Juhtimis seadmed ja veermik (0)

Põltsamaa Ametikool
Materjali õpetus
A2
Tarmo Prants
Kaarlimõisa 2009
1.VEDRUSTUSSÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . …………………. . . 1
1.1. Vedrustussüsteem ………. . . . . . . . . . . . . . . …………………. . . . . . . . . . . . . . . . . ….. 1
1.2. Vedrustuse osade põhifunktsioonid …………... . . . . . . . . .………………….......……... 1
1.3. Vedru .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ………………… 2
1.3.1. Vedru töö ………….. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . …………………… 2
1.3.2.Vedrude ja amortisaatorite koostöö …………. . . . . . . . . . . . . . ………………………. 2
1. Passiivne ehk tavavedrustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ……………………… 3
2. Poolaktiivne vedrustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ….............................. 3
3. Aktiivvedrustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ……………………. 3
4. Torsioonvedrustus ...……………………………………………………………………….. 3
1. VEDRUSTUSSÜSTEEM

vedrustussüsteem
Vedrustussüsteem on mehhanism , mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega. Vedrustussüsteem kannab sõiduki koormust (massi) ühtlaselt üle maapinnale (teele) ja leevendab teekonaruste poolt tekitatud sõidukikere kõikumisi, parandab sõidumugavust ning tagab kontrolli sõiduki üle.
1.2. vedrustuse osade põhifunktsioonid
Vedrud & - Need elemendid kannavad sõiduki raskust,
põikstabilisaator aidates hoida õiget kereasendit tee suhtes (kõrgust).
- Vedrude funktsiooniks on ka teekatte ebatasasustest
ülesõitmise pehmendamine.
Hoovastik & kinnitused - Nende elementide põhifunktsiooniks on veojõudu
ülekandmine tee ja sõiduki vahel ning rataste
õige asendi säilitamine kere suhtes.
Puksid - Elemendid, mis takistavad rehvide ja tee poolt tekitatud
müra kostumist kabiini.
Amortisaator - Amortisaatori põhifunktsiooniks on summutada kere
ja rataste vibratsioone ning tagada rataste pidev
kontakt teepinnaga.
Vedrustuse põhikomponendid:
1) Vedru
2) Põikstabilisaator (valikuline)
3) Hoovastik
4) Puksid/kinnitused
5) Amortisaatorid
1.3. Vedru
Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-,
kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on
just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki
raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja
teepinna vahel.
1.3.1. vedru töö
Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja
tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat.
Koormatud sõiduk
ilma vedruta
Koormatud sõiduk
koos vedruga
1.3.2 vedrude ja amortisaatorite koostöö
Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt
kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat
uuesti vabastada. See põhjustab sõiduki kere liikumise ja
muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt
ohtlikuks ja ebamugavaks. Selle vältimiseks on süsteemi
paigaldatud amortisaator. Amortisaatori põhifunktsiooniks
on juhtida vedru liikumist, mille tulemusena:
1. püsivad rattad kontaktis teepinnaga
2. sõiduki kere on stabiilne
3. mugavus on tagatud
4. TORSIOONVEDRUSTUS (torsionskurbelachese)
Torsioonvedrustuse eesmärk on sama nagu tavapärasel keerdvedruga süsteemilgi: vähendada tee ebatasasustest tekkivate löökide jõudu autokerele. Kui keerdvedrusid surutakse lihtsalt kokku, siis torsioonvedrusid, õigemini torsioonvardaid üritatakse piltlikult öeldes krussi keerata. Ehk vedrustuse tööpõhimõte on sarnane stabilisaatorvarda omale, aga selle vahega, et õõtshoob on läbi torsioonvarda ühendatud autokerega, mitte teise õõtshoovaga.
 Torsioonvedrustuse plussideks on madal raskuskese, lihtne kliirensi reguleerimise võimalus (ei pea vedrusid vahetama, lühendama vms), miinuseks aga fikseeritud jäikus (st ei saa kasutada progresseeruvat jäikust).