Sürrealism, veristlik sürrealism (0)

Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis.
Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 1890– 1898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses ( Salvador Dalí).
Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest , nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega.
Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire `i, Arthur Rimbaud ´d ja Guillaume Apollinaire´i.
Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893-1983) töödes.
Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest  sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Sellist suunda nimetatakse 'veristlikuks' (ladina keeles veritas - tõde) sürrealismiks.
Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1978) kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas ruumis seisavad nuku- või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiivi. Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma.
Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge , millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale.
Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali ( 1904 -1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirežissööri Luis Bunueliga ( film "Andaluusia koer"). Dali enese igapäevane elu oli küllastunud  skandaalidest ja šokeerimistest.
Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte (1898-1967), kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad. Suuremalt jaolt veristlik oli ka Max Ernsti (1898-1967) veidratest ja süngevõitu kujunditest küllastatud looming, millest võib aga leida ka absurdsevõitu huumorit . Veidraid objekte on tulvil Yves Tanguy (1900-1955) maalid, otseselt seksuaalsusele vihjavad Paul Delvaux' ( 1897 -1994) teosed.
Sürrealistid ei teinud eri kunstiliikidel vahet, tegeldes kõigega millega taheti. Loodi sõnakunstiteoseid, skulptuurisarnaseid objekte, tungiti tarbekunsti valda. Sürrealistlikuks võib pidada Alberto Giacometti (1901-1966) skulptuuriloomingut.
Sürrealismiga on sageli seostatud ühe 20. sajandi kunsti suurkuju, Mark Chagalli (1887-1985) loomingut. Selles leidub irreaalseid fantaasiapilte, mis ammutavad ainest kunstniku lapsepõlvest ja tulvil kummalisi tegelasi ning seoseid . Samas on Chagalli tööd enamasti elurõõmsad, vabad ängistusest.
Sürrealistlikuvõitu on ka Maurits Cornelis Escheri (1898-1972) "võimatud" arhitektuursed fantaasiad
Sürrealism ei leidnud 1920-1930-ndail erilist tunnustust, mõju on aga tunduvalt kasvanud pärast Teist maailmasõda.
Giorgio de Chirico.
Tänava melanhoolia ja müsteerium. 1915.
Giorgio de Chirico.
Prohvet. 1915.
Joan Miro.
Arlekiini karneval . 1924-1925.
Joan Miro.
Hollandi interjöör. 1928.
Salvador Dali.
Orjaturg kaduva Voltaire 'i büstiga. 1940.
Salvador Dali.
Mälestuse püsivus ( Pehmed kellad ). 1931 .
Max Ernst.
Celebesi elevant . 1921.
Marc Chagall.
Mina ja küla. 1911.
                          Joan Miro - The Village of Prades  
Veristlik  sürrealism

• Eesmärgiks  kujutada unenägusid ja fantastikat.
  
• Kujutamisviis väga kunstipärane: kasutatakse sajanditepikkuse akadeemilise kunsti kogemust. Pintslitöö on ülimalt täpne ja hoolikas.
  
• Sümbolistlikud vihjed, sarnaneb tihti Marc Chagalli loominguga.
  
• Kuulsaim esindaja: Salvador Dalí.
  

Sürrealismi manifest

• 1924  avaldas André Breton sürrealismi manifesti
  
• "Psüühiline automatism oma puhtaimal  
  kujul, mille kaudu kunstnik väljendab – suuliselt, kirjasõnas või mõnel muul viisil – tegelikku mõtlemise funktsioneerimist. 
  Alludes vaid mõtetele, olles vaba mõistuse kontrollist ja pääsenud esteetilistest ja moraalsetest kahtlustest."
  
• Pr. k. sur-realisme – realismi peal
  

Automatism 

• Paberile  pannakse kõik, mis  peast  läbi tuleb
  
• Teoseid lõi vahel mitu kunstnikku koos, 
   iga kunstnik tegi eri osa.
  
• Palju ühist abstraktsionismiga:
  
  • vorm kuulutati surnuks
    
  • ei peetud oluliseks millegi reaalse kujutamist
    
• Kuulsaim esindaja oli Joan Miró.
  

Giorgio  de Chirico (1888-1978) 

• Kreekas  sündinud Itaalia  maalikunstnik
  
• Tuntud eelkõige oma metafüüsilise perioodi tõttu (1909-1919)
  
• Kujutas objekte eraldiseisvatena ja näiliselt seosetutena
  
• Peetakse üheks sürrealismi eelkäijaks – paljud kunstnikud , sh Dalí, on tunnistanud tema mõjutusi
  

Joan  Miró (1893-1983) 

• Sündis  Barcelonas, Hispaanias 1893 a. 
  1920 kolib Pariisi, sureb Mallorcal 1983. a.
  
• Suur sürrealismi teoreetik. Vihkas tavakunsti tema olemasoleval kujul. Avaldas töid uutest kunsti võimalustest (gaasiskulptuur).
  
• Peetakse üheks omanäolisemaks kunstnikuks 20. sajandil.
  
• Tegeles peale maalikunsti ka skulptuuri ja keraamikaga.
  

Salvador  Dalí (1904-1989) 

• Salvador  Domenec Felip Jacint Dalí Domenech sündis  Figueres'is, Hispaanias
  
• Saanud mõjutusi Picassolt ja Mirolt, tegelenud kubismi ja dadaismiga
  
• Oma parempoolsete vaadete tõttu ei saanud eriti läbi teiste sürrealistidega
  
• Ekstsentriline   kuju, kelle elu eesmärk näis olevat  provotseerida.
  
• Viljelenud ka filmikunsti (“Andaluusia koer“)
  

Escher   ja pettepildid 

• Sürrealismiga  seoses tegeldi peale unenägude ja teadvusvoolu  kujutamise ka pettepiltidega
  
• Maurits Cornelis Escher (1898-1972) oli Hollandi joonistaja ja illustraator , kes kuulsaks saanud oma andeka perspektiivi ja vaatenurga rakendamisega
  
• Escheri töid on osaliselt reprodutseeritud Legodega A. Lipsoni ja D. Shiu poolt.