Mille alusel väidetakse, et täiskasvanud inimene peab arvestama oma tegude tagajärgedega ja nende eest vastutama? Kas teise inimese tapmine on alati halb ja õigustamatu? Enesetapp, abort, eutanaasia, surmanuhtlus. Kuidas ratsionaalselt põhjendada, et need tegevused on moraalselt lubamatud või vastupidi - lubatud? Kas krokodillinahast saabaste kandmine on moraalselt väär? Eetikasse puutuvaid küsimusi Mis mõttes üldse on kellegi tegu õige või väär (halb või hea)? Mis ja miks on lubatud ja mis ei ole? Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii peab käituma või ei tohi käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma moraalsetele seisukohtadele ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. Eetika harud: 1. Praktiline eetika (rakenduseetika) 2. Normatiivne eetika (normid) 3. Metaeetika 1
,,Kas teil on afäär" küsib Zjamel temalt, pigem meelde tuletades, et ta on ka veel olemas kui tõsiselt muretsedes. Aga Bernardil ongi suhe Etheliga. Teisalt, Bernard ei võta seda suhet tõsiselt. Ethel on abielus ja Bernard on seotud Zjameliga, kel on olnud hiljuti rasked ajad. Bernard ei taha Zjameli endast välja ajada, kuigi talle ei meeldi Zjamelile valetada ka. Hambaid krigistades ja Nietzsche lausungit meenutades, et valetamine on eluks vajalik ja lihtsalt osa hirmuäratava ning probleemse iseloomu olemasolust, ta ütleb : ,,Loomulikult mitte, kallis ja suudleb teda." Zjamel tunneb end palju paremini. Ja niikuinii paari kuu pärast Bernard ja Ethel tüdinevad oma suhtest ja keegi ei mõtle enam sellele. Kas Bernard tegi õigesti? Valetaja valetamine on sama vana kui kõne, see ei saaks olla teisiti. Kõik teavad seda. Jumal, arstid, õpetajad, filosoofid- isegi mõned linnud valetavad üksteisele. (Nad
-Absoluutsed õigused: 1. Õigus elule 2.Õigus vabadusele 3.Õigus privaatsusele 4.Õigus turvalisusele 5.Õigus teada 6.Õigus omandile -Peamised kohustused: 1.Vägivaldsusetus 2.Usaldusväärsus 3.Ausus 4.Õiglus 5.Enesekriitilisus 6.Täiustumispüüd Kanti kategooriline imperatiiv ütleb, et moraalireeglid on reeglid, millele ei tule teha erandeid ning valetamine või lubaduste murdmine ei ole iialgi õige, ükskõik millised oleksid asjaolud. Kui hüpoteetilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on soovid, siis kategoorilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on mõistus. Moraali metafüüsika alused väljendab kategoorilist imperatiivi nii:Toimi ainult vastavalt sellele maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus.
viimisel. Valetaja võib ka tegelikult rääkida tõtt, kui see ei ole nende kavatsus. Tõene inimene võib provotseerida valet informatsiooni- halb soovitus võib tulla näiteks börsimaaklerilt- kuid see polnud nende kavatsus. Valetajal on valik; valetaja võib valida võimaluse mitte valetada. Teine kriteerium valede ära tundmiseks teistest pettustest, on see, et sihtmärk ei ole teadvustanud ennast valetaja kavatsusest teda eksitada. Nõidumine ei ole selle kriteriumi järgi valetamine. Näitleja ei ole valetaja, kuid petis on. Mõnikord , kui teadvustada kavatsust eksitatud saada, on mõeldav süsteem kasutada Goffman`I (1974) situatsiooni väljendust. Las ostja ettevaatus olla näitlik hoiatus, et tooted või teenused ei pruugi olla need, milleks nad on loodud. Erinevad viisakuse viisid on näited naturaalsete situatsioonide teadvustamisest, et eesmärk, mida tõde ei räägi. Bok ja Ekman. Erinevalt Bok´ìst ,kes pidas ainult väiteid valeks, Ekman väitis, et
Valetamine Psühholoogia Sinu nimi Sinu klass Sinu õpetaja 2011 Mis on valetamine? Küsimused mitteusaldatavuse kohta tulevad ette paljudes kontekstides - kui lapsevanemad küsivad oma lastelt, kas nad tarvitavad narkootikume oma vabal ajal, kui ülemus küsib töökandidaatidelt põhjuste kohta, miks nad lahkusid oma endistelt töökohtadelt, kui rahvusvahelised juhid võtavad arvesse teineteise ähvardusi ja lubadusi, kui valija väärtustab kanditaatide lubadusi, kui psühhiaater kuulab patsiendi kaebuseid või kui vandekohus hindab tunnistajate tunnistusi
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav (ei saa inimestel ?
·Ignoreerib meie moraalseid intuitsioone (et peame oma lähedasi tähtsamaks kui kogu inimkonda). ·Pole selge, kust tuleb selle teooria normatiivne jõud. Miks peaksime maksimeerima üldist kasu? 45. Mis on deontoloogilise eetika omapära ? ·Deontoloogiline eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile mitte tagajärgedele. ·Deontoloogilise eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale. ·Deontoloogiline eetika vastandub teleoloogilisele eetikale, mis leiab, et moraalse teo headuse/õigsuse kriteerium saab olla vaid teo tagajärg. Eripära : need väärtused, millest moraalne kvaliteet sõltub on absoluutsed väärtused. Ei ole kontekstist sõltuv. ·Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist  kohusetundest  ajendatuna. ·Tähtsad pole mitte teo tagajärjed vaid hea tahe.
tagajärgedele. kohusetundest  ajendatuna. Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, õige ka siis, kui see põhjustab valu või vaid hea tahe. kannatust. Valetamine on alati vale. Deontoloogiline eetika vastandub Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi teleoloogilisele eetikale, mille järgi on kohustuslikud, nad kehtivad moraalse teo õigsuse kriteeriumiks teo universaalselt.
Kõik kommentaarid