tema ise Dekadendid on langusmeeleolude poeedid "Oleme loojangu, languse, hävingu poeedid" on nad end ise ühes manifestis iseloomustanud Nad eitavad inimese võimet maailma mõista ja muuta, kuulutavad ükskõiksust ümbritseva suhtes, on kõiges pettunud, kõigest tüdinud, eitavad kõike, vahel on jõuetud elu tõsiselt võtma, vahel küllastunud kõigest Dekadentide luule on maailmavalulik ja pessimistlik, nende looming on vaba sotsiaalsetest ja moraalsetest kohustustest, see tugineb kunsti seesmistele väärtustele ( lähtub põhimõttest kunst kunsti pärast) Dekadentideks peetavad autorid: CharlesBaudelaire Guy de Maupassant Oscar Wilde Charles Baudelaire (1821-1867) Lapsepõlv nagu lõputu sünge äike Inetuse ja õuduse poeet Temaga algas prantsuse luules uus periood Temast sai omanäoline varasümbolismi esindaja Ta elas boheemlaseelu, suhtus kõigesse küüniliselt, talle meeldis
seda eriti polnud ning veel käis tal mõttest läbi Vautrin'i ettepanek Victorine asjus) ja miks osad noored hammustavad kätt, mis neid toitis? (Isa Goriot, ta tütarde ning abikaasade näide Gorio toetas oma tütreid ja nende abikaasasid, aga hiljem pöörati talle selg nende samade inimeste poolt). Raamatus, "Isa Goriot," oli välja tooduid palju huvitavaid ideid ja probleeme, mis pani mõtlema moraalsetest väärtustest. Sellegipoolest raamat mõnes kohas venis liiga palju oli pisidetailide kirjeldust, mis ei omanud tähtsust ega jäänud meelde nagunii. Raamat oleks olnud rohkem meelepärasem kui ta oleks olnud mahult väiksem kirjeldusi oleks võinud kujutada napimate sõnadega. Meeldis see, mida raamat öelda tahtis, aga teostus oleks võinud siiski parem olla.
Renessanss ja humanism. Olulisemad isikud ja teadlased. Renessanss vaimne ja kultuuriline murrang, antiikkultuuri iluideaali taassünd Olulisel kohal inimese ainulaadsus, rõhutatakse individualismi, ideaaliks universaalinimene, kes on pädev kunstis ja teaduses. Eeldused: kaubandusele tuginev majanduslik tõus, rikkuste kogunemine ja panganduse teke, uute ja varakapitalistlike suhete kujunemine Humanism keskpunktis ei olnud enam jumalus, vaid inimene. Taganes kiriku filosoofilistest ja moraalsetest vaadetest, kuid lõplikult kirikust lahti ei löödud. Isikud: Niccolo Machiavelli poliitiline mõtleja (makjavellism salakaval poliitika), Rotterdami Erasmus avaldas Uue Testamendi parandatud tõlke kreeka keelest ladina keelde; ideed sillutasid teed usupuhastusele; Teadlased: Mikolaj Kopernik heliotsentriline maailmasüsteem, Johannes Kepler orbiidid on ellipsikujulised, Paracelsus - arstiteadus, Andreas Vesdalius - anatoomia, Galileo Galilei astronoomia, täiustas
inimesel ei pruugi mööduda päevagi ilma, et ta mõtleks süngetele mälestustele. Noori hakatakse sõjaks ette valmistama varakult. Suur osa meist ei ole sõda oma silmaga õnneks näinud, ülemaailmsetest sõdadest on juba möödunud palju aastakümneid ja aktiivne sõjategevus on toimub teatud piirkondades. Sellest hoolimata ei lasta selle teadmisega elama ja juba lapsest saati sisendatakse paljudele, et tulevikus tuleb neil oma kodumaa kaitsimise nimel teha kõike, hoolimata moraalsetest ja eetilistest vasturääkivustest. Maailmalõpuga võiks kaasneda ka sõdade lõpp. Juba ammu on mitmetel suurriikidel kõik vahendid, et teha lõpp kogu inimkonnale mitmekordselt. Me ei saa kunagi kindlad olla, millal seda võimalust kasutatakse või mida kõike väärastunud inimmõistus veel välja mõelda ei suudaks. Suured looduskatastroofid võivad muuta inimeste mõttemaailma ja õpetama hindama teistsuguseid väärtusi. Loodus meie ümber muutub pidevalt, seda tänu inimtegevusele
Empaatiapuudumine võib olla võõraste inimeste vastu, kellel on erinev etniline päritolu või teistsugune rass. Teiseks põhjuseks võib olla hedonistlik ellusuhtumine. Lähis-Idast, Eestisse paigutatud pagulased on tekitanud avalikku dissukussiooni: Kas anda sõjapõgenikele peavarju või mitte? Kui mõelda sotsiaaltöötaja väärtustele, põhinetakse hummaansusel ja mõeldes Euroopa liikmesriikide moraalsetest kohustustest, aidata abivajajaid, siis on õige põgenikud vastu võtta ja kaitsta neid vägivalla eest. Teisest küljest, mõeldes kultuuri väärtustele ja riigi julgeolekule, peaks muretsema Eestis elavate kodanike turvalisuse pärast, eesti rahvuse püsimajäämisele, ja sellepärast muude rahvuste sissevoolu vähendama. Sõjaohvritest on Eestisse jõudnud ka islamiusulised, kes toovad kaasa tugevalt kujunenud tõekspidamisi. Vähemlevinud islamiusk Eestis tekitab hirmu ja umbusaldust
· Sümbolistlikud vihjed, sarnaneb tihti Marc Chagalli loominguga. · Kuulsaim esindaja: Salvador Dalí. Sürrealismi manifest · 1924 avaldas André Breton sürrealismi manifesti · "Psüühiline automatism oma puhtaimal kujul, mille kaudu kunstnik väljendab suuliselt, kirjasõnas või mõnel muul viisil tegelikku mõtlemise funktsioneerimist. Alludes vaid mõtetele, olles vaba mõistuse kontrollist ja pääsenud esteetilistest ja moraalsetest kahtlustest." · Pr. k. surrealisme realismi peal Automatism · Paberile pannakse kõik, mis peast läbi tuleb · Teoseid lõi vahel mitu kunstnikku koos, iga kunstnik tegi eri osa. · Palju ühist abstraktsionismiga: o vorm kuulutati surnuks o ei peetud oluliseks millegi reaalse kujutamist · Kuulsaim esindaja oli Joan Miró. Giorgio de Chirico (18881978) · Kreekas sündinud Itaalia maalikunstnik
Sellega kustutatakse juba suremas oleva inimese eluküünal ilma edasiste kannatuste ja piinadeta. Kuid kas eutanaasia kasutamine on üldse õigustatud käitumine? Suremisabi kasutamise üle on olnud ja on ka kindlasti edaspidi väga palju poleemikat. On neid, kes usuvad, et sureva inimese piinadest vabastamine on loomulik ja moraalne käitumine. Sellest tulenevalt on mitmed riigid, nende hulgas Holland, Sveits, Belgia ja Luksemburg legaliseerinud eutanaasia kasutamise. Just nimelt moraalsetest põhimõtetest ongi need riigid lähtunud. Inimesel peab olema õigus otsustada oma enda elu jätkamise või lõpetamise üle. Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas, et inimese vabadus peab vastama inimväärikusele ja sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Siinkohal ei tohiks riik sellist otsust dikteerida. Meie keha kuulub meile endile, seega on meie endi otsus see, kuidas ja mis otstarbel me seda kasutame, seni kuni see ei tekita kahju kolmandale osapoolele. Täpselt
kohaga, kus inimene on varem käinud või olnud. Nagu ka Tim Cresswell on öelnud, et koht on midagi enamat kui lihtsalt üks termin, vaid ka sõna, mida me kasutame väga tihti igapäevaelus. Enamik inimesi ei mõtle selle tähendusele, vaid kasutab kohta sellises kontekstis, nagu parajasti tarvis on. Öeldakse, et iga asja jaoks on oma koht. See võib olla loodusgeograafilisest vaatenurgast või siis tingitud inimese arvamusest moraalsetest normidest, mis on teatud koha ja konteksti jaoks sobilik ja mis ei ole. Inimene seostab tavaliselt mingit kohta looduses sellega, mida ta enda ümber näeb maastik, puud, loomad jpm. Need kindlad tunnused määravadki ära, mida see teatud koht tema jaoks tähendab. Sarnaseid asukohti sarnaste tunnustega on palju, kuid tunded ja mälestused seotud selle asukohaga muudavadki selle inimese jaoks kohaks. Samuti väärtused, mida
väärtusi tegelikkuses. Need väärtused on enamasti individuaalset, kuid ka ühiskondlikku laadi. Eetika uurib erinevaid vaateid selle kohta, mis on hea ja õige. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetikas küsitakse ka selle järele, miks me peaksime tegema seda, mis on õige? Eetika küsimus hea ja õige järele tõusetub aga praktilistest moraalsetest probleemidest endist, püüdes 10 neid lahendada. © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com Slide 12 Slide 13 Eetika erineb teistest inimesekesksetest Moraaliprintsiipide tunnused:
Kui robotid kõik ära teevad, siis mis kasu on üldse siin maailmas enam inimesest? Ja samas kas on üldse eetiline lasta suur osa töödest ära teha neil samadel robotitel, kui üle maailma vireleb töötute armee? Minu meelest peaks riikide ja suurfirmade juhid siinkohal palju järgi mõtlema, mitte igal võimalusel uusi tehnikaimesid käiku laskma. Lühidalt sõltub meie tulevik inimese oskusest kogu seda masinavärki juhtida ja hallata, moraalsetest ja eetilistest tõekspidamistest. Ja just viimaste järgimine ja areng näitab, milline see tulevik olema saab. KIRJANDUS: 1. Vikipeedia. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Robot 2. Saad, R. Robotid ja inimesed. [WWW] https://sites.google.com/site/iknuutkodukas/announcements/publicnoticeofboardmeetin g 3. Krunge. Inimene versus robot. [WWW] http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimene_versus_robot.htm 4. Kiik, K. Robotid haaravad võimu. Luup, nr 8, 2000
Kui lähtuda sellest põhimõttest, et kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud, siis tihti ei ole tulemus kõige parem. On siiski olemas normid ja mõistlikud piirid, millest tuleks lähtuda. Ka piirid ja normid on iga inimese jaoks erineval tasandil. Näiteks juues alkoholi peaksid inimesed teadma enda piire ja sellest kinni pidama, kuigi seadusega ei ole keelatud kodus juua kas või kõige kangemat alkoholi liitrite viisi. Inimesed peaksid ikka käituma moraalsetest põhimõtetest lähtuvalt austus, sallivus peaks olema kõikidel inimestel tähtsal kohal. Kui tekib olukord, kus mittesuitsetajad on avalikus kohas aega veetmas, näiteks pargis, siis suitsetajad peaksid arvestama ka mittesuitsetajatega, kuigi seadusega pole jällegi keelatud suitsetada kas või teiste inimeste läheduses. 2. Mis Teile Eesti äriilmas eetilises plaanis kõige enam vastumeelne on? Missugused on Teie ebameeldivamad kogemused ärieetika valdkonnas
vahel; modernismi suurtelemetafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi. ISIKSUSE ARENG POSTMODERNISTLIKUS ÜHISKONNAS Isiksuse suundus see on kogum moraalsetest omadustest ja sotsiaalselt tingitud suhtumistest (huvid, püüdlused, veendumused, ideaalid, maailmavaade, väärtushinnangud, hoiakud, mina- teadvus), mille peamine kujunemisviis on kasvatus/kasvatamine/kasvamine kõige mitmetähenduslikumalt. Normaalse arengu korral saavutab inimene oma elukaares sotsiaalse küpsuse ja tema isiksuslikud omadused väljenduvad maksimaalsel tasemel, pälvides ühiskondlikus olemises heakskiidu.
2) Töösse suhtumise ja huvide alal - huvid teatud alade ja probleemide vastu, lapsed väldivad ühetaolisi töid, püüavad ülesandeid lahendada visalt ja täiuslikult, on enesekriitilised, sageli ei jää tulemustega rahule, neile meeldib töötada teistest sõltumatult, nad vajavad aega iseseisvaks mõtisklemiseks, huvituvad nn täiskasvanute aladest 3) Sotsiaalse käitumise alal - lapsed huvituvad moraalsetest küsimusest, ei allu autoriteetidele, ei lähe kaasa enamusega, on individualistlikud, ei võta kriitikata seisukohti omaks, võtavad hea meelega vastutuse endale, otsivad kaaslasi omasuguste seast, kuigi suhtlevad meeleldi ka teistega, oskavad asju näha teiste seisukohast. ANDEKUSE LIIGID Keeleliselt andekas laps koogab ja laliseb teistest rohkem, on tähelepanelikum, tunnetab rütmi. Ütleb esimesi sõnu ja kahesõnalisi lauseid eakaaslastest varem.
arvutiviirused, häkkimine, kräkkimine, internetijälgimine jms. Niinimetatud ,,kurjad" programmid panevad proovile arvuti turvalisuse. Tihti on arvutikuritegude taga kasutajatele usaldusväärsed inimesed, kellel on juurdepääs arvutisüsteemile. Seega on arvuti turvalisus seotud arvutikasutajate usaldusega.[8] Üheks arvutimaailma eetilise küsimuse tõstatamiseks on häkkerid ja kräkkerid. Väidetavalt eristab neid kahte tüüpi häkkerieetika, kus peetakse kinni moraalsetest ja eetilistest külgedest.[13] Häkkerid murravad kellegi arvutisüsteemi selleks luba omamata ja varastavad andmeid ning korraldavad vandalismiakte. Samas on osad häkkerid, kes lihtsalt uurivad süsteemi põhimõtteid ja uudishimutsevad, ise end nimetades vabaduse kaitsjateks ja suurkorporatsioonide vastu võitlejateks. Nad väidavad, et ei kahjusta midagi ja on ühiskonnale kasulikud turvariskide avastajad. Tekib küsimus, kas mõned sissemurdmised
tagajärgedele ning sellest lähtuvalt tegutseda nii, et keegi ei saaks kannatada või et enamusel oleks hea. Usun, et me ei saa mitte kunagi hakata üheselt ütlema, kas valetamine on õige või vale. Me saame öelda, et me ei tohi teistele halba teha ning seetõttu ka halva eesmärgi nimel valetada, kuid valetamine ei ole kunagi ühekülgne. Siinkohal ongi paslik öelda, et valetamine sõltub inimese enda moraalsetest tõekspidamisest või siis sõltuvalt millist moraalifilosoofiat inimene järgib. Sest ükskõik mis situatsioonis inimene ka ei oleks, tähtis on enda ja teiste mitte ohtu seadmine, kuid kas selle nimel tasub valetada, see jääb iga ühe enda otsustada. Kasutatud kirjandus: 1. Kant, I. Arvatavast õigusest inimarmastusest lähtudes valetada ja valest. Tõlkinud Eduard Parhomenko. – Akadeemia, 2004, nr 12, lk. 2682 – 2695. 2. Mahon, J. E
Näiteks arvasid võib-olla inimesed, et kui pildi peal inimene nö. haavab looma, siis see toob jahiõnne. Samas on leitud aga ka selliseid koopamaale, kus kujutatakse loomi keda ei kütitud või kus loomi pole haavatud, seega ei saa täielikult õigeks seda teooriat pidada. Teine teooria pärineb Saksa filosoofidelt F. Schiller'ilt ja I. Kant'ilt, mille kohaselt on kunsti olemuseks mäng. Nende meelest on kunst täielikult spontaanne, fantaasia vili, mis on sõltumatu moraalsetest ja materiaalsetest vajadustest. Minu meelest seda teooriat kaitsta on raske. Näiteks impressionismi rajaja Claude Monet üritas teha enesetappu, sest ta oli tüdinud vaesusega võitlemast. Kunstnik, kes teeb kunsti kunsti pärast, oleks minu meelest leidnud endas positiivsest ükskõiksust, sest õnne saladus ei peitu moona koguses, mis kellelgi on, vaid pigem sõltumatuses sellest. Kolmandaks arvatakse, et kunst on biloogiliseslt tingitud ning seda leidub isegi loomariigis
6.1. ELU- JA TOIMETULEKUÕPE 6.1.1.1. Elu- ja toimetulekuõpe on toimetulekuõppe teljeks ning sellel on oluline roll valdkonnapädevuste kujundamisel. Teiste ainete õpetamine on seotud elu- ja toimetulekuõppe teemadega. 6.1.1.2. Eesmärgiks on kujundada praktilise ja tunnetustegevuse elementaarsed oskused,võimalikult terviklikud kujutlused tajutava keskkonna objektidest ja nähtustest, oma kehast, inimeste tegevusest looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas, arusaadavatest moraalsetest nõuetest. 6.1.1.3. Elu- ja toimetulekuõppe peamised teemad on järgmised: minapilt, sotsiaalsed suhted ja suhtlemine, loodusobjektid, inimeste tehtud / kasutatavad asjad, orienteerumine ruumis, orienteerumine ajas. Teemasid käsitletakse praktilise tegevuse käigus ja nende praktiliste oskuste täiustamise eesmärgil. Teemade käsitlemine on seotud igapäevaeluga koolis ja kodus, aastaringiga looduses, tähtpäevade ja üritustega. Õppimine ja harjutamine toimuvad võimalikult reaalses
Alavääristab bürokraatlikku, tehnoloogilist või instrumentaalset ratsionaalsust Tähelepanu ühiskonna toimimise epistemoloogilistel( tunnetus/teadmisteooria) ja ideoloogilistel ajenditel. Tõde on kokkuleppeline ja teadus on lihtsalt üks seletusviisidest. Teadus on kultuuri produkt ja teaduslikke mudeleid ei ole võimalik eraldada moraalsetest tõekspidamistest. Post-modernistlikud ideed ühiskonnast ja loodusest Nähtuste nagu „loodus‟ või „aktsepteeritav risk‟ mõtestamisel tuleb lähtuda konkreetsest ajaloolisest, poliitilisest või institutsionaalsest kontekstist, mille kaudu konkreetset käsitlust õigustatakse (M. Foucault). Keskkonnakriis on samapalju sotsiaalne fenomen, kui füüsiline fenomen.
Lawrence Kohlberg: moraalne mõtlemine 1. Eelkonventsionaalne arutlus tagajärgedest 1.1karistuse vältimisest või hüve saamisest lähtumine 1.2tegija vajadustest lähtumine mõtlen iseendast ja seda mida ise vajan 2. konventsionaalne arutlus tegija kavatsustest 2.1sotsiaalsetest suhetest, teiste inimeste arvamusest lähtumine mida teised arvavad 2.2konventsioonidest ja kohustustest lähtumine 3. postkonventsionaalne arutlus moraalsetest otsustest 3.1ühiskonnas kokkulepitud väärtustest lähtumine 3.2ideaalidest, südametunnistusest ja üldisest moraaliprintsiipidest lähtumine - Mehed on moraalsemad kui naised - Maailmas pole kedagi kes oleks astmel 3.2 Piaget arusaam mängureeglitest 1. Reegliteta mäng 2. Muutumatute ja väliselt antud reeglitega mäng 3. Vasastikusel kokkuleppel muudetavate või ise loodavate reeglitega mäng Mäng Sõprus
sisemine segipaisatus, (usuliste) väärtuste ja arusaamade kriis on üks võimalikke teid Jumala juurde. Kriis on pöördumise tarvilikuks, ent mitte piisavaks tingimuseks. Mitte iga usuline otsing ei vii identiteedi teisenemisele Jumalaga kohtumise kaudu. Üheks põhjuseks, mis viib pöördumiskogemuseni, on eksistentsiaalse süü, enda Jumalast lahutatuse tunnetamine. See tekib ennekõike vastavas teoloogilises kontekstis, kus inimene on eelnevalt teadlik Jumala poolt esitatavatest moraalsetest standarditest. Süüst vabanemine toimub jumaliku andestuse vastuvõtmise, Jumala heatahtlikkuse jaatamise kaudu. Niisugune pöördumine on otseselt usuline kogemus, mis omab järgnevale elule püsivat tähendust. Usuline kriis kui usulise arengu tingimus Sarnaselt mitmele arengupsühholoogia teooriale on võimalik usulist arengut käsitleda astmelisena. Vastavalt üldtunnustatud arusaamale on usuline kriis see, mis juhib inimese ühelt usu arenguastmelt järgmisele
väärtuskomplekse - Seab kahtluse alla abstraktseid üldistusi (kohustusi, normatiivseid juhtnööre, seaduseid ja reegleid). - Alavääristab bürokraatlikku, tehnoloogilist või instrumentaalset ratsionaalsust - Tähelepanu ühiskonna toimimise epistemoloogilistel ja ideoloogilistel ajenditel. - Tõde on kokkuleppeline ja teadus on lihtsalt üks seletusviisidest. - Teadus on kultuuri produkt ja teaduslikke mudeleid ei ole võimalik eraldada moraalsetest tõekspidamistest. - Nähtuste nagu „loodus‟ või „aktsepteeritav risk‟ mõtestamisel tuleb lähtuda konkreetsest ajaloolisest, poliitilisest või institutsionaalsest kontekstist, mille kaudu konkreetset käsitlust õigustatakse (M. Foucault). - Keskkonnakriis on samapalju sotsiaalne fenomen, kui füüsiline fenomen. Selleks, et me saaksime midagi nimetada reostuseks, peab kõigepealt olema arusaamine “korras” ja puutumata süsteemist või keskkonnast.
5. Äratuslik e usulised liikumised. 6. Sunnitud pöördumine e pole muud valikut. Apostaasia e dekonversioon e inimene pöördub religioonist ära. 1) Sisuline 2) Organisatsioonist loobumine, nt läheb kirikust ära, ei käi seal enam. Spirituaalne transformatsioon 1) Noorte pinged, nt religioosne perekond ja laps sellises keskkonnas kasvanud ning kui oma elu peale saab siis muutub. 2) Tüdimus 3) Elustiili lahknemine kiriku moraalsetest printsiipidest 4) Vaimsed vajadused, nt katoliku kirik ei vasta nende vaimsetele vajadustele 5) Vastuseis kiriku liberaalsusele 6) Abiellumine, kui abiellutakse mõnda teise usulisse traditsiooni. Nt kui abiellutakse muhameedlasega, siis minnakse üldiselt sinna usku ümber. 10. Coping e toimetulek millegagi mahub normi piiridesse e terve psüühika inimese ellu. Mis see on, millega toime tullakse? 1. Probleemid e tunnetatud erinevus soovitava ja tegeliku vahel
usust. Tema käed on sirutatud õnnistavas žestis, ta kutsub üles Lk 2 keskenduma, et olla võimeline kuulama Taevast Häält, summutama endas kirgede ja instinktide müra. Ülempreester tähistab nii usumaailma kui ka lihtsalt sügavat usaldust. Ta on juhendaja ja õpetaja ning selleks et omandada tema tarkust tuleb järgida distsipliini ja kõrgemaid väärtusi. Kaart vihjab ka eetikale ja voorusele, samuti moraalsetest väärtustest tekkivatele isiklikele kavatsustele. Ennustamisel välja tulles, kinnitab Hiromant ka plaanitud asjade soodsat kulgemist. Kaart number VI: Armastajad Astroloogiliselt vastab see kaart Kaksikute märgile. Kaardil on kujutatud Aadam ja Eeva paradiisiaias. Ta viitab ühtsusele kui tervikule kuid armastus pole vaid ühtsus, tihti on ta ka kiusatus. Armastajate kaart viitab otsustele, mis nõuavad langetamist. Tasakaalu leidmisele kohustuste ja vabaduse vahel.
Töössesuhtumise ja huvide alal Töössesuhtumise ja huvide alal ilmnevad huvid teatud alade ja probleemide vastu, lapsed väldivad ühetaolisi töid, püüavad ülesandeid lahendada visalt ja täiuslikult, on enesekriitilised, sageli ei jää tulemustega rahule, neile meeldib töötada teistest sõltumatult, nad vajavad aega iseseisvaks mõtisklemiseks, huvituvad nn täiskasvanute aladest. Sotsiaalse käitumise alal Sotsiaalse käitumise alal andekad lapsed huvituvad moraalsetest küsimusest, ei allu autoriteetidele, ei lähe kaasa enamusega, on individualistlikud, ei võta kriitikata seisukohti omaks, võtavad hea meelega vastutuse endale, otsivad kaaslasi omasuguste seast, kuigi suhtlevad meeleldi ka teistega, oskavad asju näha teiste seisukohast. Unt, I. (2005). Andekas laps. Tallinn: Koolibri 5 3. Kuidas lapses andekust ära tunda? Eriandekuse iseloomulikud tunnused varajases eas Gardneri järgi:
NB! Paljud dem riigid ei anna välja isikuid riikidele, keda süüdistatakse poliitilistes kuridegudes! Belgias oli esimene juhtum aastas 1933. Terroristide puhul see ei kehti kui terrorst ütleb, et tegelikult nende tegevusel on kõrgem poliitiline eesmärk. AJALUGU Inimõiguste hulka kuuluvad teatud väärtused, tegemist on inimväärukusega. Need kuuluvad igaühele, sõltumata ükskõik millest. Sisu tuleb teatud moraalsetest ja eerilistest asjadest, on antud edasi ka usuõpetuse kaudu neid väärtusi. Neid arusaami on ikkagi peetud igaühele kuluvaks! Nad ei ole antud või kingitud kellegi või mingisuguse ilmaliku võimu poolt. Pigem need ilmalikud võimud on sellejaoks, 5 et tagada need. Nii Ameerikas kui ka Prantsusmaal arenes see mõte! See ei ole üllatav, sest nende
c. Rahulikud või aeglased beebid – Väheaktiivsed ja mõõdukate reaktsioonidega 3. Ühenda mõiste selle sisuga a. Moraalireeglite teadmine – Moraalne mõistmine b. Moraalireeglite kasutamine mõtlemisoperatsioonides – Moraalne järeldamine c. Teadlikkus halvast ja heast – Moraalne mõistmine d. Moraalireeglite järgimine – Moraalne käitumine e. Võime mõelda moraalsetest kogemustest – Moraalne järeldamine 4. Sotsiaalseid reegleid on neli tüüpi. Palun vii omavahel vastavusse reegli tüübi nimetus ja sisu a. Kokkulepped ühistegevuste ladusamaks toimimiseks – Konventsioonid b. Reeglid, mis keelavad inimesel iseennast kahjustada – Prudentsiaalsed reeglid c. Universaalsed printsiibid õige ja vale käitumise üle otsustamiseks – Moraalireeglid d
on hea või halb), vaid üritab seda kirjeldada, mõista ja tõlgendada ka teiste jaoks arusaadavaks. See ei välista muidugi seda, et ta inimesena ei tunneks, et ta peab millessegi sekkuma, aitama parandada (nt astuma välja perevägivalla vastu jne). Kuna sotsioloog tegeleb inimestega, kuid on ka ise kõigest inimene, siis on oluline see, et sotsioloog eraldaks oma rollid tavakodaniku ja teadlasena. Distantseerumine oma poliitilistest, usulistest, moraalsetest jm tõekspidamistest. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese käitumist grupis. Eelkõige võib pidada sotsioloogiat teaduseks, mille ülesanne, eesmärk on soov ühiskonda mõista. Sotsioloogia kui teadus põhineb eeldusel, et inimese käitumist ei saa seletada vaid tema isiksuseomadustega (nagu näiteks psühholoogias), vaid inimest mõjutab tema keskkond, tema teod on suunatud teistele inimestele. Teised inimesed mõjutavad teda ja tema omakorda teisi inimesi
vastavate mallide kaudu rolli moonutamine - rolli täidetakse selleks sobimatute reeglite järgi rollishokk - rollitäitmine käib üle jõu: "rohkem ma enam ei suuda Rolliga on otseselt seotud vastutus teatud olukordade, asjaolude ja käitumiste eest. Roll on väga tugeva mõjuga. Rolli survel võib tagaplaanile jääda moraal, isegi inimlikkus. Tundub, et teatud rollis olles on tähtsam sooritada mingeid tugeva mõjuga tegusid kui juhinduda moraalsetest või eetilistest põhimõtetest. Vanemate vägivaldsust laste suhtes püütakse sageli põhjendada just vanema või vastutaja rolliga. Ka õpetaja roll võib kalduda sama tendentsi suunas. 7 Lapsevanema rolli parameetrid : roll on dünaamiline, arenev eeldab teatud oskusi ja võimeid ei kesta igavesti tähendab eelkõige lapse iseärasustega arvestamist
Igaüks saab lõpuks seda, mida ta on ära teeninud: halbu tegusid karistatakse, head teod tasustatakse. See annab põhjuse käituda moraalselt, kuigi võib tunduda, et mittemoraalsus toob tulu. 3) Kui teism on tõene, kaaluvad moraalsed tegutsemisalused alati üles mittemoraalsed tegutsemisalused. Usk annab moraalile jõudu, kuna religioosses eetikas säilib nii üleskaaluvus kui objektiivsus. Usklikel on selge korraldus alati lähtuda moraalsetest tegutsemisalustest. 4) Kui teism on tõene, siis on olemas Jumal, kes meid armastab ja meie eest hoolitseb tema armastus inspireerib meid. See on uskliku täiendav alus olla moraalne, olla tänulik Jumalale, tuua suuremaid ohvreid, et olla meelepärane. FLFI.02.003 Eetika alused 5) Kui on olemas Jumal, kes lõi meid oma näo järgi, siis on kõik inimesed võrdselt väärtuslikud. Kui Jumal väärtustab kõiki inimesi
(stewardship-approach)? Hea-karjase-lähenemise juhul püüab ettevõte lisaks sellele, et rahuldada kõigi huviliste rahulolu, opüüab oma tegevusega oma mõjupiirkonnale ka eeskujuks olla. 5. Kelle huvide arvestamisele peaks keskenduma ettevõtte moraali-poliitika fundamentalistide meelest? Kelle huvide arvestamisele keskendub tavaliselt kaasaegse innovatiivse ettevõtte moraalipoliitika? Fundamentalistide meelest peab ettevõtte moraali-poliitika kujunema juhtkonna sisemistest moraalsetest veendumustest Innovatiivse ettevõtte moraalipoliitika keskendub tavaliselt kliendi arvamusele 6. Mida mõistetakse sõnaühendi TBL (Tripple Bottom Line) ehk eesti keeli TMK (Tulemuste Kolmikmõõde) all? Seadusega nähtud kohustused ja eetilised kohustused (mida ettevõte võtab vabatahtlikult - ühiskonna, töötajate, looduskeskkonna suhtes - võtab rohkem, kui ette nähtud seadusega; tänapäeval on rohkem propageerivad)
Igaüks saab lõpuks seda, mida ta on ära teeninud: halbu tegusid karistatakse, head teod tasustatakse. See annab põhjuse käituda moraalselt, kuigi võib tunduda, et mittemoraalsus toob tulu. 3) Kui teism on tõene, kaaluvad moraalsed tegutsemisalused alati üles mittemoraalsed tegutsemisalused. Usk annab moraalile jõudu, kuna religioosses eetikas säilib nii üleskaaluvus kui objektiivsus. Usklikel on selge korraldus alati lähtuda moraalsetest tegutsemisalustest. 4) Kui teism on tõene, siis on olemas Jumal, kes meid armastab ja meie eest hoolitseb – tema armastus inspireerib meid. See on uskliku täiendav alus olla moraalne, olla tänulik Jumalale, tuua suuremaid ohvreid, et olla meelepärane. FLFI.02.003 Eetika alused 5) Kui on olemas Jumal, kes lõi meid oma näo järgi, siis on kõik inimesed võrdselt väärtuslikud. Kui Jumal väärtustab kõiki inimesi
Idee kunstist kui ühiskonnavastasest mässust jäi aga elama. Alates 1960-ndatest aastatest on dada vaated Lääne kunstis uuesti tugevnenud. TUNNUSJOONED Maailma rebestavate konfliktide ees õudust tundvad dadaistid ründasid teravalt Lääne kultuuri alustalasid. Nad tegid seda huumori, naeruvääristamise ja vägivalla abil, skandaalselt, kõike segi paisates. Nad mõistsid hukka kunsti müstifitseeriva võimu, vabastasid loomingu moraalsetest, formaalsetest ja materiaalsetest kammitsatest ning soosisid puhast, algupärast ja loogikavaba väljendusviisi. Kunstiteos omandas tavaeseme staatuse, iseäranis Marcel Duchamp'i ready made'is. Kunstnikud ühendasid omavahel juhuslikult seosetuid elemente, näiteks puutükke, juukseid, liiva, paelu, lõuenditükke, ajalehepaberit, fotosid jne. Õlimaalist sai ajutine, hävinev kunstiteos. Dadaism hajutas piirid erinevate kunstiliikide (maal, skulptuur) vahel.
(stewardship-approach)? Hea-karjase lähenemise juhul püüab ettevõte lisaks sellele, et rahuldada kõigi huviliste rahulolu, oma tegevusega oma mõjupiirkonnale ka eeskujuks olla. 5. Kelle huvide arvestamisele peaks keskenduma ettevõtte moraalipoliitika fundamentalistide meelest? Kelle huvide arvestamisele keskendub tavaliselt kaasaegse innovatiivse ettevõtte moraalipoliitika? Fundamentalistide meelest peab ettevõtte moraali-poliitika kujunema juhtkonna sisemistest moraalsetest veendumustest. Moraalipoliitikast ei ole kasu, kui see on kusagilt väljastpoolt tulnud. Innovatiivse ettevõtte moraalipoliitika keskendub tavaliselt kliendi arvamusele. Põhimõte, et kliendikeskne lähenemine toob ettevõttele tulevikus rohkem kasu ning hoiab seda ka konkurentsivõimelisena. 6. Mida mõistetakse sõnaühendi TBL (Tripple Bottom Line) ehk eesti keeli TMK (Tulemuste Kolmikmõõde) all? (Viki oli parem, kui siin algselt olnud jutt)
juhtumitega, mille üksikisikud ja ettevõtted on algatanud EL institutsioonide vastu. EUROOPA AUDIITORITE KOHUS • Liikmed 28, üks igast liikmesriigist. • Euroopa Audiitorite Kohus on maksumaksjate esindaja, ta ülesandeks on kontrollida, et EL kulutaks oma raha vastavalt eelarveseadusele ja regulatsioonidele ning kavandatud eesmärkidel. • Seda kohust on nimetatud ka EL “rahaliseks südametunnistuseks” või “valvekoeraks”. Ta peab kindlustama, et peetaks kinni teatud moraalsetest, administratiivsetest ning arvestuslikest printsiipidest. • Iga institutsioon (kaasa arvatud rahvuslikud, regionaalsed ja kohalikud valitsused), millel on juurdepääs EL fondidele, peab esitama Audiitorite Kohtule kõik vajalikud dokumendid ja materjalid vahendite kulutamise kohta. EUROOPA INVESTEERIMISPANK • Euroopa Investeerimispank on EL finantseerimisinstitutsioon, mis annab pikaajalist laenu kapitaalinvesteeringuteks, et soodustada
Nende kahe mõiste kauu saab kirjeldada, kes kontrollib õpetamissituatsiooni ning milline on suhtlemissituatsioonis valitsev ,,soojus" või ,,külmus". Konstruktivism pedagoogikas: õpetaja ülesandeks pole enam lihtsalt teadmiste ülekanne, vad õppe hõlbustamine ja toetamine, talle on oluline sotsiomoraalse atmosfääri loomine klassis (DeVries ja Zan), mis saavutatakse sellega, et õpetaja suhtleb toetavalt ja julgustavalt ning lähtub moraalsetest väärtustest (on aus, õiglane, autab õpilasi). Õpetaja esmaseks ülesandeks teadmiste andmisel on luua õppijatele selline keskkond klassiruumis, mis hõlbustaks ja suunaks õppimist. Konstruktivistliku paragidma oluliseks osaks on õpilasekeskesus õpetamisel, Meece ütleb, et õpilasekeskne lähenemisviis tähendab õpetaja suunatust sellisele suhtlimisele õpilastega, mis arendaks positiivseid vastuastikuseid suhteid. Õpetaja ja õpilaste suhete
soovimatu käitumise juurde. Millest tunda ära vastupanu? See on nõustatava käitumine, mis seisneb madalas motiveerituses osaleda nõustamissuhtes ning vähendab seetõttu nõustamise edu tõenäosust. Resistentsus võib tuleneda: kliendi hirmust ebamugavuse ees; kliendi hirmust muutuste või edu ees; kliendi sekundaarsest häiritusest ja soovist seda vältida; lootusetuse tundest; kliendi ja nõustaja omavahelisest sobimatusest; nõustaja suhteprobleemidest (omapärast?); nõustaja moraalsetest hoiakutest... Motiveerimine kliendi vastupanu korral: aktsepteeri resistentsust/klienti; loo koostöö õhkkond (väldi kontrollivat keskkonda); palu, mitte ära sunni kliendil osaleda; võimalda kliendil valikuid teha, aktsepteeri valikuid; omista muutused kliendile, vähenda oma osa; anna aega kliendile ülesannet/palvet täita; kohanda tempo kliendile sobivaks; jälgi kliendi vajadusi; Uuri tema huvisid.
„Pornograafia, pildiline, kirjalik või mõni muu inimese seksuaalset käitumist ja suguelundeid otseselt kujutav või praktiseerimisega kaasnevaid tegevusi, nagu loomine, esitamine, levitamine, vahendamine, müümine-ostmine, tarbimine, kriitika, kollektsioneerimine, säilitamine, taastamine, kaitsmine. Seega paljastav esitus, toode või teos, mille eesmärk on esile kutsuda seksuaalset erutust.“ (Apter ) Kahjule tugenevad argumendid: Suur osa etteheidetest (sh moraalsetest) pornograafiale on kuuluvad kunsti ja eetika valdkonda nii kunstniku tegevus ja vastutus kui ka kultuurinähtuste vahendamise ning administreerimisega seotud inimeste ja asutuste toimimine. Kunsti ja moraalsete konsekventsialistlikud – nad rõhutavad pornograafia kahjulikke tagajärgi: Põhjustab kahju ühiskonnale (Pornograafia põhjustab lapsikut, masturbeerivat seksi, mis tungib heteroseksuaalsesse
o töötaja poolt tehtud töö headus ehk omaduste kompleks, mis peegeldab töö vastavust seatud ülesandele, sooritamise õigeaegsust, pidevust, täielikkust jms. 66) Materiaalses tootmises väljendub töö kvaliteet toodangu kvaliteedis. 67) Põllumajandusliku tootmise eripära lisaks toodangu kvaliteedile mõjutab töö kvaliteet ka toodangu kogust. 68) Seega töö kvaliteet oleneb tihti mitte niivõrd materiaalsetest ressurssidest (mis võivad olla samad), vaid moraalsetest, kultuurilistest ja psühholoogilistest ressurssidest. 69) Tööjõu kvaliteedi tunnused 70) TÖÖTAHE huvi ja kalduvus pühenduda mingile tööle rakendades selleks kõiki oma füüsilisi ja vaimseid võimeid. Töötahe määratakse tahteliste omadustega ja sõltub oluliselt töötaja emotsioonidest ja oludest. 71) TÖÖVÕIME suutlikkus tööd teha, mis on tahteliste omaduste realiseerimise esimene tingimus. Töövõime
Inimese seisukohalt tähendab eetos kõlbelise teadvuse sisu. Üldises tähenduses mõtleme eetose all kõlbelisi väärtusi tegelikkuses. Need väärtused on enamasti individuaalset, kuid ka ühiskondlikku laadi. Eetika uurib erinevaid vaateid selle kohta, mis on hea ja õige. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetikas küsitakse ka selle järele, miks me peaksime tegema seda, mis on õige? Eetika küsimus hea ja õige järele tõusetub aga praktilistest moraalsetest probleemidest endist, püüdes neid lahendada. "Me ei aruta mingit tühist asja, vaid seda, kuidas me peame elama." -Sokrates Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu inimkäitumise kirjeldamisega, vaid määrab, milline see peaks olema. Teisisõnu, eetika tahab juhtida inimeste käitumist.
Idee kunstist kui ühiskonnavastasest mässust jäi aga elama. Alates 1960-ndatest aastatest on dada vaated Lääne kunstis uuesti tugevnenud. TUNNUSJOONED Maailma rebestavate konfliktide ees õudust tundvad dadaistid ründasid teravalt Lääne kultuuri alustalasid. Nad tegid seda huumori, naeruvääristamise ja vägivalla abil, skandaalselt, kõike segi paisates. Nad mõistsid hukka kunsti müstifitseeriva võimu, vabastasid loomingu moraalsetest, formaalsetest ja materiaalsetest kammitsatest ning soosisid puhast, algupärast ja loogikavaba väljendusviisi. Kunstiteos omandas tavaeseme staatuse, iseäranis Marcel Duchamp'i ready made'is. Kunstnikud ühendasid omavahel juhuslikult seosetuid elemente, näiteks puutükke, juukseid, liiva, paelu, lõuenditükke, ajalehepaberit, fotosid jne. Õlimaalist sai ajutine, hävinev kunstiteos. Dadaism hajutas piirid erinevate kunstiliikide (maal, skulptuur) vahel.
Perekonnelu on pikaajaline protsess, mis nõuavad perekonna kohanemist mingisuguste uute olukordadega. 3. Tagada iga üksikisiku püüdluste ja väärtuste areng. Need 3 ülesannet tuleks lahendada vastavale arengufaasile kõige sobivamas suhete mustris, mis tagaks nende oluliste ülesannete lahendamise. Varem oli nende ülesannete lahendamiseks ainult üks normatiiv. Praegu on neid mitu ning sõltub pigem iga inimese moraalsetest ja eetilistest tõekspidamistest. Normatiivne perekonna areng (lähtudes Nichols & Everett). Jagatud 5 tsüklisse: 1. Kujunemine – partneri valik, esimese kooselu loomine või abiellumine. Kõige olulisemaks ülesandeks on partnerivalik. On erinevaid käsitlusi, miks ja kuidas valitakse partnerit. Iga inimene otsib partneriks kellegi, kes võimaldab talle ta vajaduste parima rahuldamiseviisi.
veel kord töös! Muidu tabab teda hukk. Ent ümbritsev elu ei sisenda Karinile usaldust oma mehe tõekspidamiste vast. Linnaühiskonna vastuoludes tasakaalu kaotanud Indrek läheb pärast naise traagilist surma isakoju, Vargamäele, et looduse rüpes, lihtsa töö juures ennast taas leida ja vastupanuvaimu koguda. "Tõe ja õiguse " viimast köidet on kirjanik nimetanud alistumiseks, resignatsiooniks. Ent alistumine ei tähenda oma moraalsetest ega ideelistest ideaalidest loobumist. Resignatsiooni meeleolu väljendub eeskätt nukruses võimaluste puudumise üle oma tõekspidamiste teostamiseks. Vana Vargamäe Andres tunneb kibestust pöörde üle, mille tõi kaasa kapitalismi areng. Kunagise tööle andumise asemel on maad võtnud äri- ja sahkerdamisvaim. Asjata püüab Andres väimeest veenda: ei pea armastama sood ega raba, vaid seda, mis soost ja rabast saab teha; tööd ning teod on ainukesed, mis õigustavad inimese olemasolu
on ostujõuline nõudlus. Kaupu, mille järele pole nõudlust, ei saaks kellelegi müüa ja ettevõtte kannaks kahjumit. Võib tekkida küsimus: kas ka sellel on õigustust, et turul võiksid olla relvad, narkootikumid ja näiteks prostitutsioon kui kellegi jaoks vajalikud kaubad? Turumajanduse seisukohalt on vastus jaatav. Turg on selles mõttes ülidemokraatlik koht, kuhu kaubad ja teenused tekivad, lähtudes tarbija vajadustest, mitte eetilistest ja moraalsetest või poliitilistest tõekspidamistest. Küll aga pole Eestis näiteks mõtet toota Eesti turu jaoks riisisöömise pulki, sest peale mõne uudishimuliku keegi neid tõenäoliselt ei ostaks. Iseasi kui neid õnnestuks eksportida Hiinasse. Supelkostüümide müük on ilmselt tunduvalt edukam Vahemere ääres, suusavarustuse müük aga Sveitsi Alpides. Riigi tasandil on oluline, milliseks kujunevad proportsioonid näiteks tarbekaupade ja tootmisvahendite tootmise vahel
leidnud aset alles hiljuti. Piirid on siiski hägusad ja pidevas muutumises. Lynn Randolph ,,Fish Cloud". Mis on seost religiooniga? Kala on väga pikka aega olnud Jeesus Kristuse sümbol. Vesi ja meri on enamasti alateadvuse sümboliks. Seega sellel maalil on seos Jeesus Kristuse ja inimese alateadvuse vahel. Kunsti algupära kolm põhiteooriat: 1. Kant ja Schiller. Kunsti olemuseks on mäng. Kunst on põhiliselt vaba fantaasia vili ja igasugustest materiaalsetest ja moraalsetest tarvetest sõltumatu. Seda teooriat puhtal kujul kaitsta on küllaltki raske. 2. Kunst pärineb religioonist ja maagiast. Palju rohkem pooldatud kui esimene teooria. Näiteks animismiga kaasnes maagia: inimene joonistas looma ja ,,haavas" seda, arvates, et see toob jahiõnne. Samas ei saa ka väga rangelt võtta seda teooriat, sest koopamaalidel leidub ka loomi, keda ei kütitud. 3
(seda omadust nimetatakse perfektsionismiks), on enesekriitilised, sageli ei jää tulemustega rahule, neile meeldib töötada teistest sõltumatult, nad vajavad aega iseseisvaks mõtisklemiseks, huvituvad nn täiskasvanute aladest poliitikast, filosoofiast, religioonist, keskkonnast, õigusprobleemidest (ibid) 8 Sotsiaalse käitumise alal andekad lapsed huvituvad moraalsetest küsimustest (hea- kuri, õiglus-ebaõiglus), ei allu autoriteetidele, ei lähe kaasa enamusega, on individualistlikud, ei võta kriitikata seisukohti omaks, võtavad hea meelega vastutuse endale, otsivad kaaslasi omasuguste seast, kuigi suhtlevad meeleldi ka teistega, oskavad asju näha teiste seisukohast (ibid). Kuidas andekat last ära tunda? · Kiire õppija · Hea abstraktne mõtleja · Kestva tähelepanu võime · Laialdane sõnavara
Idee kunstist kui ühiskonnavastasest mässust jäi aga elama. Alates 1960-ndatest aastatest on dada vaated Lääne kunstis uuesti tugevnenud. TUNNUSJOONED Maailma rebestavate konfliktide ees õudust tundvad dadaistid ründasid teravalt Lääne kultuuri alustalasid. Nad tegid seda huumori, naeruvääristamise ja vägivalla abil, skandaalselt, kõike segi paisates. Nad mõistsid hukka kunsti müstifitseeriva võimu, vabastasid loomingu moraalsetest, formaalsetest ja materiaalsetest kammitsatest ning soosisid puhast, algupärast ja loogikavaba väljendusviisi. Kunstiteos omandas tavaeseme staatuse, iseäranis Marcel Duchamp’i ready made’is. Kunstnikud ühendasid omavahel juhuslikult seosetuid elemente, näiteks puutükke, juukseid, liiva, paelu, lõuenditükke, ajalehepaberit, fotosid jne. Õlimaalist sai ajutine, hävinev kunstiteos. Dadaism hajutas piirid erinevate kunstiliikide (maal, skulptuur) vahel.
töös ja veel kord töös! Muidu tabab teda hukk. Ent ümbritsev elu ei sisenda Karinile usaldust oma mehe tõekspidamiste vast. Linnaühiskonna vastuoludes tasakaalu kaotanud Indrek läheb pärast naise traagilist surma isakoju, Vargamäele, et looduse rüpes, lihtsa töö juures ennast taas leida ja vastupanuvaimu koguda. "Tõe ja õiguse " viimast köidet on kirjanik nimetanud alistumiseks, resignatsiooniks. Ent alistumine ei tähenda oma moraalsetest ega ideelistest ideaalidest loobumist. Resignatsiooni meeleolu väljendub eeskätt nukruses võimaluste puudumise üle oma tõekspidamiste teostamiseks. Vana Vargamäe Andres tunneb kibestust pöörde üle, mille tõi kaasa kapitalismi areng. Kunagise tööle andumise asemel on maad võtnud äri- ja sahkerdamisvaim. Asjata püüab Andres väimeest veenda: ei pea armastama sood ega raba, vaid seda, mis soost ja rabast saab teha; tööd ning teod on ainukesed, mis õigustavad inimese olemasolu.
välja eriti ning moraalset kahju ammugi mitte. ja varaline kahju oleks sellisel juhul nt bussipilet raha, mille tööotsija kulutas intervjuule sõitmiseks. Keelatud on avalikustada reklaami, mis kujutab või süvendab naiste ja meeste vahelist ebavõrdsust kujutavaid soorolle, samuti reklaami, mis on üht sugu halvustav või mõjub ühe soo inimväärikust alandavalt. Huvitav, kes määrab jällegi need kriteeriumid? Antud juhul sõltub ju kõik inimese moraalsetest tõekspidamistest. Nt kirikupappide hinnangud reklaamidele erinevad kunstikooliõpilaste hinnangutest. Kummal on õigus? Mõlemal, kuigi ühiskondliku poolehoiu võidaks suurema tõenäosusega jumalasulaste arvamus. Tuleb tõdeda, et stereotüüpne käitumine pole kuhugi kadunud, nad on olemas, kuigi hägustunud. See eeldaks inimeste mõttelaadi muutust. Eestis on see visa kaduma., just vanema põlvkonna seas. Nooremad enam selliselt üldjuhul ei mõtle- tänapäeval on
Idee kunstist kui ühiskonnavastasest mässust jäi aga elama. Alates 1960-ndatest aastatest on dada vaated Lääne kunstis uuesti tugevnenud. TUNNUSJOONED Maailma rebestavate konfliktide ees õudust tundvad dadaistid ründasid teravalt Lääne kultuuri alustalasid. Nad tegid seda huumori, naeruvääristamise ja vägivalla abil, skandaalselt, kõike segi paisates. Nad mõistsid hukka kunsti müstifitseeriva võimu, vabastasid loomingu moraalsetest, formaalsetest ja materiaalsetest kammitsatest ning soosisid puhast, algupärast ja loogikavaba väljendusviisi. Kunstiteos omandas tavaeseme staatuse, iseäranis Marcel Duchamp'i ready made'is. Kunstnikud ühendasid omavahel juhuslikult seosetuid elemente, näiteks puutükke, juukseid, liiva, paelu, lõuenditükke, ajalehepaberit, fotosid jne. Õlimaalist sai ajutine, hävinev kunstiteos. Dadaism hajutas piirid erinevate kunstiliikide (maal, skulptuur) vahel.
Turkmeenia kirjanike rindeteostes pole sellist meisterlikku sõjaõuduse kujutamist, mida tunneme näitek Valgevene kirjaniku V. Bõkovi teostest. Teine peateema oli alates 50. aastatest kaasaja kujutamine. Algul käis see läbi löökehituste ja töökangelaslikkuse prisma (B. Kerbabajevi ,,Nebit-Dag" (1957), esimene suurteos Turkmeenia töölisklassist), siis hiljem on enam esikohal inimene, tema moraalsed valikud (H. Dzumajevi jutustus ,,Vaikne pruut" (1962) inimese moraalsetest valikutest saavutas üleliidulise tuntuse 139; N. Dzumajevi jutustus ,,Pagdabent" (1971) teadlase valikutest140; Tasli Kurbanovi (1934) romaan ,,Soovitud" (1970) mehe ja naise abielulistest suhetest 141; K. Kurbansahatovi romaan ,,Toili Mergen" (1970) eduka kolhoosiesimehest, kes hakkas ajapikku määrama vastutavatele kohtadele oma sugulasi). Töökangelaslikkuse teema ei kadunud loomulikult kuhugi ka 1970. aastatel (B. Hudanazarovi ,,Jooksva vee laul" (1973) Karakumi kanali ehitusest 142, T
annaabi.ee 
