Kurtna järvestik (0)

Kurtna  järvestik
Koostajad: R. Krupin ja V. Kaširov
Juhendaja :  Anneli  Dietrich
Klass: 8. Klass
Illuka   2017
Kurtna järvestik
Loodusgeograafiline 
iseloomustus
• Kurtna järvestik asub Ida-Viru maakonnas , Illuka vallas  Iisaku –Illuka 
mõhnastiku põhjaosas (Eesti suurim järvestik).
• Kurtna järvestik on Eesti üks unikaalseimaid järvede alasid, kuhu kuulub 
42 järve. 
•  Kuulsamad  neist on Nõmmejärv, Liivjärv ja Konsu järv. 
• 12000 aastat tagasi, viimase jääaja lõpul, sulasid liiva ja  kruusa  sisse 
mattunud suured jääpangad ja kujunenud lohkudesse tekkisid järved, mille 
vahele jäid liiva ja kruusakünkad ehk mõhnad. Piirkonnale on omane 
vahelduv reljeef ja taimestiku suur mosaiiksus.
Loodusgeograafiline 
iseloomustus
Taimed ja metsad
•  Kaitseala  järvedes on üliharuldased taimed vesilobeelia ja järv- 
lahnarohi ning kümneid vetikaid, mis on hävimisohus ning väga 
tundlikud reostuse suhtes. Kurtna kuivadel ja liivastel mõhnadel 
kasvavad: palu-liivkann, nõmmnelk, aas- karukell  ja mets-
vareskold . 
• Metsades on palju käpalisi: tumepunane- ja laialehine  neiuvaip , 
kahelehine käokeel ja suur käopõll. Kaitsealuste taimede 
noppimine, tallamine ja väljakaevamine on keelatud!
Taimed
Tumepunane neiuvaip
Palu-
liivkann
Nõmmnelk
       Vesilobeelia                                    Järv-lahnarohi
Linnud
• Kaitsealustest  lindudest  võib kohata musträhni, valgeselg-
kirjurähni ja väike-kärbsenäppi. 
Kalad
• Kurtnas tavalistele kalaliikidele  viitavad  järvede nimed: Ahven-, 
Särg- ja Haugjärv.
Järvestiku kaitse ja 
kaitsealused liigid
• Järvede ja seda ümbritseva nõmmemetsa kaitseks on loodud Kurtna 
maastikukaitseala .
• Kaitseala loodi 1987. aastal 9 km pikkusele ja 3 km laiusele maa-
alale .
• Kurtna maastikukaitseala pindala on 2557 ha.
• Osa Kurtna järvestiku järvi, näiteks Konsu järv, on jäetud väljapoole 
kaitseala  piire .
Inimtegevus ja keskkonnaohud
• Järvede veetase on langenud keskmiselt üle 4 meetri, mis on halvasti 
mõjunud põlevkivikaevandusi, Oru  turbaraba  ja muu.
• Järvede lõikes on veetaseme langus erinev, enamasti 1-7 meetrit; 
kõige suurem on see Liivjärves – 7,2 m.
• Rohke pinna- ja põhjavee tarbimine on kaasa  toonud  järvede 
eutrofeerumise. Konsu järvest pumbatakse vett Kohtla-Järve 
keemiatööstusele ja Kohtla-Järve  linnale .
Keskkonnaprobleemid  (EL 
2012) 
Inimtegevuse otsene mõju
• Järvestikku mõjutab oluliselt ka hoolimatute puhkajate vett reostav ja 
tuleohutust eirav tegevus: prahistamine, tallamisega kaasnev 
pinnase vette  kandumine , loomulike vajaduste rahuldamine ja 
pesemine järvevees ning autode pesemine kallastel. 
• Selle tagajärjel muutub puhas ja läbipaistv vesi häguseks ning 
lisandunud  mineraalained  soodustavad veetaimede liigset kasvu.
Inimtegevuse otsene mõju
Põhitegurid, mis  parajasti  
mõjutavad Kurtna piirkonna 
loodust
• Põlevkivi kaevandamine: Estonia, Viru ja Ahtme (suletud) 
kaevandus, Sirgala ja Viivikonna karjäär.
• Liiva kaevandamine: Pannjärve karjäär.
• Turba kaevandmine: Oru turbaväljad.
• Veehaarded: Vasavere põhjaveehaare ja Konsu  veehaare .
• Puhkamine, sportimine, ujumine,  kalastamine , looduses liikumine.
Konsu järv
Konsu järv
• Konsu järv jaguneb kaheks osaks: Ees- ja Keskjärveks. Ees- ja 
Keskjärve eraldab järve keskel läänest järve ulatuv poolsaar. Lõuna pool 
asub Peenjärv, mida Konsu järvega ühendab 100 m  pikkune  kanal.
• Järv on umbes 136 ha suurune ja asub 41 m kõrgusel merepinnast. 
Suurim sügavus on 10,2 m, mis asub Keskjärves.
• Rahvajutt räägib, et 136 ha suuruse ja 10,2 m sügavuse Konsu järve 
olevat kaevanud Kalevipoeg, teise jutu järgi tekitanud järve vägilase 
saapakonts.
Nõmmejärv
Nõmmejärv
• Järve lähedal asuvad Kurtna Mustjärv ja pisut kaugemal Niinsaare 
järv. Järve  kaldad  on enamjaolt turbased, idakallas on kohati  liivane .
•  Taimestik  on liikide arvu poolest keskmine: esineb 19 liiki makrofüüte.
• Kaladest esineb särge, roosärge,  haugi , vähem on ahvenat, kiiska, 
linaskit jt.
• Järve kaldad on enamjaolt turbased, idakallas on kohati liivane.
Liivjärv
Liivjärv
• Liivijärve ümbritseb looduskaitsealune Kurtna nõmm.
• Liivjärv on põhja-lõuna suunas pikliku kujuga. Kaldad on valdavalt 
soised, kohati liivased.
• Mõningatel andmetel ei ole järvest püütud kalu.
• Taimestik on liigivaene. Helofüütidest kasvavad valdavalt tarnad.
Martiska järv
Martiska järv
• Taimestik on liigivaene. Helofüütidest esineb tarn, hüdrofüütidest 
väike  vesiroos , lamedalehine jõgitakjas ja kollane  vesikupp .
• Kalastikus esinevad ahvenad, haued ja särjed.
• Järv on väga linnuvaene, nähtud on vaid sõtkast.
• Vesi on hele- kuni oliivroheline ja väga läbipaistev.
Kuradijärv
Kuradijärv
• Zooplanktonit, mis paistab silma oma erakordse liigivaesusega, on 
rohkem.
• Peamiselt koldvetikatest koosnev fütoplankton on väga vähene.
• Järve sünge, ilma ühegi taimeta veepeegel on tõenäoliselt olnud 
otsustav  järvele nime andmisel.
• Kuradijärvel puudub vähetoitelistele järvedele iseloomulik liivane 
kaldavööde ja taimestik.
• Kaladest elavad seal ainult ahvenad.
Pärandkultuur
• Praeguse Kurtna noortelaagri asemel oli 1930. aastatel ja II 
maailmasõja ajal sõjaväe väljaõppe  laager  ning Nõmmjärve ääres asus 
ohvitseride klubi. Mitmel pool maastikul on näha vanade kaevikute ja 
laskepesade kohti.
Kokkuvõte
• Kurtna maastikukaitseala ning eelkõige ainulaadne järvestik on meie 
valla üks suurimaid  looduslikke  väärtusi, mis pakub huvi erinevatele 
huvigruppidele,   kohalikele elanikele ja ettevõtjatele , külastajatele 
ning riigile. 
• Seepärast on tõenäoliselt raske leida lahendit, mis kõigile sobilik 
oleks.  
• Oluline on leida kompromiss.
Kasutatud kirjandus
• Eesti Loodus 4/2013 lk. 22-27
• Kurtna maastikukaitsela infovoldik , RMK 2012
•  https://et.wikipedia.org/wiki/Kurtna_j%C3%A4rvestik
•  http://www.wikiwand.com/et/Kurtna_j%C3%A4rvestik 
•  http://www.kalapeedia.ee/kuradijarv-kurtna-kuradijarv.html 
• (Pildid ja tekst)
AITÄH KUULAMAST!

Document Outline

• Slide 1
• Kurtna järvestik
• Loodusgeograafiline iseloomustus
• Loodusgeograafiline iseloomustus
• Taimed ja metsad
• Taimed
• Slide 7
• Linnud
• Kalad
• Järvestiku kaitse ja kaitsealused liigid
• Inimtegevus ja keskkonnaohud
• Keskkonnaprobleemid (EL 2012)
• Inimtegevuse otsene mõju
• Inimtegevuse otsene mõju
• Põhitegurid, mis parajasti mõjutavad Kurtna piirkonna loodust
• Konsu järv
• Konsu järv
• Nõmmejärv
• Nõmmejärv
• Liivjärv
• Liivjärv
• Martiska järv
• Martiska järv
• Kuradijärv
• Kuradijärv
• Pärandkultuur
• Kokkuvõte
• Kasutatud kirjandus
• Slide 29