nX + mY, kus n ja m on sõltumatud arvud ja võivad varieeruda vastavalt 1...4 ja 0...2-ni. Gonosomaalne aneuploidsus koduloomadel on peaaegu alati seotud sigimatusega, sageli ka hermafrodiitsusega. 32 Mosaiiksus ja kimäärsus Kimääri all mõistetakse isendit, kelle erinevate kromosoomidega rakupopulatsioonid pärinevad rohkem kui ühest sügoodist. Tuntakse sekundaarset ehk postsügootset. Kimäärsust, kus erinevad rakupopulatsioonid kombineeruvad kahe või mitme isendi (täiskasvanud või loote) kudedest pärast organogeneesi algust. Primaarne kimäärsus tekib kahe või enama embrüo rakkude ühendamisest (agregeerumisest) embrüonaalse arengu
1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias,uurimismeetodid,- harud. Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Geneetika on seotud paljude bioloogia ja teiste loodusteaduse harudega. Tihedalt on geneetika seotud tsütoloogiaga ehk rakuõpetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tänu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Tihedalt on geneetika seotud ka biokeemiaga, sest tänu biokeemilistele uurimistele avastati geneetilise informatsiooni säilimise ja realiseerumise seaduspärasused. Geneetika on tihedalt seotud matemaatikaga. Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on põllumajandusloomade selektsiooni aluseks. Peale eelnimetatute on geneetika otseselt või kaudselt seotud veel paljude teiste teadusharudega (füsioloogia, embrüoloogia, immunoloogia, antropoloogia, meditsiin, veterinaaria jpt). Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuva...
e) aneuploidy 2. Define Confined Placental Mosaicism. During which prenatal screening or diagnostic procedures can it occur and what are the clinical consequences? CMP tähendab kromosomaalse ülesehituse erinevust platsentarakkude ja looterakkude vahel. Platsentast võib leida trisoomseid rakke. Võidakse avastada koorionibiopsiat tehes, mille käigus punkteeritakse koorioni hattusid ning tehakse kromosoomianalüüs. Kui koorioni materjalist diagnoositakse kromosomaalne mosaiiksus, on oluline teha ka looteveeuuring, et loote kromosoome uurida. Kui looteveest eraldatud rakkude kromosoomide analüüs annab normaalse tulemuse, on tegu platsentaarse mosaiiksusega. Esimest tüüpi CPMi puhul on enamasti raseduse kulg normaalne, teist tüüpi CPMi puhul võib esineda loote kasvupeetust ning kolmandat tüüpi CPM puhul on loote kasvupeetus suurema tõenäosusega esinev. 3. Describe the different prenatal screening programs. Highlight
Samas võib kuival perioodil esineda taimedele omastatava vee puudust. Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliikideks on kask (1/2) mänd (1/4) või kuusk (1/10), koosseisus võib esineda veel haaba, saart, sangleppa. Kased sageli kõveratüvelised, paremini kasvab mänd. Puistud sageli hõredad, madala tootlikkusega IV -V bon, sageli esineb tormiheidet. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre, esinevad paakspuu, pihlakas, mage sõstar, kadakas, pajud. Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel mustikas, pohl, leseleht, laanelill, metsosi jt happelise (toorhuumusliku) metsakõdu taimed. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed (võsaülane, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, angervaks, sookastik). Levinud Lääne-Eesti settemuldadel, 2% metsadest. Tarna (tr) kasvukohatüüp - madalatel tasandikel. Lähtekivimiks on savil asuvad setteliivad. Põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale
Lootelise arengu alguses) ning ei avaldu mitte kunagi (eellaste geenid). Geeniekspressioonil on kolm olulisemat etappi: geenist mRNA jäljendi loomine ehk transkriptsioon; mRNAst mittevajalike osade intronite väljalõikamine ehk splaising; mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk translatsioon. 31. Polüalleelsuse mõiste. Polüalleelsus tähendab, et geen esineb mitme alleelse vormina, see on iseloomulik populatsioonile. 32. Geneetiline mosaiiksus. Somaatiliste mutatsioonide korral on ühel ja samal isendil normaalsete rakkude kõrval olemas ka mutantsed rakud. Sel juhul räägitakse geneetilisest mosaiiksusest. Mosaiikorganism tekib ühest sügoodist, ühe munaraku ja spermi ühinemisest. Geneetiliselt erinevad rakupopulatsioonid tekivad neil arenemisprotsessi käigus somaatiliste mutatsioonide, somaatilise rekombinatsiooni või kromosoomide lahknematuse tõttu. Tekkinud rakukloonid erinevad tavaliselt ühe või mõne kromosoomi poolest
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsi...
Kasutamist võib raskendada suvine-sügisene üleujutus. c) Soostuvad lammirohumaad on pikaajaliselt liigniisked, peamiselt mudajatel lammi-gleimuldadel. Domineerib luht-kastevars ja päideroog koos tarnadega. Kasutamist raskendab tallamisõrnus ja ajutine liigniiskus. Krall ja Pork (1980) eristavad suurkõrreliste, suurtarna ja lammisoorohumaid. d) Lammiroostikud domineerib harilik pilliroog III Rannaniidud on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas. Iseloomulik on vööndilisus ja mosaiiksus, mis sõltub pinnamoest, setetest ja maapinna kõrgusest. Jagatakse saliinsetest ja suprasaliinseteks. Saliinsed rannaniidud on merevee vahetu mõju all, suprasaliinsed paiknevad merepinnast kõrgemal ning merevesi ujutab neid üle üksnes tugevamate tuultega. Põhiline väärtus oli rannaniitudel karjamaana, sest maapind on niitmiseks enamasti liiga ebatasane ja kivine. Karjatamata või niitmata rannaniidud roostuvad, seda on soodustanud ka pehmed talved (puudub jää kulutav tegevus).
Üldbioloogia. Loeng 40 tundi Praktikum: augustis, 5 päeva, iga päev 4 tundi Eksamis 3 osa: faktiteadmised, analüüsi ja sünteesi küsimused, bioloogia probleemülesanded. Bioanorgaaniline keemia Uurib organismide elementaar koostist ehk mis elemendid organismis on. Eluks vajalik miinimum on u 30 geneetilist elementi: makroelemendid (palju) elementaarkoostisest 98% ( 1)süsinik, vesinik, hapnik 2) lämmastik, fosfor, väävel) kõik mittemetallid, kõik kerged elemendid (aatommass). Makroelementide ülesanded: 1. annavad biomolekulide struktuuri 2. nende vahele tekivad erinevad keemilised sidemed (nõrgad ja tugevad ) 3. 6 elementi tagavad molekulaarse mitmekesisuse 4. nendest elementidest tekivad lihtsad ühendid, mida saab kasutada ja eritada ( nt CO2, H2O, NH3 (amoniaak toodavad nt kalad, eraldavad lõpuste kaudu)) Mikroelemendid (esinevad väikestes kogustes 0,0...%, 0,00...%), saab jagada kaheks: 1. metallid: rau...
Liik eelistab soiseid metsi, kuivendamine kahjustab otseselt pesapaikasid läbi pesametsa struktuuri muutusele. Aastal 2011 on Keskkonnaregistrisse kantud 27 pesa, 8 neist asuvad kaitsealadel ja 19-le pesale on moodustatud püsielupaigad. 2006-2010 aastatel ei ole kantud Keskkonnaregistrisse ühtegi inimtegevust, mis oleks kahjustanud pesapaiku (Keskkonnaministeerium. s.a.). 2.3 Saagialade hävitamine Suur- konnakotkas kasutab jahipidamiseks avamaastike. Nende pesitsus alasid iseloomustab mosaiiksus: pesametsad on ümbritsetud lagedate jahialadega- niitude ja luhtadega (Väli & Lõhmus 2000). Suur-konnakotka jahialad on viimastel aastakümnetel võsastunud ja on ka vähenenud kultuuriheinamaade ja niitude pindala. Aastast 2001 hakati toetama poollooduslike koosluste ja niitude, mida kasutavad suur-konnkotkad toiduotsingul, hooldamist, mis küündib kümnetele tuhandetele hetktaritele. See on vähendanud saagialade vähenemis ohutegurit. Konnakotkastele on oluliseks
gleistunud lammi- ja lammi-gleimuldadel. Viljakad, rohustu tihe ja lopsakas. Kasutamist võib raskendada suvine-sügisene üleujutus. 3. Soostunud ja soo-lammirohumaad on pikaajaliselt liigniisked, peamiselt mudajatel lammi-gleimuldadel. Domineerib luht- kastevars ja päideroog koos tarnadega. Kasutamist raskendab tallamisõrnus ja ajutine liigniiskus. 8.Rannaniidud on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas. Iseloomulik on vööndilisus ja mosaiiksus, mis sõltub pinnamoest, setetest ja maapinna kõrgusest. Jagatakse saliinsetest ja suprasaliinseteks. Saliinsed rannaniidud on merevee vahetu mõju all, suprasaliinsed paiknevad merepinnast kõrgemal ning merevesi ujutab neid üle üksnes tugevamate tuultega. Rannaniitude umbkaudne pindala on 8000-10 000 ha. Pärandkoosluste väärtus 1.Liigiline ja koosluseline mitmekesisus 2.Ohustatud ja kaitstavate liikide suur osakaal, kõrge väikeseskaalaline liigirikkus (kuni 76
Emastel on üks X kromosoomidest rakkudes inaktiivses olekus. Valik on juhuslik seega on osadel juhtudel inaktiivne isalt päritud X, osadel aga emalt saadud X kromosoom. Seega sisaldavad nad võrdsel hulgal mõlemat tüüpi rakke, olles seetõttu X kromosoomi suhtes geneetilised mosaiigid. Emasloom, kes on heterosügootne X-liitelise geeni suhtes, võid omada samaaegselt kahte erinevat fenotüüpi. Näiteks kassidel ja hiirtel avaldub fenotüübiline mosaiiksus karva pigmentatsioonis. Kassidel kodeerib üks alleel tumedat pigmenti ning teine alleel oranzhi pigmenti. Heterosügootsed emakassid on laigulised, kilpkonna värvi. X kromosoomi pikas õlas on piirkond, millest geenide inaktivatsioon levib mõlemas suunas. Vastavat initsiaatorkohta nimetatakse X-inaktivatsiooni keskuseks XIC (X-inactivation center). See keskus on väga lähedal geenile XIST, millel arvatakse olevat oluline roll inaktivatsiooni protsesis
Emastel on üks X kromosoomidest rakkudes inaktiivses olekus. Valik on juhuslik – seega on osadel juhtudel inaktiivne isalt päritud X, osadel aga emalt saadud X kromosoom. Seega sisaldavad nad võrdsel hulgal mõlemat tüüpi rakke, olles seetõttu X kromosoomi suhtes geneetilised mosaiigid. Emasloom, kes on heterosügootne X-liitelise geeni suhtes, võid omada samaaegselt kahte erinevat fenotüüpi. Näiteks kassidel ja hiirtel avaldub fenotüübiline mosaiiksus karva pigmentatsioonis. Kassidel kodeerib üks alleel tumedat pigmenti ning teine alleel oranzhi pigmenti. Heterosügootsed emakassid on laigulised, kilpkonna värvi. X kromosoomi pikas õlas on piirkond, millest geenide inaktivatsioon levib mõlemas suunas. Vastavat initsiaatorkohta nimetatakse X-inaktivatsiooni keskuseks XIC (X-inactivation center). See keskus on väga lähedal geenile XIST, millel arvatakse olevat oluline roll inaktivatsiooni protsesis
asjalik pool. Vaesem osa küla elanikkonnast sai metsast tihti isegi päris olulist toidulisa. Mõnedele vanainimestele ja kehvikutele oli marjade korjamine ja müütamine ka oluline sissetuleku allikas. Kokkuvõte ja järeldusi Kuigi üksikuid näiteid ökoloogilise tasakaalu eiramisest võib tuua juba muinasajast, on Eesti aladel elatud suhteliselt loodusega tasakaalustatult. Siinsetele maastikele on ikka iseloomulik olnud mosaiiksus. Põllud, heinamaad ja karjamaad on vaheldunud metsade ja soodega. Metsade ökoloogilised kaitsefunktsioonid muutusid aktuaalseks tehnoloogia arengu ja industrialiseerimise käigus alates 19. sajandist. Siis algas riiklikul algatusel kaitsemetsade moodustamine. Kaitsemetsi hakati Eestis looma küll juba 18. sajandist alates, kuid tänapäevase mitmekülgse tähtsuse mulla, vee ja õhu kaitsel omandasid nad siiski 20 sajandi esimesel poolel. Selleks, et selgitades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
