Monroe vedrustus (0)

vedrustus
KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
www. monroe -eu.com vedrustus
SISUKORD I ­ TEHNILINE KIRJELDUS 1.VEDRUSTUSSÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.1. Mis on vedrustussüsteem? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.2. Millised on vedrustuse osade põhifunktsioonid? . . . . . . . . . . . . .1 1.3. Vedru . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 1.3.1. Kuidas vedru töötab? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
1.3.2. Milline on vedrude ja amortisaatorite koostöö? . . . . . . . . . . . . . .2 1.4. Peamised vedrustuse tüübid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 1.4.1. Jäik telg versus sõltumatu telg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 1.4.2. Olenevalt sellest, kuidas vedrustus töötab: 1. Passiivne ehk tavavedrustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 2. Poolaktiivne vedrustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5 3. Aktiivvedrustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.4.3. Olenevalt sellest, kuidas vedrustussüsteem on ehitatud: 1. Tavaline vedrustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .7 2. McPherson vedrustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8
2. AMORTISAATOR 2.1. Mis on amortisaator ja kuidas ta töötab? . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 2.2. Millised on amortisaatori põhifunktsioonid? . . . . . . . . . . . . . . . .10 2.3. Millised on jalgamortisaatori ja tavalise teleskoopamortisaatori peamised erinevused? . . . . . . . . . . . . .10 SISUKORD 2.4. Amortisaatorite tehnoloogia 2.4.1. Kaksiktuub õliamortisaator . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 1. Vahutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12 2.4.2. Gaasiamortisaatorid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12 1. Madalrõhk (kaksiktuub) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12 2. Kõrgrõhk (monotuub) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .13 2.4.3. Asenditundliku summutuse (PSD) tehnoloogia . . . . . . . . . . . . . . .14 2.4.4. Koormust kompenseerivad amortisaatorid . . . . . . . . . . . . . . . . . .15 1. Mehaaniline vedru . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .15 2. Õhkvedru . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .16 3. Isetasakaalustuv Nivomat süsteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .17 2.4.5. Reguleeritavad amortisaatorid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .18 1. Kaksiktuub - Tüüp ,,A" . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .18 2. Kaksiktuub - Tüüp ,,B" . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .19 3. Monotuub - Tüüp ,,C" . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .19 4. Kolmiktuub - Tüüp ,,D" . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .20
II - MONROE® TOOTED 1. MONROE® TOOTEVALIK . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .21 1.1. Monroe® Reflex . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .22 1.2. Monroe® Adventure . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .22 1.3. Monroe® Original . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .23 1.4. Monroe® pideva elektroonilise juhtimisega vedrustus . . . . . .23 1.5. Monroe® Sensa-Trac ( Safe -Tech süsteem) . . . . . . . . . . . . . . . . . .24 1.6. Monroe® Ride Leveller . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .24 1.7. Monroe® Level Light . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .25 1.8. Monroe® Van Magnum . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .25 1.9. Monroe® Magnum . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .26 1.10. Monroe® vedrud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .27 1.11. Monroe® vedrupallid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .27 vedrustus
SISUKORD 1.12. Monroe® eritooted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .28 1.12.1.Monroe® PK-komplekt ( Protection Kit) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .28 1.12.2.Monroe® MK-komplekt (Mounting Kit) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .28 1.12.3.Monroe® MC-komplekt ( Magic Camber) . . . . . . . . . . . . . . . . . .29 KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
III ­ AMORTISAATORITE DIAGNOSTIKA 1. KULUNUD AMORTISAATORITE OHT TURVALISUSELE . . . . . . . . . . .30 1.1. Pidurdusteekond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .30 1.2. Esituled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .30 1.3. Teelpüsivus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .31 1.4. Vesiliug . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .30 1.5. Reaktsiooniaeg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .32 1.6. Ohutuskolmnurk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .32 2. AMORTISAATORITE DIAGNOSTIKA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .33 2.1. Visuaalne kontroll . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .33 2.2. Dünaamiline kontroll vedrustuse testimisseadmega (EUSAMA meetod) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .34 2.3. Monroe® ,, Expert " vedrustuse testimisseade . . . . . . . . . . . . . . . .35 2.4. Monroe® vedrustuse testimisseade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .35
IV- NÕUANDED AMORTISAATORITE VAHETAMISEKS 1. VAHETAMISJUHISED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .36 2. MONROE® TÖÖRIISTAD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .39 3. KASUTATUD AMORTISAATORITEST VABANEMINE . . . . . . . . . . . .44 vedrustus
I TEHNILINE KIRJELDUS 1. VEDRUSTUSSÜSTEEM 1.1. Mis on vedrustussüsteem? Vedrustussüsteem on mehhanism , mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega. Vedrustussüsteem kannab sõiduki koormust (massi) ühtlaselt üle maapinnale (teele) ja leevendab teekonaruste poolt tekitatud KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
sõidukikere kõikumisi, parandab sõidumugavust ning tagab kontrolli sõiduki üle.
1.2. Millised on vedrustuse osade põhifunktsioonid? Vedrud & - Need elemendid kannavad sõiduki raskust, põikstabilisaator aidates hoida õiget kereasendit tee suhtes (kõrgust). - Vedrude funktsiooniks on ka teekatte ebatasasustest ülesõitmise pehmendamine.
Hoovastik & kinnitused - Nende elementide põhifunktsiooniks on veojõudu ülekandmine tee ja sõiduki vahel ning rataste õige asendi säilitamine kere suhtes.
Puksid - Elemendid, mis takistavad rehvide ja tee poolt tekitatud müra kostumist kabiini.
Amortisaator - Amortisaatori põhifunktsiooniks on summutada kere ja rataste vibratsioone ning tagada rataste pidev kontakt teepinnaga.
Vedrustuse põhikomponendid: 1) Vedru 2) Põikstabilisaator (valikuline) 3) Hoovastik 4) Puksid/kinnitused 5) Amortisaatorid
01 1.3. Vedru Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel.
1.3.1. Kuidas vedru töötab? Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat.
Koormatud sõiduk Koormatud sõiduk ilma vedruta koos vedruga
1.3.2. Milline on vedrude ja amortisaatorite koostöö? Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt ohtlikuks ja ebamugavaks. Selle vältimiseks on süsteemi paigaldatud amortisaator. Amortisaatori põhifunktsiooniks on juhtida vedru liikumist, mille tulemusena: Ilma amortisaatoriteta sõiduk 1. püsivad rattad kontaktis teepinnaga 2. sõiduki kere on stabiilne 3. mugavus on tagatud Amortisaatoritega sõiduk
Ideaalne vedrukõver
02 vedrustus
I TEHNILINE KIRJELDUS 1. VEDRUSTUSSÜSTEEM 1.4. Peamised vedrustuse tüübid Laiemas mõttes jagunevad vedrustused kaheks - sõltuvateks ja sõltumatuteks. Need terminid viitavad sama telje vasaku ja parema ratta võimele üksteisest mõjutada või mitte. KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
1.4.1. Jäik telg versus sõltumatu telg Sõltuvat vedrustussüsteemi nimetatakse ka jäigaks teljeks, sest sama telje rattad on ,,Jäik telg" ühendatud jäiga vardaga. Kui ühe ratta kalle muutub, siis vastasratta kalle muutub sama palju, aga vastassuunas .
Sõltumatu telje korral on rattad kerega ühendatud hoovastiku abil, mis võimaldab ratastel iseseisvalt tõusta ja langeda ilma, et nad mõjutaks vastasratast. Tulemuseks on suurem stabiilsus, parem teelpüsivus ja mugavam sõit.
,,Sõltumatu telg"
Mõlema vedrustustüübi eelised ja puudused:
Jäik telg Sõltumatu telg + Odavam - Ebatäpne rooli töö + Parem teelpüsivus - Kallis + Vastupidavam - Halb teelpüsivus + Sõidumugavus - Keerulisem
03 1.4.2. Olenevalt sellest, kuidas vedrustus töötab Selgitame iga vedrustussüsteemi põhiomadusi.
1. Passiivne ehk tavavedrustus Passiivseks võime nimetada kõiki tavalisi või traditsioonilisi vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Tavaline passiivne vedrustussüsteem
Reaktiivvedrustus Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu , põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik vedrustussüsteemid, mis on võimelised kontrollima kere kõrgust vastavalt massi ja Passiivne reaktiivne Kinetic RSF vedrustussüsteem aerodünaamilise koormuse muutumisele. See süsteem suudab reageerida ka vedrustussüsteemi sisemisele koormusele, näiteks õõtsumisele ja on võimeline seda takistama. Passiivne reaktiivvedrustus on näiteks Tenneco Kinetic RSF vedrustussüsteem. Sellel süsteemil on sisemine passiivne seotus , mis lihtsustab koormuse jaotamist rataste vahel ja võtab enda kanda mitmeid konstruktsiooni- ja Kinetic RSF vedrustussüsteem tööparameetreid ning reziime, nagu näiteks diagonaalis asuvate rataste liikumise juhtimise ja üksiku ratta liikumiste kontrolli stabilisaatorivarda asemel. 04 vedrustus
I TEHNILINE KIRJELDUS 1. VEDRUSTUSSÜSTEEM 2. Poolaktiivne vedrustus Poolaktiivset vedrustust iseloomustab fakt, et vedrustussüsteem saab pidevalt muuta summutustegurit, muutes amortisaatoreid teeoludest sõltuvalt jäigemaks või pehmemaks. Kontroll saavutatakse tänu KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
juhtarvuti koostööle nelja amortisaatoriga, millel on sujuvalt reguleeritav (ja kontrollitav) summutustegur. Mõnikord (va. spiraalvedrude puhul) saab neid amortisaatoreid sobitada erinevate isekohanduvate lahendustega, Monroe® pidevalt reguleeritav nagu Hydropneumatic, Hydrolastic ja elektrooniline vedrustus Hydragas vedrustused.
Poolaktiivse vedrustuse tugevad küljed on: A) Reguleeritavus kas suurema mugavuse või parema juhitavuse poole B) Vedrustuse jäikuse valimise võimalus C) Vedrustus kohaneb automaatselt teeoludega D) Tavaliste vedrustussüsteemidega sarnased mõõtmed. Kinetic H2 vedrustussüsteem koos poolaktiivse pidevalt reguleeritava elektroonilise vedrustusega
Pidevalt reguleeritava elektroonilise vedrustussüsteemi sisevaade .
05 3. Aktiivvedrustus Aktiivne vedrustussüsteem kohandub ise vastavalt teeolude muutumisele. Süsteem muudab enda konstruktsiooniparameetreid, end pidevalt kontrollides ja kohandades ning oma näitajaid pidevalt muutes. Aktiivvedrustuse süsteemi kuulub arvuti, mis ,,ütleb" igale rattale täpselt millal, kui kaugele ja kui kiiresti liikuda . Rataste liikumine ei allu enam juhuslikule liikumisele tee, vedrude, amortisaatorite ja stabilisaatorvarraste vahel. Arvuti kasutab andurite süsteemi, et mõõta näiteks sõiduki kiirust, piki- ja külgkiirendust ning igale rattale mõjuvat jõudu ja kiirendust. Seejärel annab arvuti rattale käsu liikuda antud tingimuste jaoks ideaalsel viisil.
06 vedrustus
I TEHNILINE KIRJELDUS 1. VEDRUSTUSSÜSTEEM 1.4.3. Olenevalt sellest, kuidas vedrustussüsteem on ehitatud 1 Tavaline vedrustus Sellise variandi korral ei ole amortisaator osa vedrustussüsteemi kandestruktuurist. See tähendab, et isegi kui amortisaator on KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
täielikult läbi kulunud või lausa puudub, saab autoga ikkagi töökotta sõita ja probleemi lahendada. Sellisel juhul jääb rataste asend (ülemise ja alumise õõtshargi poolt määratud) ning sõiduki kere ja teepinna vahe (vedru abil) samaks. Tavalise vedrustuse puhul on vedrud ja amortisaatorid paigaldatud alati eraldi nagu kaks erinevat üksust.
Tavalise Tavaline vedrustussüsteemi pooljäik telg vedrud
Sellise vedrustussüsteemi juures kasutatavaid amortisaatoreid nimetatakse tavalisteks amortisaatoriteks. Nende amortisaatorite kõige levinumad paigaldusviisid on: - Silm / silm tüüp - Silm / vars tüüp - Vars / vars tüüp - Vars / risttapp tüüp Silm / silm Silm / vars Vars / vars Vars / risttapp
Tavaliste amortisaatorite paigaldusviisid
07 2. MacPherson vedrustus Paigalduskomplekt MacPherson vedrustus on Euroopa päritolu autode juures kõige levinum esivedrustus. Süsteem koosneb peamiselt vedru ja Alumine vedrualus amortisaatori kombinatsioonist. Keerdvedru ülemine osa toetub sõiduki kerele ja alumine osa alumisele vedrualusele, mis kuulub amortisaatori korpuse juurde, moodustades ühtlasi ka pöördtelje. Rooli keerates keeratakse ka vedru ja amortisaatorit. Terve süsteem pöörab end tugiplaadil või ülemisel tugilaagril (MK-paigalduskomplekt) ja alumise õõtshargi kuulliigendil. Tulemusena toimub rataste pööramine. Alumine õõtshark
MacPherson süsteemi põhiosad
Amortisaatori korpus moodustab tugijala; see on ühendatud käänmikuga toendi abil, mis lihtsustab eemaldamist. See süsteem säästab ruumi, võimaldab paigaldada sõidukisse põikiasendis mootori ja vähendab vedrustussüsteemi kogukaalu
Alumine õõtshark on kolmnurkne, et parandada külgjäikust
Kuna MacPherson vedrustusel on tavaline alumine õõtshark, saavutatakse jäikuskolmnurk stabilisaatorvarda abil, mis on ühendatud mõlema õõtshargiga ja kinnitub kahest kohast sassiile.
08 vedrustus
I TEHNILINE KIRJELDUS 2. AMORTISAATOR 2.1. Mis on amortisaator ja kuidas ta töötab? Amortisaatorid on põhimõtteliselt õlipumbad. Kolvivarre otsa on kinnitatud kolb , mis töötab rõhutorus olevale hüdraulilisele õlile vastu. Kui vedrustus liigub KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
üles-alla, pressitakse õli läbi kolvis asuvate pisikeste avade. Avad lasevad läbi vaid väikese koguse õli. See aeglustab kolvi liikumist, mis omakorda aeglustab vedru tööd ja vedrustuse liikumist.
Amortisaatori takistus sõltub vedrustuse üles- alla liikumise kiirusest ja kolbides olevate avade arvust ning suurusest , samuti Vedru liikumine klapiketaste arvust ja paksusest kolvi juures. Mida kiiremini vedrustus liigub, seda suurem on amortisaatori takistus. Tulemusena Ilma amortisaatoriteta vedrud vähendavad amortisaator ja vedru: · Ratta põrkumist Vedru liikumine · Autokere õõtsumist või kõikumist · Autokere noogutusefekti pidurdamisel · Esiosa tõusu kiirendamisel Amortisaatoritega vedrud
Füüsikaseaduste kohaselt energia ei teki ega kao, vaid muundub ­ amortisaatorid muundavad soojuseks kineetilise energia, mida vedrud on kokkusurumise ajal kogunud.
09 2.2. Millised on amortisaatori põhifunktsioonid? · Kontrollib vedru ja vedrustuse liikumist. · Tagab püsiva juhitavuse ja pidurdusvõime. · Hoiab ära rehvide enneaegse kulumise. · Aitab hoida rehve kontaktis teepinnaga. · Hoiab dünaamilist rataste seadenurka. · Kontrollib sõiduki hüplemist, õõtsumist (noogutus ja kõikumine), rataste ülestõusmist Amortisaatorite põhifunktsiooniks on pidurdamisel või kiirendamisel. rehvide hoidmine kontaktis teepinnaga. · Vähendab teiste süsteemide kulumist. · Tagab rehvide ja pidurite ühtlase kulumise. · Juht ei väsi nii kiiresti. .
2.3. Millised on jalgamortisaatori ja tavalise amortisaatori Amortisaator peamised erinevused? Jalgamortisaator on selline amortisaator, mis täidab ka hoovastiku ja vedrude toetamise funktsioone. Ta on sõiduki peamine konstruktsiooniosa. See tähendab, et lisaks tavalisele amortisaatori funktsioonile ta ka toetab sõiduki raskust, säilitades samal ajal rataste õige seadenurga kere suhtes. Jalgamortisaatorid kannavad üle ka rehvide Tavaline vedrustus koos amortisaatoriga haardejõudu tee ja sõiduki vahel. MacPherson Vedrualusega amortisaator amortisaator
Vedrualusega amortisaatoriga MacPherson amortisaator vedrustussüsteem
10 vedrustus
I TEHNILINE KIRJELDUS 2. AMORTISAATOR 2.4. Amortisaatori tehnoloogia Eelmises peatükis tutvustasime erinevaid vedrustussüsteeme: passiivset-reaktiivset, poolaktiivset ja aktiivset. Läheme nüüd veidi põhjalikumaks ja keskendume passiivsete- reaktiivsete amortisaatorite grupile (kõige levinum). 2.4.1. Kaksiktuub --- õliamortisaator KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
Kui amortisaator on survekäigul, siis osa TAGASIKÄIK kolvialuses kambris olevast õlist liigub läbi SURVEKÄIK kolvi kergelt summutava sisselaskeklapi kaudu. Ülejäänud õli (olenevalt sisemisse silindrisse KERE siseneva kolvivarre suurusest) surutakse läbi põhjaklapisüsteemi ja liigub seejärel välimisse Kummipuks õlipaaki, mida nimetatakse ka Kolvivars ühtlustuskambriks. Varda liikumiskiirus ja Porikaitse põhjaklapisüsteem määravad kokkusurutava amortisaatori takistusjõu. Kui amortisaator on tagasikäigul, siis kolvi sisselaskeklapp sulgub Õlitihend Töökamber ja kolvipealses kambris olev õli surutakse läbi Amortisaatori korpus kolvi klapisüsteemi. Sisemisest torust väljuva Ühtlustuskamber kolvivarre kompenseerimiseks läheb õli Kolb (tagasikäigul) välimisest õlisilindrist läbi kergelt summutava Põhjaklapp põhjaklapis asuva sisselaskeklapi (survekäigul) kolvialusesse kambrisse , hoides seega sisemise toru pidevalt õliga täidetuna. Varre liikumiskiirus ja klapisüsteem kolvi juures RATAS määravad tagasikäigul amortisaatori poolt tekitatud takistusjõu. SURVEKÄIK TAGASIKÄIK Õli vaba sissevool Juhitav õli sissevool
11 1. Vahutamine ehk ,,Emulsiooninähtus" Õliamortisaatorid on suhteliselt tõhusad. Ent kui õli surutakse kõrgrõhutsoonist madalrõhutsooni, nagu see toimub nii surve- kui tagasikäigul, tekivad äkilise rõhulanguse tõttu õlisse mullid . Seda nimetatakse kavitatsiooniks ja aeratsiooniks. Vastupidiselt õlile saab õhumulle kokku suruda. Seega kolvivarre liikumine igal käigul surub mullid kokku enne, kui õli läbi klapi surutakse. See põhjustab summutuse viivitust, mis kujutab endast probleemi ja tulemuseks on amortisaatori efektiivsuse vähenemine. Surve Vahutamine kaksiktuub amortisaatorites all lämmastiku lisamine amortisaatorisse vähendab vahutamist ja muudab amortisaatorite töö tõhusamaks. 2.4.2. Gaasiamortisaatorid 1. Kaksiktuub madalrõhugaasiamortisaator See amortisaator sarnaneb tavalisele amortisaatorile, ent kaks olulist elementi on täiesti erinevad: Õlitihend - Reservuaari ülemises osas on õhk Kolvivars
asendatud lämmastikuga (inertne gaas ), mille rõhk on 2.5 kuni 8 baari ja mis sisestatakse üksainus kord tootmise käigus. - Amortisaatori korpuse ülaosas olevat kolvivart ümbritsev kaelustihend on väga eriline. Tal on üks tihendihuul mustuse sissesattumise vältimiseks ja kaks Gaas
tihendihuult õli väljavoolu ärahoidmiseks. Tihendi allosaks on painduv Tagasilöögiklapp rõngakujuline riba, mis toimib Õli Reservuaari tagasi voolav õli ka tagasilöögiklapina. Ribade paindlikkus võimaldab õlil voolata tagasi reservuaari ja hoiab gaasisurve vaid reservuaaris oleval õlil. Sellised amortisaatorid tagavad väga Monroe® ,,Original" mugava sõidu ja rooli täpse töö. madalrõhugaasiga kaksiktuub
12 vedrustus
I TEHNILINE KIRJELDUS 2. AMORTISAATOR 2. Monotuub kõrgsurvegaasiamortisaator Monotuub amortisaatorid töötavad samal põhimõttel (edasi-tagasi liikuv kolb õliga täidetud torus), ent nende ühes otsas on väike kogus kõrgrõhul lämmastikku (25 kuni 30 baari). Ujuv kolb eraldab seda gaasi KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
õlist, hoides ära nende segunemise. Kui kolvivars kokkusurumise ajal õli välja Tihend
pressib, surub see õli lämmastiku natuke rohkem kokku. Gaas allub koguse muutustele ja toimib vedruna. - Gaasi pidev surve õlile tagab kohese Liikuv kolb reageeringu ja kolviklappide väiksema Õli müra. Lisaks kõrvaldab selline surve kavitatsiooni ja emulsiooninähtuse, mis Ujuv kolb võivad amortisaatori summutusvõimet vähendada. Gaas
Monotuub-amortisaatori põhiosad
TAGASIKÄIK SURVEKÄIK
TAGASIKÄIK SURVEKÄIK
13 2.4.3. Asenditundliku summutuse (PSD) tehnoloogia See on gaasiamortisaator, mille rõhutoru seinas on lisakanal. PSD lisakanali kaudu pääseb osa õli kolvist mööda hetkel kui kolb asub lisakanaliga alas, tagades amortisaatorile teistsuguse summutuse kui kolb asuks lisakanalita alas. See täiendav tsoon võimaldab inseneridel luua amortisaatori sellisena, et see töötab ,,topelttoimega" amortisaatorina, tuvastades automaatselt teeolude muutumist ja reageerib sellele.
MUGAVUSTSOON: PSD lisakanal võimaldab õlil vabamalt ümber kolvi ja läbi selle voolata ning tulemuseks on sujuvam ja mugavam sõit.
KONTROLLTSOONID: NÕUDLIKUD JUHTIMISTINGIMUSED Kolbi lükatakse PSD lisakanalist mööda. Õli juhitakse ainult läbi kolvi ja tulemuseks on parem kontroll sõiduki üle.
14 vedrustus
I TEHNILINE KIRJELDUS 2. AMORTISAATOR 2.4.4. Koormust kompenseerivad amortisaatorid Mõnede sõidukite puhul võib koorma vedamine/ pukseerimine põhjustada kere Koormus liigset madalamale vajumist, mis põhjustab: · Halba teelpüsivust KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
· Vedrustussüsteemi liigset jäikust · Rehvide valet kulumist · Vedrustuse sagedat läbilööki · Rooli töö ebatäpsust
Koormuse kompensaatorid on loodud selleks, et hoida ära tagaosa allavajumist raske koorma korral. 1. Mehaaniline vedru Mehaanilise vedruga koormust kompenseeriv Koormus amortisaator on topelttuub (õli või gaas) tüüpi amortisaator uuendusliku, progresseeruva jäikusega polüuretaanpuksiga, mis on paigaldatud kolvivarrele, et anda koormatud sõidukile lisatuge. See polüuretaanpuks toimib järgmiselt: - Kui auto on koormamata, on vedru ehk polüuretaanpuks peaaegu vabalt amortisaatori ja autokere vahel. - Kui auto on koormatud, siis toetab puks autokeret seda tugevamalt, mida suurem on koormus ja sõiduki tagaosa ei vaju alla.
Mehaanilise vedruga amortisaatori tööpõhimõte Sellised amortisaatorid on loodud nende sõidukite jaoks, kuhu õhkvedrustus ei mahu.
15 2. Õhkvedru Koormust kompenseeriv amortisaator koos õhkvedruga: need on tavalised amortisaatorid (enamasti hüdraulilised kaksiktuub tüüpi) koos täiendava vedruga. Suurimaks erinevuseks on Õhu sisselase aga see, et täiendav vedru on õhkvedru. Selline kombinatsioon võimaldab vedru jäikust reguleerida. See tagab sõiduki kere õige kõrguse iga koormaga . Neid komponente Amortisaatori korpust ja müüakse tavaliselt komplektidena, kuhu kuulub porikaitset tihedalt ümbritsev kaks amortisaatorit, painduv õhutoru, T-kujuline kummimembraan. ühendus torudele ja manomeeter .
Monroe® Ride leveller ­ Õhuga koormust kompenseeriv amortisaator
Paigaldamine on kiire ja lihtne. Koormust kompenseerivad amortisaatorid paigaldatakse alati tagasillale. Sõiduki kõrgust saab reguleerida, suurendades või vähendades süsteemis oleva õhu rõhku. Kui sõiduk on koormatud, laseb juht Kompressor Amortisaatorid
õhkvedrudesse õhku juurde, kasutades Kontrollseade Aku (manomeeter,
pardakompressorit või töökoja reguleerklapp)
suruõhuvoolikut. Koormust kompenseeriv amortisaator tõstab sõiduki tagaosa ja tagab samas ka suurepärase teelpüsivuse.
Monroe® Ride Leveller komplekt koos õhukompressoriga CK12
16 vedrustus
I TEHNILINE KIRJELDUS 2. AMORTISAATOR 3. Isetasakaalustuv Nivomat süsteem Nivomat amortisaatorid kujutavad endast kompaktset seadet sõiduki kõrguse kontrollimiseks. See süsteem paigaldatakse tavaliselt sõiduki tagasillale, nii et kõrguse reguleerimine Nivomati abil toimub just KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
tagasillal. Selline amortisaator sisaldab kõiki vajalikke elemente (tugielement, pump, akumulaator , reservuaar, rõhuregulaator jne,) ühes kestas . Mõnedesse autodesse paigaldab tootja Nivomati tavalise vedrustussüsteemi asemele (amortisaator või jalgamortisaator ja vedru) ja seadistab automaatselt ka optimaalse kõrguse kõikide koormuste puhul. Nivomat võtab üle ka vedru-ja summutusfunktsioonid. Nivomat amortisaatorid Nivomat kõrguse kontrollimise süsteemi eriomaduseks on, et optimaalse kõrguse saavutamiseks vajalik energia saadakse tee ebatasasustest põhjustatud silla ja kere vahelisest liikumisest. See tähendab seda, et erinevalt teistest süsteemidest ei vaja Nivomat amortisaatorid töötamiseks välist energiaallikat. Kuna Nivomat süsteem on suhteliselt kallis, siis võib selle pärast läbikulumist asendada tavalise vedrustusega, ent silmas tuleb pidada seda, et vedrud tuleb vahetada selliste vastu, mis on loodud tavalise vedrustusega sama sõidukimudeli jaoks.
Struktuur: [1] Gaasi rõhukamber [2] Õlimahuti ja gaasi rõhukambri vaheline eralduskolb [3] Õli imikanalid [4] Pumbavarras [5] Kõrgusandur [6] Summutuskolb [7] Õli tagasivoolu ava [8] Õlimahuti [9] Pumba sisselaskeklapp [10] Ühendusmuhv, mis koos pumbavarda ja sisse/väljalaskeklappidega moodustab pumba [11] Pumbakamber Nivomat amortisaatorite ehitus [12] Pumba väljalaskeklapp 17 2.4.5. Reguleeritavad amortisaatorid Sellesse gruppi kuuluvad kõik amortisaatorid, mille summutusjõudu saab klient või paigaldaja ise muuta. Seda saab teha mitmel viisil olenevalt amortisaatori tehnoloogiast , ent kõik nad töötavad ühel põhimõttel: reguleeritakse õli voolu läbi klappide (peamiselt kolvivarre otsas oleva kolvi juures), et muuta amortisaatori tööd pehmemaks või jäigemaks. Nagu me teame, arvutavad amortisaatori summutusjõu välja tavaliselt insenerid, võttes arvesse sõiduki vedrustuses olevaid jõude. Seepärast soovitab Monroe® alati lasta viia muudatusi läbi spetsialisti poolt. Heidame pilgu kõige levinumatele reguleeritavatele amortisaatorite tüüpidele.
1. Kaksiktuub - Tüüp ,,A" Selle tüübi puhul lükatakse amortisaatori reguleerimiseks kolvivars alla kuni käigu lõpuni. Hetkel, kui kolvi klapimutter puudutab põhjaklappi, blokeerub mutter spetsiaalsete konstruktsioonielementide tõttu. Kui kolvi mutter on blokeeritud, muutub amortisaator kolvivarre paremale pööramisel jäigemaks (kui mutrit pingutatakse) ja vasakule pööramisel pehmemaks. Amortisaatori summutusjõu skaala on erinevate tootjate puhul erinev, ent tavaliselt on tootekarbis põhjalik juhend.
,,A" tüüpi reguleeritava kaksiktuub amortisaatori reguleerimine
18 vedrustus
I TEHNILINE KIRJELDUS 2. AMORTISAATOR 2. Kaksiktuub - Tüüp ,,B" See reguleeritav amortisaator on variatsioon ,,B" tüüpi reguleeritav kaksiktuub tüübist ,,A". Selle mudeli puhul toimub mutri amortisaator pingutamine mitte põhjaklapi külge kinnitades, vaid tootja on vahetanud tavalise kolvivarre perforeeritud varre vastu, mille sees saab KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
pöörelda teine, peenem varras. See sisemine varras on ühendatud kolvivarre mutriga (klapimutriga), mis võimaldab muuta amortisaatori summutusjõudu sisemist varrast ühele või teisele poole pöörates. Selle protsessi lihtsustamiseks on tootjad kaasa pannud väikese rattakese, mis paigaldatakse reguleerimiseks sisemise vardaga ühendatud kolvivarre otsa. See võimaldab Teil amortisaatorit reguleerida ilma auto küllest ära võtmata.
3. Monotuub - Tüüp ,,C" Tänu faktile, et monotuub amortisaatoril on ,,C" tüüpi monotuub amortisaatori põhjaklapi asemel ujuvkolb, toimub ka klapi reguleerimine sisemiste ketaste reguleerimine teisiti. Selleks tuleb amortisaator sõiduki küljest lahti monteerida, et viimane saaks end täielikult ,,välja sirutada". Klapi kinnitamiseks kasutatav süsteem asub amortisaatori korpuse ülaosas. Selles kohas asub väike nupp . Kui sellele vajutada ja kui amortisaator on maksimaalselt lahti ning samal ajal kolvivarrast aeglaselt pöörata, siis ühel hetkel klapp blokeerub, toimub reguleerimine, ühele või teisele poole pöörates muutub amortisaator jäigemaks või pehmemaks.
19 4. Kolmiktuub - Tüüp ,,D" Selle tüübi puhul muudetakse amortisaatori summutusjõudu korraga nii surve- kui tagasikäigul. Sisemus on enam-vähem sama, mis tavalisel kaksiktuub amortisaatoril, ent kahe silindri asemel on kolm kontsentrilist silindrit ja juhtklapp , mis juhib õlivoolu töösilindri ja kahe reservuaari vahel. See kontrollib õli voolamist läbi klapi ja amortisaator muutub jäigemaks. Juhthoob Rancho ,,D" tüüpi reguleeritav asub amortisaatori allosas. kolmiktuub amortisaator
Rancho kolmiktuub amortisaator Rancho kolmiktuub amortisaator tagasikäigul survekäigul
20 vedrustus
II MONROE® TOOTED 1. MONROE® TOOTEVALIK Kui rääkida järelturu varuosadest, siis on Monroe® amortisaatorid ja muud komponendid loodud just teatud läbisõiduga sõidukeid silmas pidades. Monroe® tooted tagavad originaaltoodetele vastavad KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
sõiduomadused, vastavad klientide ootustele ja pakuvad järgnevat:
Pikk eluiga: Kvaliteetne disain ja materjalid.
Sõiduomadused: Esmaklassiline teelpüsivus ja mugavus.
Garantii : Reflex toodete 3-aastane ja teiste toodete 2-aastane garantii, läbisõit piiramata.
Mida peaks teadma Monroe® amortisaatorite kohta 1. Monroe® toodab teleskoopamortisaatoreid, mille juures kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid : Twin Disc ehk topeltklapp, kaksiktuub (õli või gaas), PSD ja monotuub. 2. Monroe® amortisaatorid töötavad nn. kolmeetapilise klapisüsteemiga, kohandudes ratta kõikide vertikaalliikumistega. 3. Läbimõõt ( jahutuse parandamiseks) ja tööomadused on kohandatud vastavalt sõiduki tüübile ja kasutusviisile. 4x4 näitel: Monroe® Adventure amortisaator on nn. ,,ülemõõduline". 4. Kolm huultihendit ja poleeritud vastupidavast kroomist kolvivars hoiavad ära lekked ja tagavad pika eluea . 5. Korpuse fosfaatimine ja värvimine tagavad suurepärase roostekaitse. 6. Tefloni® kasutamine kolvi külgedel ja kolvivarre juhikutes tagavad tõhusama töö, väiksema hõõrdumise ja madalama mürataseme.
Kõiki Monroe® tooteid kontrollitakse ja testitakse pärast valmimist. 21 1.1. MONROE® REFLEX Twin Disc tehnoloogia tasakaalustab sõidukit kiiremini, reageerides koheselt ka kõige väiksemale liikumisele.
· Parem summutus madalamal töökiirusel, mis võimaldab amortisaatoril autokere liikumisi paremini ja kiiremini kontrollida. · KAKS KORDA stabiilsem, mida tõestavad teaduslikud testid. · Aitab ohjeldada õõtsumist ja ülejuhitavust. · Pikaealised, 3-aastase rahvusvahelise garantiiga (piiramatu läbisõiduga) -garantiitingimused võivad eri riikides olla erinevad. · Kaksiktuub ja monotuub gaasitehnoloogia.
1.2. MONROE® ADVENTURE · Monotuub ja kaksiktuub gaasitehnoloogia (tagab suurepärase rehvi/tee kontakti). · Hea suutlikkus nii maanteel kui maastikul . · Kohandatud raskete sõidutingimustega. · Tugev ja vastupidav.
22 vedrustus
II MONROE® TOOTED 1. MONROE® TOOTEVALIK 1.3. MONROE® ORIGINAL · Täiustab originaalvedrustuse omadusi. · Loodud spetsiaalselt kompenseerima teiste vedrustuse ORIGINAL osade kulumist. · Gaasiamortisaator (kaksiktuub ja monotuub tehnoloogia) või õliamortisaator (kaksiktuub). KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
· Summutusjõud originaalvarustuse omast 5% - 15% suurem.
1.4. MONROE® pideva elektroonilise juhtimisega vedrustus Monroe® pideva elektroonilise juhtimisega vedrustus on poolaktiivne vedrustussüsteem, mis pakub optimaalset tasakaalu mugavuse ja juhitavuse vahel. See süsteem reguleerib vedrustust pidevalt vastavalt teeoludele, sõiduki dünaamikale (kiirus, rooli töö) ja juhi osalusele. Tenneco Euroopa inseneride ja Öhlins Racing 'u poolt väljatöötatud pideva elektroonilise juhtimisega vedrustus tagab Juhtarvuti Rooliandur
mugavuse, ent ei ohverda sellele turvalisust Kiirendusandur Pidevalt juhitav
ja juhitavust. elektrooniline amortisaator
Volvo kasutas Tenneco pideva elektroonilise Pidevalt juhitav juhtimisega vedrustust, et töötada välja oma elektrooniline vedrustusr pidevalt juhitava sassii kontseptsiooni, mis Liikumisandur Kiirendusandur kuulub Volvo S60 R ja V70 R mudelite standardvarustusse ning S60, V70, XC70 ja S80 mudelite lisavarustusse. Seda süsteemi kasutatakse ka Audi A6 ja Audi A6 Avant mudelitel. 23 1.5. MONROE® SENSATRAC · PSD süsteem ­ pidevalt muutuv ja progressiivne summutus parima maksimaalse kontakti tagamiseks teepinnaga. · Spetsiaalsed summutustsoonid tagavad veelgi parema kontrolli sõiduki üle hädaolukorras. · Amortisaatorid reageerivad tee muutustele kiiremini. · Gaasiga kaksiktuub ja monotuub tehnoloogia.
1.6. MONROE® RIDE LEVELLER · Spetsiaalselt loodud sõidukitele, mis on koormatud kas aeg-ajalt või pidevalt. · Sarnane tavalistele amortisaatoritele, ent täiendava õhkpadjaga, et tagada koormatud sõiduki täiuslikku tasakaalu. ·Hoiab sõiduki kõrguse stabiilsena, väldib allavajumist, tagab pimedas parema nähtavuse. ·Parem juhitavus, teelpüsivus ja kontroll koormatud sõiduki üle. ·Hüdrauliline kaksiktuub tehnoloogia. ·Lisavarustusena kompressorikomplekt (CK12) reguleerimiseks sõiduki seest.
24 vedrustus
II MONROE® TOOTED 1. MONROE® TOOTEVALIK 1.7. MONROE® LEVEL LIGHT Koormust kandvaks osaks on kolvivarrele paigaldatud polüuretaanpuks, mis aitab ära hoida koormatud autokere allavajumise. Parem juhitavus, teelpüsivus ja kontroll koormatud sõiduki üle. · Optimaalne nähtavus öösel. KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
· Vähendab juhtimisstressi ja väsimist. · Hüdrauliline kaksiktuub tehnoloogia.
1.8. MONROE® VAN MAGNUM Spetsiaalselt ,,ülemõõdulisena" valmistatud amortisaatorid on mõeldud kaubikutele ja väikebussidele. · Optimaalne juhitavus ja teelpüsivus ka täiskoormusel. · Suurem summutusjõud, täiuslik kontroll sõiduki üle ja hea teelpüsivus. · Pikendab rehvide ja sõiduki eluiga. · Kaksiktuub tehnoloogia (õli või gaas).
25 1.9. MONROE® MAGNUM · Laias valikus amortisaatoreid veoautodele, haagistele, kabiinidele ja istmetele. · Annab suurema vastupidavuse ja turvalisuse. · Töötatud välja kooskõlas Tenneco uusima originaalvarustuse tehnoloogiaga.
Veoautod Daf - Scania - Volvo - Mercedes - Man - Renault - Iveco - Leyland - Erf - Foden...
Haagised Trailor - Hendrickson - Gigant - Granning - Lohr - Tadchurch - Dunlop - Saf - Bpw - Ror - Weweler - Fruehauf - Neway - Schmitz... Monroe® Magnum tooted. Kabiinid & Istmed Daf - Scania -Volvo - Renault - Iveco - Man -Mercedes...
Amortisaatorid bussidele ja veoautodele
Külgamortisaator
Istme amortisaator
Silla amortisaator
Kabiini amortisaator koos õhkvedrustusega
26 vedrustus
II MONROE® TOOTED 1. MONROE® TOOTEVALIK 1.10. MONROE® VEDRUD · Originaalvarustuse kvaliteediga keerdvedrud, muuhulgas nn ,,banaanvedrud", muutuva traadidiameetriga ja mini-block vedrud. · Kasutatud on uusimat tehnoloogiat nii KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
kuum- kui külmvaltsimisel. · ,,Banaanvedrud" võtavad vastu ka radiaaljõudu ning tagavad optimaalse kontrolli sõiduki ja kiiruse üle. · Muutuva traadidiameetriga ja mini-block vedrud avaldavad progresiivset vastujõudu proportsioonis vedru kokku surumisega, pakkudes suuremat vastupidavust , väiksemat müra ja kompaktsemaid mõõtmeid. · Üks põhjalikumaid tootevalikuid turul, kattes 80% Euroopa autopargist.
1.11. MONROE® VEDRUPALLID · Loodud spetsiaalselt hüdropneumaatilise vedrustuse jaoks. · Monroe® vedrupallid on toodetud originaalvarustuse tehnoloogia ja omadustega. · Kõik Monroe® vedrupallid on 100% uued. (kasutatud vedrupalle ei saa parandada, ainult täita). · Täielik tootesari Citron' mudelitele BX, CX, GS, ID, SM, Xantia, XM, C5 ja C6.
27 1.12 Monroe® eritooted Sellesse gruppi kuuluvad need vedrustuselemendid, mis aitavad amortisaatoreid korralikult paigaldada. Need elemendid tagavad amortisaatorite pikema eluea ja terve vedrustussüsteemi kvaliteetsema töö.
1.12.1. Monroe® PK-komplekt (Protection Kit) · Iga Monroe® PK-komplekt on loodud värskelt paigaldatud amortisaatorite eluea pikendamiseks. · Parima kvaliteediga poorsest polüuretaanist puksi ülesandeks on tagada pidevate dünaamiline koormuste summutus. · Porikaitse on valmistatud termoplast - polüuretaanelastomeerist, et kaitsta kolvivart korrosiooni ja löökide eest. · Unikaalne puksi kinnitusviis porikaitsega tagab tugeva kooste ja pika eluea. · Annab optimaalse sõidustabiilsuse, kui vedrustus rohkem liigub. · Kaitseb kolvivart kriimustuste või väiksemate löökide eest, mida võivad põhjustada näiteks teel olevad kivid. · Värskelt asfalteeritud teel sõites kaitseb 1.12.2. Monroe® MK-komplekt kolvivarre kroomist osa asfaldijääkide eest, (Mounting Kit) mis võivad kahjustada amortisaatori tihendit. · Pikendab amortisaatorite eluiga, · Kaitseb surveklappi halva teekatte poolt vähendades müra ja vibratsiooni. põhjustatud tugevate löökide eest. · Lihtne paigaldada. · Suurendab teelpüsivust, parandab rooli tööd ja juhitavust. · Parandab auto sõiduomadusi ja turvalisust.
28 vedrustus
II MONROE® TOOTED 1. MONROE® TOOTEVALIK 1.12.3. Monroe® MC-komplekt (Magic Camber) · Rattakalde reguleerimine kuni 6°. · Katab kuni 90% autopargist. · Ainult 7 tootenumbrit. · Tootenumber ,,MCxxx". KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
· Ühte Monroe® MC-komplekti kuulub kaks polti/mutrit (kahele amortisaatorile).
Magic Camber
Vale rattakalde tagajärjed: Juuresoleval pildil näidatud ebaühtlase rehvi kulumise on põhjustanud rataste vale kalle. Vale kalle kulutab rehvimustri kas sisemist või välimist poolt. Kui kalle on liiga positiivne (rehvi ülaosa on väljapoole kaldu), põhjustab see rehvimustri välimise poole kulumist. Kui rehvi ülaosa liiga tugevalt sissepoole kaldub (negatiivne kalle), põhjustab see rehvimustri sisemise poole kulumist. Et sellist rehvide kulumist vältida, tuleb rattakallet reguleerida.
29 AMORTISAATORITE DIAGNOSTIKA III 1. KULUNUD AMORTISAATORITE OHT TURVALISUSELE Normaalsetel tingimustel teeb amortisaatori kolb 5,000 kuni 7,000 käiku kilomeetri kohta, mis 100,000 kilomeetri kohta teeb 500 kuni 700 miljonit käiku. Pärast sellist tööd on amortisaatorite mehaanilised osad ja õli ,,omadega läbi" ja need tuleb välja vahetada, et tagada vedrustuse korralik funktsioneerimine . Kulunud amortisaatorite otseseks tagajärjeks on see, et rattad ei püsi enam kontaktis teepinnaga, mis omakorda seab ohtu auto turvalisuse.
1.1. Pidurdusteekond · Mida rohkem on amortisaatorid kulunud, seda pikem on auto pidurdusteekond. Kiirusel 45 km/h lisavad kulunud amortisaatorid pidurdusteekonnale 2 meetrit. · ABS (rataste blokeerumisvastane süsteem) / ESP süsteemiga sõidukitel on pidurdusteekond sellisel juhul veelgi pikem. (Näide: Ford Fiesta pidurdusteekond kiirusel 45 km/h pikeneb kuni 5.8 m). allikas: TÜV testid Seega võivad kulunud amortisaatorid takistada turvalist peatumist ja põhjustada õnnetusi. 1.2. Esituled Kui pimedas sõites panevad amortisaatorid Teie sõiduki üles-alla hüplema, võib see pimestada teisi juhte ja muudab ka Teie nähtavuse halvemaks.
allikas: TÜV testid
30 vedrustus
III AMORTISAATORITE DIAGNOSTIKA 1. KULUNUD AMORTISAATORITE OHT TURVALISUSELE 1.3. Teelpüsivus · Sõiduki keskmine kontaktala teega on 0,1 m2 ehk 4 postkaarti. Kui amortisaator on kulunud, siis väheneb see kokkupuuteala oluliselt ja suurendab tõsiselt avariiohtu. KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
· Kui sõidukile mõjub küljetuul, muudab külgõõtsumine sõiduki ebastabiilseks ja võib põhjustada kontrolli kaotamise sõiduki üle. allikas: TÜV testid · 50 % ulatuses kulunud amortisaatoritega sõiduki maksimaalne turvaline sõidukiirus kurvis kuival teekattel väheneb 10%. (Allikas: TÜV testid)
allikas: TÜV testid
1.4. Vesiliug · Esirattaveoga sõiduk, mille amortisaatorid on 50% kulunud ja mis sõidab konstantsel kiirusel 6 mm paksusel veekihil, kaotab juhitavuse 10% madalama kiiruse juures kui uute amortisaatoritega sõiduk. · Uute amortisaatoritega sõidukil tekkis vesiliug kiirusel 125 km/h.
allikas: TÜV testid
31 1.5. Reaktsiooniaeg · Normaalsete sõidutingimuste korral põhjustavad kulunud amortisaatorid juhi väsimist. · Väsimus võib pikendada reaktsiooniaega 26%.
allikas: TÜV testid 1.6. Ohutuskolmnurk Rehvid - Pidurid ­ Amortisaatorid · Kui üks neist kolmest on kulunud, mõjutab see negatiivselt ka teisi. · Kui amortisaatorid on kahjustatud, ei ole rehvide kontakt maapinnaga piisav ja pidurite töö on vähem tõhus ning sõidukit TEE S VU
LP
on raskem kontrollida. TA
ÜS
OHUTUS- HI
IV JU
US
· Amortisaatorid on nii Teie kui ka teiste KO L M N U R K
liiklejate turvalisuse seisukohalt sama PIDURDUSVÕIME
tähtsad, kui pidurid või rehvid.
AMORTISAATORITE SOORITUSVÕIME versus LÄBITUD DISTANTS
Sooritusvõime
Ohutuslävi TEE S VU
LP TA
ÜS
OHUTUS- HI
IV JU
US
KO L M N U R K PIDURDUSVÕIME
Ohutsoon
Läbisõit 0
0
0
0
0 00
00
00
00
00
00
00
00
00 .0
.0
.0
.0
0.
0.
0.
0.
0. 20
40
60
80
10
12
14
16
18
32 vedrustus
III AMORTISAATORITE DIAGNOSTIKA 2. AMORTISAATORITE DIAGNOSTIKA 2.1. Visuaalne kontroll Rehvide seisukord : Rehvide Kahjustatud amortisaatoreid saab kindlaks paigutine kulumine võib tähendada, et amortisaator on kulunud. teha teatud silmaga nähtavate tunnuste järgi. Õlileke: Õlikadu amortisaatorist põhjustab puudulikku tööd ja summutuse nõrgenemist. KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
Amortisaatori vedrualuse korrosioon : See põhjustab lõpuks vedrualuse purunemise. Kolvivarre korrosioon: See probleem põhjustab tihendite kiiret kahjustumist, mis omakorda põhjustab õlikadu. Paigalduspuksid: Mõranenud või Korrosiooni tõttu purunenud vedrualus ebanormaalselt deformeerunud paigalduspuksid võivad põhjustada müra vedrustuses pidurdamisel või üle takistuste sõitmisel.
Paigaldusosad: Kui need osad on purunenud või nõrgad kas metalli kulumise või korrosiooni tõttu, võivad nad puruneda.
Kontrollige korrosiooni 30cm ulatuses Korpuse deformatsioon : Amortisaatori vedrustuse kinnituskohtade ümber korpuse deformatsioon võib aeglustada või blokeerida kolvi liikumist. Kummipuksliigendi kontrollimine
Tihendi kulumine: Kui kolvivarre tihend on katki või kahjustunud, põhjustab see õlikadu. Vedrustuse kummipuksliigend: Mõranenud kummipuksliigend võib põhjustada müra vedrustuses pidurdamisel või üle takistuste sõitmisel. Vedru asukoht: Vedru vale asend vedrualusel võib põhjustada müra vedrustuses üle takistuste sõitmisel.
Tihendi kulumise kontrollimine Vedru seisukord: Roostetanud, kulunud või katkine vedru võib põhjustada tõsiseid sõiduki stabiilsuse häireid.
33 2.2. Dünaamiline kontroll amortisaatorite testimisseadmega (EUSAMA meetod) EUSAMA meetodit kasutatakse standardmeetodina Euroopa Liidu riikides, et kontrollida vedrustuse tööd ülevaatustestide käigus.
EUSAMA TEST võimaldab mõõta:
· Vedrustuse töö asümmeetriat sama telje rataste vahel. · Vedrustuse töö efektiivsust haarduvuse tagamisel (iga ratas eraldi), mõõtes rataste minimaalset dünaamilist kandejõudu.
EUSAMA testi tõhusus amortisaatorite omaduste hindamisel on piiratud, sest vedrustuse testimisseade ei kontrolli mitte ainult amortisaatoreid, vaid samal ajal ka kõiki teisi vedrustuse osi.
Reeglina peetakse vedrustust enamasti korrasolevaks, kui EUSAMA faktor on üle 40 % mõlema testitud ratta puhul ja kui ühe telje rataste vaheline erinevus on alla 20%.
34 vedrustus
III AMORTISAATORITE DIAGNOSTIKA 2. AMORTISAATORITE DIAGNOSTIKA 2.3. Monroe® ,,Expert" vedrustuse testimisseade · See on ainus testimisseade, mis keskendub just amortisaatorite omaduste testimisele tänu eksklusiivsele CAP (Coefficient d'Amortissement de KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
Phase) meetodile. · Madal reguleeritav mõõtepink. · Kiire, täpne ja lihtne kasutada. · Rehvirõhk või koormus ei mõjuta tulemusi. · Vedrustus testitakse kolme minutiga ja selgelt arusaadavad tulemused Monroe® ,,Expert" vedrustuse testimisseade prinditakse välja. · Analüüsitakse amortisaatori reageerimist resonantssagedusele (teelpüsivuse jaoks kõige kriitilisem sagedus). · Saadaval ka 100% mobiilne versioon.
2.4. Monroe® vedrustuse testimisseade · Kiire, usaldusväärne ja ökonoomne moodus kergemate sõidukite vedrustuse kontrollimiseks. · Lihtne transportida. · Kasutajasõbralik. · Tulemusi saab välja printida . · USB port.
Monroe® vedrustuse testimisseade
35 NÕUANDED AMORTISAATORITE VAHETAMISEKS IV 1. VAHETAMISJUHISED 1. Enne eemaldamist · Lugege hoolikalt läbi tootjapoolsed soovitused või vastava mudeli tehniline juhend. · Vajadusel puhastage vedrustussüsteemi ümbrusse jääv sõiduki kere allosa. · Olenevalt vedrustuse tüübist jätke sõiduk ratastele või tõstke üles. · Jälgige hoolikalt originaalamortisaatori asendit ja märkige üles kõikide seotud osade asend. Mõnede amortisaatorite, eriti horisontaalsete puhul on paigaldussuund oluline.
2. Ärge kasutage kokkumonteerimise ajal pneumomutrikeerajat · Te võite kinnitamise ajal kogemata kolvivart keerata. See põhjustaks tihendi kulumist ja kolvi lahti tulemist. · Kasutage pneumomutrikeerajat vaid eemaldamisel.
3. Ärge hoidke kolvivart tangidega · Kolvivart näpitsatega hoides võite kahjustada varda kroomosa, mis põhjustab tihendi enneaegset kulumist.
36 vedrustus
IV NÕUANDED AMORTISAATORITE VAHETAMISEKS 1. VAHETAMISJUHISED 4. Enne paigaldamist tuleb amortisaator viia töövalmidusse · Hüdrauliline amortisaator tuleb enne sõidukile paigaldamist viia töövalmidusse. · Selleks tuleks läbi viia amortisaatori normaalses tööasendis (ülemine osa KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
üleval, kui amortisaator on paigaldatud sõidukisse vertikaalselt või teatud nurga all, kui amortisaator on kaldasendis) mõned töötsüklid.
5. Pingutage amortisaatori kinnitusi vaid siis, kui ta on normaalses tööasendis, mitte siis, kui rattad on õhus · Kui originaalamortisaator on paigaldatud kaldu, lugege hoolikalt juhiseid ja jätke meelde, et kaldus amortisaatorite paigaldamisel tuleb alati jätta teatud vahemaa ülemiste ja alumiste kinnituskohtade vahele.
6. Õigeks paigaldamiseks kasutage momendimõõtevõtit · Ärge tõmmake kummipukse liiga pingule. · Pingutage esialgu kõiki mutreid ja kinnitusi kergelt, neid täielikult lukustamata. · Lõplikult pingutage kinnitused momentvõtmega, kui sõiduk on ratastel ja paika ,,loksutatud", teda kõigutades.
37 7. Padrunamortisaatorit paigaldades tuleb amortisaatorijalga õli valada · Valage amortisaatorijalga õli (u. 50 cc.), et vältida kahjustusi ülekuumenemise tõttu, piirata müra ja tagada amortisaatori pikk eluiga.
8. Iga kord, kui vahetate amortisaatorit, kontrollige vedrustuse geomeetriat · Pärast amortisaatori vahetamist kontrollige rehvirõhku. · Kontrollige geomeetriat (rattakalle, pikikalle, rataste kokkujooks) ja rataste paralleelsust.
38 vedrustus
IV NÕUANDED AMORTISAATORITE VAHETAMISEKS 2. MONROE® TÖÖRIISTAD · Spetsiaalsed tööriistad paigaldamiseks. · Vastupidavad vahendid. · Amortisaatorite korralik paigaldamine on mõnikord võimalik vaid spetsiaalse reguleerimisvahendi abil. · Aitab vältida põhjendamatuid KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
garantiinõudeid, nagu vale paigaldus, krigisev heli, pukside ja kummiliigendite enneaegne kulumine. · Kuni 70% lühem paigaldusaeg. · Rahulolevamad kliendid.
Põhikomplektid... K8 K70 K110 K110 HW
K110 HP
Vedrukompressor Universaalsete Amortisaatori võtmete komplekt kinnitusrakis, lisaseadmed
39 Täiustatud komplekt... K101 K81
K80-A4
K80
Audi & VW Vedrukompressor Audi & VW reguleerimisvahend ja käpad reguleerimisvahend
K101-FH
K101 vedrukäpad
40 vedrustus
IV NÕUANDED AMORTISAATORITE VAHETAMISEKS 2. MONROE® TÖÖRIISTAD
Spetsiaalsed tööriistad... K22 K20 KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
K22-1
Mercedes Benz Audi ja VW ülemise vedrukompressor mutri võti
K21 K35 K36
Vedrukompressor Renault 25 ja Espace Renault Espace vedrukompressor vedrukompressor
K37 K40
K39
K39-2 K39-1
VW Sharan, MacPherson Ford Mondeo Ford Galaxy ja tööriistakomplekt vedrukompressor, Seat Alhambra õhuhaamer ja lööktald vedrukompressor
41 K70 universaalsed padrunvõtmed K70
· MacPherson amortisaatorite ülemise mutri pingutamiseks ja eemaldamiseks ilma kolvivart kahjustamata; võib kasutada momentvõtit. · Väldib kolvivarre kahjustumist liigse pöörlemise läbi kui amortisaatorit paigaldada.
Eelised · Väldib kolvivarre ja ülemise amordilaagri kahjustumist. · Väldib garantiinõuete tagasilükkamist, kuna on kasutatud näpitsaid. · Kasutatakse koos momentvõtmega, et kolvivarre ülamutri pingutusmoment vastaks tootja paigaldusjuhistele.
Tangide poolt kahjustatud kolvivars
K40 tööriistakomplekti Õige pingutusmoment hoiab kasutamine. ära kolvivarre purunemise
42 vedrustus
IV NÕUANDED AMORTISAATORITE VAHETAMISEKS 2. MONROE® TÖÖRIISTAD K40 · Tööriistakomplekt, et otse auto all vahetada MacPherson padrunamortisaatorid kiirelt ja usaldusväärselt. · Komplekti kuulub: ·10 korkmutri keerajat K18 KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
·Padrunvõti K19 ·Ülemise mutri võti K20 ·Vedrukompressor K21 ·Padrunvõti K23 Kasutatakse järgmistel mudelitel: · VW: Golf, Jetta , Scirocco, Passat , Santana, Polo , Derby · Audi 50, 80, 90 · BMW, Peugeot , Renault · Volvo 200, 300, 700, 900 seeria
Eelised · Investeering tasub end kiiresti ära, sest kümnest sõidukist kaheksal on MacPherson vedrustus. · Ajasäästlik : 30 - 120 minutit olenevalt paigaldusest!
K40 tööriistakomplekt
43 3. KASUTATUD AMORTISAATORITEST VABANEMINE 3.1. Turvalisuse tagamiseks kasutage alati turvaprille ja kaitsekindaid
3.2. Üldinformatsioon · Asetage amortisaator horisontaalasendisse. · Kontrollige, kas amortisaator püsib paigal ja ei liigu puurimise ajal. · Enne puurimist tõmmake vars täielikult välja. · Ride Leveller amortisaatorite puhul eemaldage kummisilinder ja toimige nii, nagu kaksiktuubi puhul. · Kontrollige, kas tegemist on kõrgrõhu monotuubiga, madalrõhu kaksiktuubiga või tavalise kaksiktuubiga. Kõigil kõrgrõhu monotuubidel on erimärgistus ,,High pressurized ­ do not heat or open " (,,Kõrgrõhul ­ mitte soojendada või avada"). 3.3. Kõrgrõhu monotuubid 1- Puurige 3 - 5 mm auk 2 cm kaugusele korpuse allservast (A), et gaas välja lasta. Puurimise ajal võib august välja pressida ka õli, seetõttu asetage õli väljavoolu piiramiseks vastava koha ümber riidelapp.
2- Puurige veel kaks 3 - 5 mm auku kohtadesse (B) ja (C), et õli eemaldada.
3- Liigutage kolbi üles ja alla, et õli kiiremini välja voolaks.
4- Kasutatud amortisaatoriõli tuleb valada spetsiaalsesse mahutisse (nagu mootoriõli), pidades kinni riiklikest jäätmekäitlusseadustest.
44 vedrustus
IV NÕUANDED AMORTISAATORITE VAHETAMISEKS 3. KASUTATUD AMORTISAATORITEST VABANEMINE 3.4. Madalrõhu kaksiktuub (3 ­ 8 bari) või tavaline kaksiktuub (alustage punktist 3.2.)
1- Puurige reservuaari 2 mm auk (A1) 3 cm kaugusele korpuse allservast. KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
2- Kui gaasirõhk on langenud, puurige 5 mm ja 1.5cm sügavune auk (A2).
3- Suruge amortisaator vähemalt 3 cm kokku.
4- Puurige veel üks 5 mm ja 1.5 cm sügavune auk 5 cm kaugusele ülaservast (B1).
5- Liigutage kolbi üles ja alla, et õli kiiremini välja voolaks.
6- Kasutatud amortisaatoriõli tuleb valada spetsiaalsesse mahutisse (nagu mootoriõli), pidades kinni riiklikest jäätmekäitlusseadustest.
7- Küsige kohalikelt võimudelt, kuhu tohib kasutatud õli ja varuosi visata .
45 Tenneco ­ Kõik õigused kaitstud © 46 A6148GB
TEE S VU
LP TA
ÜS OHUTUS-
HI
IV JU
US KO L M N U R K PIDURDUSVÕIME
TENNECO EUROPE AVENUE DU BOURGETLAAN 50 1130 BRUSSELS, BELGIUM TEL.: +32 2 706 90 00
TENNECO VEDRUSTUSSÜSTEEMIDE TEHASED: TENNECO, BELGIA SCHURHOVENVELD 1037 3800 SINT-TRUIDEN, BELGIUM TEL.: +32 11 703 111 TENNECO, TSEHHI VABARIIK RYCHNOVSKA 383 463 42 HODKOVICE NAD MOHELKOU, CZECH REPUBLIC TEL.: +420 48 5237 111 TENNECO, POOLA UI. BOJKOWSKA 59 B 44-100 GLIWICE, POLAND TEL.: +48 32 33 85 104 TENNECO, LAV 267 - 275 GRAHAMSTOWN ROAD DEAL PARTY PORT ELIZABETH , 6001, SOUTH AFRICA TEL.: +27 41 401 7200 TENNECO, HISPAANIA POLIGONO INDUSTRIAL URETA 48260 VIZCAYA - ERMUA, SPAIN TEL.: +34 943 709 006 TENNECO, HISPAANIA ALTO DE PUMARÍN S/N - PO BOX 87 33211 GIJÓN, ASTURIAS, SPAIN TEL.: +34 985 383 400
UURINGUD JA ARENDUS: TENNECO, BELGIA SCHURHOVENVELD 1037 3800 SINT-TRUIDEN, BELGIUM TEL.: +32 11 703 111 TENNECO, POOLA UI. BOJKOWSKA 59 B 44-100 GLIWICE, POLAND TEL.: +48 32 33 85 104
vedrustus OHUTUSEST JUHITUD TEHNOLOOGIA