Balzac "Isa Goriot" (0)

Tairo Jürisson 10A
Balzac "Isa Goriot "
Teos “Isa Goriot” võttis aset Pariisis aastal 1819. Tegevus käis ümber laostunud kaupmehe Goriot, kellel oli kaks tütart – Anastasie ja Delphine. Isa Goriot kiindus noorde aristokraati Eugene , kes oli tulnud suurlinna oma õnne otsima . Eugene oli ainus inimene, kes tundis vanamehele kaasa ja üritas teda ja tema tütreid aidata. Lugu lõpeb Isa Goriot surmaga ja Eugene muutumisega. Viimane kuulutas Pariisi kõrgklassile sõja.
Isa Goriot oli algselt rikas mees, kes tänu oma tütardele langes vaikselt vaesusesse. Ta hellitas ja armastas oma tütreid kogu südamest. Tihti viis see suur armastus eneseohverdusele ja lõpuks masendusse. Tema kallim vara oli oma tütarde juuksesalgad. Isa Goriot oli valmis andma viimsegi oma hinge tagant kui see ta tütreid rahuldas. Vanamehe tütred pimestasid teda ja panid ta südame sulama, mis saigi talle lõpuks saatuslikuks. Isa Gorioti iseloomustas eneseohverdus (tütarde soovid), naiivsus (uskus, et ta tütred armastavad teda) ja ka heasüdamlikus (armastus tütarde ja Eugene vastu). Oma surivoodil mõistis Goriot oma viga ja talle sai selgeks, et tema tütred teda tegelikult ei armasta.
Eugene De Rastignac oli vaene aristokraat, kes tuli Pariisi sooviga, et kaugele jõuda. Seal kohtus ta Pariisi õukonna koorekihiga ja sai ka valusaid õppetunde. Õppimise jättis Eugene seljataha, et oma aeg ja raha keskenduda õukonna glamuurile. Ta pelgas neid ahneid, petlikuid inimesi, aga et oma unistused täide viia tuli tal muutuda üheks neist. Isa Goriot tõi Eugene maa peale tagasi ning pani nooraristokraadi oma väärtuseid ümber hindama . Eugene iseloomustas ambitsioonikus ( tahe saada kellekski), heasüdamlikus (Isa Goriot-le tundis kaasa ja ka enda perele) ning veel oli ta manupuleeriv (Eugene manipuleeris mitme daamiga korraga). Peale vanamehe surma vandus Eugene ta eest kätte maksta ning oli valmis Pariisi õukonda ennast pühendama.
Teose põhiprobleemiks oli raha ja selle hullutav mõju. Põhimotiivideks olid ahnus, kadedus , eneseohverdus, võim, naiivsus ja südametus. Ahnust, kadedust, võimu ja südametust esindasid isa Goriot tütred ja eneseohverdust ning naiivsust esindasid isa Goriot ja ka Eugene. Teoses olid esindatud probleemid nagu – miks hellitatakse lapsi ning käitutakse nende suhtes eneseohverdavalt? (nt. loos Isa Goriot armastas oma lapsi liigagi palju, et neile midagi keelata ning oli viimases hädas isegi oma hõbenõusid sulatanud kangideks ja istunud talvel kütmata toas) miks toob raha välja inimesest halvema poole? (nt. Eugene oli hea südamega, aga raha ahnus pani teda siiski kodustelt raha küsima, kel endilgi seda eriti polnud ning veel käis tal mõttest läbi Vautrin’i ettepanek Victorine asjus) ja miks osad noored hammustavad kätt, mis neid toitis? (Isa Goriot, ta tütarde ning abikaasade näide – Gorio toetas oma tütreid ja nende abikaasasid, aga hiljem pöörati talle selg nende samade inimeste poolt).
Raamatus, "Isa Goriot," oli välja tooduid palju huvitavaid ideid ja probleeme, mis pani mõtlema moraalsetest väärtustest. Sellegipoolest raamat mõnes kohas venis – liiga palju oli pisidetailide kirjeldust, mis ei omanud tähtsust ega jäänud meelde nagunii. Raamat oleks olnud rohkem meelepärasem kui ta oleks olnud mahult väiksem – kirjeldusi oleks võinud kujutada napimate sõnadega. Meeldis see, mida raamat öelda tahtis, aga teostus oleks võinud siiski parem olla.