Kangro (0)

Esee RaimoKangro

9klass

Palupera Põhikool

Liilyka Vau
Raimo Kangro
Helilooja , pedagoog, muusikaelu organisaator.
Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane).
Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht.
Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tema õpilaste hulka kuuluvad heliloojad Tõnis Kaumann ja Tõnu Kõrvits. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks.
Loomigust
Raimo Kangro on kirjutanud muusikat väga erinevates žanrides. Tal on suur hulk instrumentaalteoseid väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja - muusikalid , lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele.
Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Tema süit klaverile op 1 (1968), mis oli kirjutatud konservatooriumi I kursusel, jõudis kohe kontserdilavale (Kalle Randalu esituses 1974. aastal ka Tšaikovski-nimelisele konkursile ).
Ühest küljest on Kangro looming mõjutatud neoklassitsismist - ta on kirjutanud klassikalistes žanrides (nagu näiteks kontsert , sümfoonia, süit jne) palju traditsioonilise ülesehitusega teoseid. Teisalt on tema helikeeles mõjutusi rokkmuusikast - Kangro helikeeles on keskmisest eesti muusikast tublisti enam rütmiaktiivsust ja temperamenti. Tema muusika rütmipalett on väga rikkalik - neoklassitsistliku või rokiliku motoorika kõrval kohtame ka ladina-ameerika tantsurütme, rohkesti on sünkopeeritud rütme ja keerukaid taktimõõte.
Kangro teosed koosnevad sageli kiiresti vahelduvatest kontrastsetest elementidest, mis võib jätta mulje spontaansest improvisatsioonist. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu, sest on lakkamatutest klastritest "paks". Meloodiad on tal enamasti rõhutatult nurgelise joonisega ja suurte hüpetega. Lüürilised hetked on pigem põgusad. Sagedasti kuuleme (enese)irooniat, paroodiat, klounaadi. Kuigi Kangro teostes võib kohata ka tumedaid tundetoone, on ta muusika valdavalt elurõõmus, tulvil
Kangro ja muusikateater
Kangro loomingus on väga olulisel kohal lavamuusika, kus eri žanreis töid on tal üle kümne. 1982. aastal sai ta üleliidulise preemia muusikateatrialase tegevuse eest.
Laiemat tähelepanu äratas juba tema esimene lavateos , 1974. aastal "Vanemuises" esietendunud ooper "Imelugu" ( Boccaccio "Dekameroni" ainetel ; ooperist on tehtud ka telefilm). "Imeloo" muusika on rütmiergas ning sisaldab levimuusika elemente. Lavateosena meenutab see sundimatult mänguline teos koomilist ooperit.
Väga edukas oli ka koos Andres Valkoneniga kirjutatud rokkooper "Põhjaneitsi", mis esietendus "Vanemuises" 1981. aastal - see oli üldse esimene sellelaadne teos eesti muusikas. Sümfooniaorkestriga oli siin ühendatud rokkansambel; esietendusel oli selleks "Fix" koos peaosa laulnud Silvi Vraidiga.
Järgmine lavateos "Ohver" (1981, A. Tolstoi jutustuse "Siug" ainetel) on palju tõsisem teos, milles leidub tugev annus groteski . Groteski ja absurdi piiril balansseerib ka ooper "Süda", mis esietendus "Estonias" 1999. aastal ( libreto autoreiks helilooja tütred Kirke ja Maarja Kangro).
Palju lopsakat huumorit oli ka 1998. aastal ettekandele tulnud töötluses Karl August Hermanni lauleldusest "Uku ja Vanemuine ", millele Kangro omalt poolt lisas groteskse laulumängu "Uku ja Ecu" (Leelo Tungla tekst). Oma töötluses säilitas Kangro Karl August Hermanni laulumängu "Uku ja Vanemuine" (1908) algse teksti ja meloodiad, kuid lisas sellele uue orkestri partituuri täis vaimukusi ja vihjeid. Kangro lauleldus "Uku ja Ecu" kasutab suures osas samu tegelasi kui Hermann , neile on vaid lisatud mõned uued "jumalad", nagu Ecu ja Natu . See groteskne lugu peegeldab 20. sajandi lõpuaastate Eestit sinisilmselt Brüsselist piimajõgesid ja pudrumägesid ootamas.
Kangrol on muusikalisi lavateoseid ka lastele: lasteooper "Ooperimäng" (1975), lastemuusikalid "Saabastega kass " (1981), " Juku " (1998), "Hunt ja seitse kitsetalle" (1991). Neilegi on libretod kirjutanud Leelo Tungal .
Instrumentaalmuusika
Raimo Kangro lõpetas Tartu Muusikakooli klaveriklassi ning klaver on olnud väga tähtis pill ka tema heliloomingus. Juba tema esimene laiemat tähelepanu äratanud teos - süit op 1 - oli klaverile. Tal on rohkesti teoseid ühele ja kahele klaverile, mida pianistid ka palju mängivad - sonaadid, "Klimper", "In beat" jpt. Eriti kuulsad on tema kontserdid ühele ja kahele klaverile orkestriga, menukaid kontserte on Kangrol aga teistelegi pillidele. Kangro muusikale omased energilisus, rütmiline aktiivsus, virtuoossus ja teravad kontrastid on just kontserdižanriga heas kooskõlas.
Klaverikontsert nr 1 (1976, esiettekandel soleeris Rein Rannap) pälvis oma julge klaverikäsitluse ning uudse helikeelega kohe kuulajate ja kriitikute tähelepanu. Hiljem kirjutas helilooja kolm kontserti kahele klaverile (vastavalt 1978, 1988, 1992). Kõik need olid kirjutatud klaveriduole Nora Novik-Raffi Haradžanjan, kellega heliloojat sidus aastatepikkune koostöö. Neid kontserte on esitatud mitmel pool maailmas. Pikaajaline koostöö oli Kangrol pianist Kalle Randaluga, kes on mänginud peaaegu kõiki tema klaveriteoseid ja neid ka salvestanud. Randalule on Kangro pühendanud 2. klaverikontserdi op.60.
Helilooja on klaverit näinud võimalusterohke pillina : tihti kasutab ta seda pigem rütmipillina, samuti laseb ta sageli mängida klaveri klahvidel, samal ajal keeli käega kinni kattes, või ka otse klaveri keeltel. Kontserdis kahele klaverile nr 1 on helilooja pianistile usaldanud ka suure trummi tagumise.
Ka Kangro kontserdid teistele pillide on sündinud sageli kindlaid soliste silmas pidades. Näiteks on kontsert kahele op 48 kirjutatud Mihkel Peäskele (flööt) ja Toomas Vavilovile ( klarnet ). Selle žanri viimase teosena valmis Kangrol kontsert löökpillidele, mis kanti ette Eesti muusika päevadel 2000. aastal. ERSO ees soleeris Mark Pekarski Venemaalt. Kontserte on Kangrol veel flöödile, fagotile, viiulile ning kitarrile ja tšellole.
Oma sümfooniad on Kangro varustanud pealkirjadega: "Lihtne sümfoonia" (1976), "Sinfonia sincera" (Avameelne sümfoonia, 1986), "Tuuru tubasümfoonia" (1985, koos Andres Valkoneniga), "Clicking Symphony" (Plõksuv sümfoonia, 1993). Viimase tellis saksa mandoliinivirtuoos Detlef Tewes oma mandoliini- ja tsitriorkestrile ning teos sai Saksa üleriigilisel mandoliiniorkestrite konkursil esikoha.
Aastatel 1991-2001 kirjutas Kangro 12 erinevat teost pealkirjaga " Display ". Need on mitmesugustele kammeransamblitele (sh kammerorkestrile) ning valminud erinevate muusikafestivalide ja interpreetide tellimusel. Display'd on otsekui muusikalised portreed, mille "modellideks" on olnud Steve Reich (Display I), Mozart (II), Vivaldi (III), Schubert (VIII), aga ka ufonaut (VI) ja palverändur (VII). Ajaloolised isikud on andnud muusikalise algimpulsi, näiteks Schuberti portrees kuuleme hetketi tema tuntud laulu "Das Wandern" ("Rändamine"), mõistagi ohtras kangrolikus kastmes . "Display XI: Kaardunud lüüra" on loodud menukale poogenklaveri ansamblile. Sarjas on ka Kangro üks põnevamaid instrumentaalteoseid, jazzi ja idamaise muusika sugemetega efektne "Display IX: Jeeriku pasunad ".
Vokaalmuusika
Kammerlike "Leelolaulude" (1975) aluseks on neli Leelo Tungla luuletust kogumikust "Õitsev kuristik". Kangro üks ilusamaid töid on elu ja armastust ülistav ladinakeelse
tekstiga kantaat "Gaudeo" (1987)
Üks tema viimaseid töid, tsükkel "Neli aspekti teemale "Armastus ja surm"" (2000), irriteeriv nii tekstilt kui muusikalt, on loodud Leelo Tungla ja nende kolme tütre värssidele.
Selle valdkonna tõsiseim töö on 1989. a. valminud " Missa süütult hukkunud eestlastele". Soo on pühendatud kõigile võõrvõimu ohvritele, kellele polnud antud näha Eesti iseseisvumist. Teoses on kasutatud kanoonilist ladinakeelset missateksti ning Leelo Tungla "laulva revolutsiooni" ajal sündinud luuletusi. Raimo Kangro kõige viimaseks teoseks üldse jäi "Ülemlaul" (2001, tekst piiblist) meeskoorile.
Teosed
1968
Klaverisüit op. 1
1969
Klaverisonaat nr. 1 op. 1 nr. 2
1970
Allegro op. 2 nr. 1 viiulile, tšellole ja klaverile
Lastetrio op. 2 nr. 2
1971
Viiulikontsert op. 3, viiulile ja kammerorkestrile
4 pala klaverile op. 4
Serenaad puhkpillikvintetile op. 5
1972
Divertisment kammerorkestrile op. 7
1973
Klaverisonaat nr. 2  op. 8
Flöödikontsert op.10
1974
Imelugu, koomiline ooper, op.6 (Kulno Süvalepa libreto Boccaccio "Dekameroni ainetel) 
1975
Leelolaulud vokaalkvintetile ja instrumentaalansamblile (tekst Leelo Tungal)
Armastan seda maad, meeskoorilaul (tekst Leelo Tungal)
Au võitjaile, kantaat metsosopranile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Leelo Tungal)
Ooperimäng
1976
Küll on tore keksida op. 20 nr. 1, laste klaveripala
Viiulikontsert
Lihtne sümfoonia
Klaverikontsert nr. 1
Klaverisonaat nr. 3  op. 15
Keelpillikvartett
Aga tuhkatriinu on väga ilus op. 20a nr. 2, laste klaveripala
1977
Credo, oratoorium solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Arvi Siig ja Kommunismiehitaja moraalikoodeks) 
Uksed lahti, kantaat segakoorile, puhkpilliorkestrile ja löökpillidele (tekst Paul- Eerik Rummo)
Väike Aram op. 20a nr. 3, laste klaveripala
1978
Kontsert kahele klaverile nr. 1, 2 klaverit ja kammerorkester
Klaverisonaat nr. 4
Nii rääkis supivana op. 20a nr. 6, laste klaveripala
Mu armas eesel Iiah op. 20a nr. 6, laste klaveripala
Vihma sajab op. 20a nr. 7, laste klaveripala
Küll ma mängin kiiresti op. 20a nr. 8, laste klaveripala
Imelik marss op. 20a nr. 9, laste klaveripala
1980
Saabastega kass, lastemuusikal
1981
"Ohver", ooper op. 24 (Kulno Süvalepa libreto Aleksei Tolstoi jutustuse "Siug" ainel)
"Põhjaneitsi" (koos Andres Valkoneniga), rock-ooper (Andres Jaaksoo ja Leelo Tungla libreto K. Skalbe muinasjutu järgi)
Fagotikontsert (kammerorkester)
Mannile, kantaat segakoorile ja instrumentaalansamblile
Sonaat kahele klaverile op. 28
Vana tants op. 20 a nr. 12, laste klaveripala
Ma püüan su kinni op. 20a nr. 10, laste klaveripala
Kurb printsess op. 20a nr. 11, laste klaveripala
1982
Rahu, kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Leelo Tungal)
1984
Sonaat-süit op. 30 viiulile ja klaverile
Geomeetriline süit viiulile ja klaverile
1985
Tuuru tubasümfoonia (1100; 1000; 4; mandolino, cit.; piano , archi)
Kassikontsert klaverile ja sümfooniaorkestrile
O sancta simplicitas op. 20 nr. 1 kahele klaverile
Variatsioonid klaverile
Kuplee tšellole ja kitarrile
Väike süit kitarrile
Väike süit flöödile ja harfile
1986
Sinfonia sincera op. 31
Vesised kaanonid segakoorile (tekst Leelo tungal)
Olemine, kantaat baritonile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Hando Runnel , Vladimir Lenin )
Tandem con Gioconda viiulile ja tšellole
1987
Gaudeo, kantaat segakoorile ja instrumentaalansamblile op. 33 (tekst A. Tamme, ladina keeles)
1988
Sensatsioon op. 38, teleooper (Leelo tungla libreto K. Čapeki järgi)
Seakarjus, lastemuusikal (libreto Leelo Tungal H. Chr. Anderseni muinasjutu järgi)
Kontsert kahele klaverile nr. 2 op 36 (kammerorkestriga)
1989
Missa süütult hukkunud eestlastele op. 40 (tekst Leelo Tungal, missa tekst)
Kellade maja, laste klaveripala
Sellest konnast küll printsi ei saa, laste klaveripala
Variatsioonid läti rahvalaulule klaverile
Klimper kahele klaverile
In vino op. 41 a segakoorile
1991
Inimene ja ..., kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst: Leelo Tungal)
Display I: Portrait of Steve Reich op. 42 kahele klaverile
Display II: Portrait of Mozart op. 42, kahele klaverile kaheksale käele
1992
Kontsert kahele klaverile nr. 3
Tantsusammud kammerorkestrile (lasteorkestrile)
Display III: Vivaldi op 42 kammerorkestrile
Display IV: Portrait of an unknown musician op 42
Süit kitarrile ja tšellole
Kitarripalad op. 37a
Kontsert kitarrile ja tšellole kammerorkestriga
3 eesti rahvaviisi sooloflöödile op. 43
Idioms op. 43a flöödile, viiulile ja kitarrile
1993
Variatsioonid keelpilliorkestrile
Plõksuv sümfoonia
Kontsert kahele op. 48, flööt, klarnet ja sümfooniaorkester
Variatio delectat op 49a, kitarrile ja klaverile
Display V: Portrait of Angel op 42 flöödile, klarnetile ja kahele klaverile
1994
Display VI: Portrait of Ufonaut op 42 kahele tšembalole
Don Ramon meeskoorile, klaverile ja löökpillidele
Display VII: Portrait of Pilgrim op. 42 kahele klaverile ja löökpillidele
Põhjataeva päike, naiskoorilaul (tekst: Leelo Tungal)
Imelikud ilmaasjad , lastelaul klaveri saatega (tekst: Ants Känd)
Circulus quadratus op 52 keelpillikvartetile
Cordis op. 53 klarnetile, bassklarnetile ja sümfooniaorkestrile
1995
Reetur,  kammerooper (libreto Leelo Tungal Kurt Vonneguti ainetel)
Display VIII: Schuberti portree kammerorkestrile
Modus op. 49b mandoliiniorkestrile
Phoenix and Tschatscatatutu op 55, muusikaline muinasjutt kahele klaverile ja sümfooniaorkestrile
1996
Mouvements op. 49c tsitriorkestrile
Carmen amoris hamunkuli op. 51 a
Mina tahan segakoorile (tekst: Hando Runnel)
1997
Uku ja Ecu, ooper (libreto Leelo Tungal)
Display IX: Jeeriku pasunad kammerorkestrile
Tähestiku laul, lastelaul klaveri saatega
Lumeootus lastekoorile ja kammerorkestrile (tekst: Leelo Tungal)
Tee mulle pai, lasteaul klaveri saatega (tekst: Hando Runnel)
1998
Alla sincerone
Juku, lastemuusikal (libreto Leelo Tungal)
Arcus , op 59 sümfooniaorkestrile
Display X: Perpetuum mobile op. 42
Liblikad kivis op. 58 kammerorkestrile
Tahan saada õpetajaks, lastelaul klaveri saatega (tekst: Leelo Tungal)
Minu õu, lastelaul klaveri saatega
1999
 Süda, ooper kahes vaatuses (Maarja Kangro  ja Kirke Kangro libreto), esietendus "Estonias" 1999
2. klaverikontsert (sümfooniaorkestriga
Sosinad saksofonikvartetile
2000 (tekst: Piibel, Ülemlaul, laused ptk 1-4)
Display XII "
Display XI: Kaardunud lüüra poogenklaveri ansamblile
Kontsert löökpillidele op. 62
Neli aspekti teemale "Armastus ja surm" op. 63 (tekst: Leelo Tungal, Maarja Kangro, Anna-Magdaleena Kangro, Kirke Kangro) baritonile ja klaverile
Torupidu puhkpillidele
Kolm kevadist nägemust op. 66 viiulile, vibrafonile ja kitarrile
2001
Ülemlaul meeskoorile Balls" marimbale ja klaverile