Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvutieetika (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu siis kuidas kindlaks teha kellele kui suur osa täpselt kuulub?

Lõik failist

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
TARTU KOLLEDŽ
Nimi
Matrikli number
Arvutieetika
Referaat
õppeaines insenerieetika
õpperühma kood
Eriala nimetus
Üliõpilane: „10“
Detsember 2011.a . Nimi
Juhendaja : „ “ 2011.a. emeriitprof. Matti Liiske
Tartu 2011

Autorideklaratsioon



Käesolevaga
tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle
alusel ei ole varem arvestust taotletud.
Kõik
allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud.
Nimi. Allkiri
Eetika on küll filosoofia haru, kuid puudutab meid igapäevaselt kõiki
ning tõstatab dilemmasid, millisel viisil ja põhjusel inimesed
midagi teevad. Eetika jaotub teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks.
Teoreetiline eetika jaotab teod „heaks“ ja „halvaks“ või
„õigeks“ ja „valeks“ ehk siis kirjeldav ja normatiivne ,
praktiline eetika on eetika rakendamine praktiliste probleemide
käsitlemisel.
Üha
rohkem on hakanud meid kõiki ümbritsema arvutimaailm. Juba 1970 a
hakati kasutama terminit „arvutieetika“, mis tähendab
rakenduseetika ala ja tegeleb eetiliste küsimustega, mida arvutikasutus endaga kaasa tõi.[1]
1976 aastal tõstatas Walter Maner (Old Dominion University)
arvutieetika probleemid oma Meditsiinieetika kursuses öeldes, et"
Arvutieetika #1 Arvutieetika #2 Arvutieetika #3 Arvutieetika #4 Arvutieetika #5 Arvutieetika #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Naerataja Õppematerjali autor
Insenerieetika referaat. Tehtud arvutieetikat käsitledes

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Arvutiviirused ja eetika

a ...............Eesnimi Perekonnanimi Juhendaja: 2014.a ..............emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2014 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi Allkiri Angela Lüll Arvutiviirused ja eetika Arvutikasutajate arvukus on viimasel kümnendil kasvanud tohutu kiirusega. Sama kiiresti on tekkinud juurde ka probleeme isikuandmete ja arvutikaitsega. Käesolevas referaadis keskendub autor arvutiviirustele ja sellega seonduvale eetikale. Autor toob välja ka mõned tuntumad arvutiviirused. Seejuures arutleb autor arvutikasutajate heaolu piiramise üle häkkerite ja kräkkerite poolt. Ühtlasi toob autor välja võimalused arvutiturveks.

Informaatika
thumbnail
10
doc

Arvuti- ja Informatsioonieetika

inimestega, mis asuvad teises maakera otsas. Nad julgevad täpsemini väljendada oma arvamusi. Nad saavad palju infot internetis kiiresti ja mugavalt. Informatsioonieetika on pisut uuem mõiste. 21. sajandil ei tähenda arvuti enam üht kindlat masinat ega küberruum ainult internetti. Inimene tegutseb küberruumis ka näiteks krediitkaardiga makstes või lastes oma isiklikke andmed ükskõik millisesse digitaalsesse andmepanka salvestada. Niisiis on informatsioonieetika laiem mõiste kui arvutieetika. Arvutieetika eesmärk on analüüsida arvutitehnika olemust ja sotsiaalset mõju ning uurida, millisel viisil on eetiline arvutit kasutada. Informatsioonieetika püüab mõista, kuidas siduda arvutitehnika ja inimlikud väärtused nii, et tehnika arendaks ja kaitseks inimesi, mitte ei kahjustaks neid. Iga inimene peab olema teadlik mingil määral arvuti- ja informatsioonieetikast ja kõik mis on sellega seotud. 2

Filosoofia
thumbnail
28
doc

Ärieetika

ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5

Ärieetika
thumbnail
11
docx

Interneti positiivsed ja negatiivsed mõjud ühiskonnale

Sissejuhatus Tänu internetile on igasugune informatsioon kõigile väga lihtsasti kättesaadavaks tehtud. Iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk ning sellega ka internetis olev info. Selleks infoks võib lugeda kõike, mis netis leidub, nii suhtlusvõrgustikkudesse sisestatud andmeid kui ka näiteks spordi otseülekandeid interneti vahendusel. Kogu vajaminev informatsioon on vaid mõne kliki kaugusel ja saadaval 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Tänu infotehnoloogia arenemisele muutuvad kiiremaks nii arvutid kui ka internet, samas langevad IT-kaupade hinnad ja nii on ka vaesematel inimestel endale võimalus soetada ,,pääse" virtuaalmaailma. Kasvava kasutajaskond ning suurenev infotulv ei ole muidugi ainult positiivne. Muidugi on häid asju mitmeid, näiteks inimestevahelise suhtluse ja andmevahetuse lihtsustamine, samas leidub ka palju negatiivset, näiteks internetipiraatlus, pahavara levitamine või viimastel aastatel paljuräägitud küberkiusam

It eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed...
thumbnail
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ­ ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks?

Eetika
thumbnail
32
doc

Küberpettused ja väärtarvitused

KÜBERPETTUSED JA VÄÄRTARVITUSED Referaat õppeaines "Arvestuse infosüsteemid" Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS. ..................................................................................................................... 1. PETTUSED.......................................................................................................................... 1.1 Varade seadusevastane omandamine.................................................................................. 1.2 Ebaseadusliku finantsaruande koostamine......................................................................... 1.3 Pettuse kolmnurk................................................................................................................ 2. KÜBERPETTUS ............................................................................................................... 2.1 Küberpettuste liigitus...............................................................................

Arvutivõrgud
thumbnail
46
docx

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused

Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted-  demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus.  Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist  Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info

Kommunikatsiooni eetika
thumbnail
41
docx

IKT põhimõisted

1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) ­ mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave ­ on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) ­ omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika ­ on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus ­ on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem ­ on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem ­ infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) ­ on arvutustehnika (arvutid ja

Infotehnoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun