Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed & Vedrustus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Vedrustus 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele Passiivne ehk tavavedrustus - Passiivseks võime nimetada kõiki tavalisi või traditsioonilisi vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi
vedrustus KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA www.monroe-eu.com vedrustus SISUKORD I TEHNILINE KIRJELDUS 1.VEDRUSTUSSÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.1. Mis on vedrustussüsteem? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.2. Millised on vedrustuse osade põhifunktsioonid? . . . . . . . . . . . . .1 1.3. Vedru . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 1.3.1. Kuidas vedru töötab? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA
ja on võimeline seda takistama. Passiivne reaktiivvedrustus on näiteks Tenneco Kinetic RSF vedrustussüsteem. Sellel süsteemil on sisemine passiivne seotus, mis lihtsustab koormuse jaotamist rataste vahel ja võtab enda kanda mitmeid konstruktsiooni- ja tööparameetreid ning režiime, nagu näiteks diagonaalis asuvate rataste liikumise juhtimise ja üksiku ratta liikumiste kontrolli stabilisaatorivarda asemel. Poolaktiivne vedrustus - Poolaktiivset vedrustust iseloomustab fakt, et vedrustussüsteem saab pidevalt muuta summutustegurit, muutes amortisaatoreid teeoludest sõltuvalt jäigemaks või pehmemaks. Kontroll saavutatakse tänu juhtarvuti koostööle nelja amortisaatoriga, millel on sujuvalt reguleeritav (ja kontrollitav) summutustegur. Mõnikord (va. Spiraalvedrude puhul) saab neid amortisaatoreid sobitada erinevate isekohanduvate lahendustega, nagu Hydropneumatic, Hydrolastic ja Hydragas vedrustused.
Põltsamaa Ametikool Materjali õpetus A2 Tarmo Prants Kaarlimõisa 2009 1.VEDRUSTUSSÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...................... . . 1 1.1. Vedrustussüsteem .......... . . . . . . . . . . . . . . ...................... . . . . . . . . . . . . . . . . ..... 1 1.2. Vedrustuse osade põhifunktsioonid ............... . . . . . . . . ...................................... 1 1.3. Vedru .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..................... 2 1.3.1. Vedru töö .............. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ........................ 2 1.3.2
Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed ja veermik A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Auto vedrustus ................................................................................................. 3 1.1 Keerdvedrud .................................................................................................. 3 1.2 Lehtvedrustus ................................................................................................ 4 1.3 Torrosioonvedrustus ...................................................................................... 4 1.4 Õhkvedrustus ...................................
................................................................... 3 1.1 Keerdvedrustus..................................................................................................................3 1.2 Lehtvedrustus....................................................................................................................4 1.3 Reaktiivvedrustus..............................................................................................................4 1.4 Poolaktiivne vedrustus......................................................................................................5 1.5 Aktiivvedrustus.................................................................................................................5 1.6 Õhkvedrustus....................................................................................................................5 1.7 Sõltuv vedrustus..................................................................................................
vedrustus Vedrustussüsteem on mehhanism, mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega. Vedrustussüsteem kannab sõiduki koormust (massi) ühtlaselt üle maapinnale (teele) ja leevendab teekonaruste poolt tekitatud sõidukikere kõikumisi, parandab sõidumugavust ning tagab kontrolli sõiduki üle. Vedrustuse põhikomponendid: · 1) Vedru · 2) Põikstabilisaator (valikuline) · 3) Hoovastik · 4) Puksid/kinnitused · 5) Amortisaatorid Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või
väike rooliratas Mehaanilised rooli seadised peavad olema: 1. väikese hõõrde teguriga 2. reageerima väiksemalegi rooliratta liikumisele 3. kulumisest tingitud lõtkude vältimiseks peab rooli reduktor olema reguleeritav 4. summutama teelt saabuvaid tõukeid Rooliajami ehitus: 1.hammaslatt 2.hammasratas 3.reguleerimisseade 4.leevendi 5.puhver 6.lõdvik 7.regullimis sammas 8.rooli ots 9.tolmukaitse 10.kapron kauss 11.vedru 12.kuulliigendi polt 13.kere,korpus 14.vasak,parem keere Sõltuv vedrustus 1.roolimehhanism 2.rooli hoob 3.pikkivarras 4.rooliajami hoob 5.käändmik 6.parralleel varras 7.käändmikuhoob Sõltumatu vedrustus 1.roolimehhaism 2. rooli hoob 4. rooliajami hark 6.käändmik 8.regull varras 9. reguleervarras 10.vahetoe hoob 12.rööpvarras(mitte regul.) Globoid teoga rool 1.regull polt 2.puks 3.laager 4.simmer 5.roolivõll 6.globoid tigu 7.pronkspuksid 8.rooli hoob 9.sektorväntvõll Rooli ajam: 1. autokere 2.roolihoob 3.keskvarras 4.kuulliigend 5.regull varras 6
Kõik kommentaarid