50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
koogi1
Õppematerjali autor
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
sajandil peamised põhjused: o ülesharimine – kündmine põldudeks ja kultuurrohumaadeks o alade mahajätmine - võsastumine/roostumine o muutused omandipoliitikas o käsitsitööst loobumine o metsastamine o rannalähedaste alade täisehitamine o seni säilinud pool-looduslike koosluste fragmenteerumine Soontaimede liigirikkus erinevates niidutüüpides Puisniit → 600 liiki, millest kaitse all 56 Loopealne → 270 liiki, millesy kaitse all 30 Lamminiit → 350 liiki, millest kaitse all 22 Rannaniit → 390 liiki, millest kaitse all 34 2. Niidutüübid. iseloomustus, levik, iseloomulik taimestik Alvarite ehk loopealsed Õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Mullad on väga viljakad ning kõrge liigirikkusega. Reljeef on üldiselt tasane. Sademete vähesuse korral kuivavad nad aluspõhjani läbi.
mullakiht. 17.Lambad söövad kadakaid. 18.Rohunepid pesitsevad Eestis üksnes luhaniitudel. Mängivad nad öösiti. 19.Luhalindude pesitsusaeg on juulikuuks lõppenud. 20.Lääne-Eesti puisniidud on taimeliikide arvu poolest ühe ruutmeetri kohta maailma ühed liigirikkamad kooslused. 21.20.sajandi alguses olid puisniidud Lääne-Eestile iseloomulikud ulatuslikult levinud ökosüsteemid. 22.Puisniidud on isegi liigirikkamad kui puiskarjamaad. (Laelatu puisniit – 76 taime ruutmeetri kohta – Eesti suurim, liigirikkaim niit.) V. Sood 1. Soodest üldiselt. Soode levik maailmas ja Eestis. Soostumus erinevates riikides. Soode tekkeviisid ja nende iseloomustused. Soode areng. Eestis on kõige enam soid Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas, Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas Soodevaesed piirkonnad on: Lõuna-Eesti, Pandivere kõrgustik, suhteliselt vaene ka Pärnu madaliku põhjaosa
punases raamatus, kopsusamblik. 1.3. Vääriselupaigad (täis)väärtusliku metsabiotoobi näitena. Metsa vääriselupaik on põlismetsaliikide kodu. Vääriselupaigas kasvab jämedaid või väga vanu puid, leidub surevaid ja kuivanud tüvesid ning puutüükaid, metsa all lamab palju jämedat kõdupuitu. Vääriselupaik võib olla killuke kunagisest põlismetsast või põlismetsale sarnanev vana mets, aga ka põline puisniit või puiskarjamaa või hoopis üksik puuhiid. Ehk siis kasvab palju haruldasi taimi, imimtegevusest puutumata, põliselupaigaga sarnane. 2. Arurohumaad. 2.1. Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niitude terminoloogiast üldiselt: niit, vain, aas, nurm, rohumaa Niit- peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike. Aas– (rohumaa v
Niitudest veel... · Inimtegevuseta Eestis leiduks vaid lagedaid rannaniite, mujal oleks tegu hõredate puistutega (suurte rohusööjate mõjul tekkinud lagendikud, looduslikud häiringud nt loopealsetel või soostunud metsades); · Tänapäeval tõeliselt poollooduslikke niite väga vähe leida, enamus on varem olnud põllumaad; endised niidud on aga võsastunud; · Niite saab säilitada vaid neid niites ja karjatades (mitte muruhooldusreziimil!) PUISROHUMAAD: 1) puisniit pikaajalise niitmise tulemusel kujunenud hõre puistu, mida jätkuvalt niidetakse; 2) puiskarjamaa pikaajalise karjatamise tulemusel kujunenud hõre puistu, kus jätkuvalt karjatatakse loomi; 3) karjatatav mets metsatüübile iseloomuliku alustaimestikuga puistu, kus vähemalt aeg-ajalt toimub karjatamine; 4) võsastunud puisrohumaa pikaajalise niitmise või karjatamise tulemusel kujunenud puistu, mille
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid