Süllogismid liitväidetega (0)

Sarnased õppematerjalid

28

pdf

Loogika eksamiks

- Arutlus on korrektne ainult sellisel juhul, kui ta on kehtiv (vt üleelmist punkti) ja tema eeldused ja järeldus on tõesed väited. Arutluse tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult. - Deduktsioon – arutlus, milles on paratamatusega garanteeritud tõestest eeldustest tõeste järelduste saamine. Enamasti üldiselt osalisele või üksikule. Lihtne kategooriline süllogism. - Induktsioon – Induktiivne arutlus on arutlus, milles tuletis on kehtiv mingi tõenäosuse või tõesusastmega. Enamasti üksikult üldisele. - Analoogia – Arutlus analoogia põhjal on järeldamine, mis on enamasti suunatud üksikult üksikule. Arutluse aluseks on arutlusobjektide samasus. Arutlusobjektide suure hulga korral võib muutuda analoogiaarutlus induktiivseks. 11. OTSENE JÄRELDUS; VÄITE ÜMBERPÖÖRAMINE, MUUTMINE, VASTANDAMINE JA TRANSPOSITSIOON.

Eesti keel

14

pdf

Loogika konspekt

- Arutlus on korrektne ainult sellisel juhul, kui ta on kehtiv (vt üleelmist punkti) ja tema eeldused ja järeldus on tõesed väited. Arutluse tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult. - Deduktsioon ­ arutlus, milles on paratamatusega garanteeritud tõestest eeldustest tõeste järelduste saamine. Enamasti üldiselt osalisele või üksikule. Lihtne kategooriline süllogism. - Induktsioon ­ Induktiivne arutlus on arutlus, milles tuletis on kehtiv mingi tõenäosuse või tõesusastmega. Enamasti üksikult üldisele. - Analoogia ­ Arutlus analoogia põhjal on järeldamine, mis on enamasti suunatud üksikult üksikule. Arutluse aluseks on arutlusobjektide samasus. Arutlusobjektide suure hulga korral võib muutuda analoogiaarutlus induktiivseks. 11. OTSENE JÄRELDUS; VÄITE ÜMBERPÖÖRAMINE, MUUTMINE, VASTANDAMINE JA TRANSPOSITSIOON.

Loogika

30

docx

Loogika

Nt. Kõik tudengid on inimesed.------Ükski mitteinimene ei ole tudeng. 4. Väite transpositsioon – kõigepealt teostatakse väite muutmine, seejärel muudetud väite ümberpööramine ning seejärel ümberpööratud muudetud väite veelkordne muutmine. Nt. Kõik tudengid on inimesed. Kõik mitteinimesed on mittetudengid. KATEGOORILINE SÜLLOGISM SÜLLOGISM on arutlus, mis koosneb kahest eeldusest ja ühest lõppjäreldusest. Lihtne kategooriline süllogism – moodustavad kolm atributiivset lihtväidet, kusjuures igal süllogismi moodustaval lihtväitel on mis tahes teise sama süllogismi moodustava lihtväitega täpselt üks ühine termin(mis peab esinema samas tähenduses). Eeldus P M (SUUREM EELDUS) Eeldus M S (VÄIKSEM EELUS) Lõppjäreldus S(VÄIKETERMIN) P(SUURTERMIN) KESKTERMIN(M) on predikaadi rollis, esineb mõlemas eelduses. ENTÜMEEM on süllogism millest on välja jäetud suurem või väiksem eeldus või lõppjäreldus.

Loogika

44

pdf

Loogika konspekt 6-10

sünonüümina. Selguse mõttes nõuan ma meie kursuses sellise terminoloogia järgimist, kuigi see pole tänapäeval üldlevinud. ARUTLUSE LIIKIDEST Deduktsioon. Deduktiivne arutlus on arutlus, milles on loogilise paratamatusega garanteeritud tõestest eelsustest tõeste järelduste saamine. Enamasti on tegemist järeldamisega, mis on suunatud üldiselt osalisele või üksikule, kuid mitte ainult. Deduktsiooni näiteks on lihtne kategooriline süllogism, otsesed (vahetud) järeldused ning arutlused liitväidetega. (NB! Täielik matemaatiline induktsioon on pigem deduktsioon.) Klassikaline loogika tegeleb peamiselt deduktsiooniga. Induktsioon. Induktiivne arutlus on arutlus, milles tuletis on kehtiv mingi tõenäosuse või tõesusastmega. Enamasti on tegemist järeldamisega üksikult üldisele. Nt induktsioon lihtsa loendamise kaudu: Pontul on saba, Muril on saba , jne ..., järelikult (tõenäoliselt) on kõikidel koertel saba

Loogika

348

pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem

Õigus

197

pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�

Matemaatika ja loogika

44

docx

Loogika konspekt

Tuletis on I või O otsustus - osaline otsustus. Tuletis kolmandas figuuris on osaline. 4. Figuur: AAI IAI AEE EAO EIO 4 figuuris puudub üldjaatav tuletis. Ei saa moodustada ühtegi reeglit. Näide: A ja I - jaatavad. E ja O - eitavad. A Metallid on elektrijuhid. x A Vask on metall. x A Vask on elektrijuht. x - metall I figuur Ülesanded: süllogismid Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T E Jaanalinnud ei lenda. x A Jaanalinnud on linnud. x O Mõni lind ei lenda. x - jaanalind III figuur A Kõik taimed hingavad. x E Inimene pole taim. x ? Tuletist pole

Loogika

14

docx

Loogika eksamiks küsimused - vastused

Küllaldase aluse seadus 4. Kuidas jagunevad küsimused vastuste hulga alusel? Õiged ja ebaõiged. 5. Atributiivse lihtväitena termin on alati piiritletud, kui ta esineb… Eitava väite predikaadina 6. Disjunktsioonitehte eitus on … Selle operandide eituste konjunktsioon. 7. Traditsioonilisele arutlusele „üldiselt üksikule“ vastab klassikalises loogikas … Üldisuskvantori eemaldamine. 8. Olgu antud süllogism: „Kui kana ei mune, siis ta ei kaaguta. Kana kaagutab, seega ta muneb.“ Millise süllogismi moodusega on tegu? Kehtiv modus tollens 9. Milline allpool toodud operaatoritest on aleetilises loogikas üks kahest peamisest operaatorist? Võimalikkuse operaator 10.Milline järgnevatest väidetest on väär?  Alamtuletuste sees ei tohi olla täiendavaid alamtulemusi.  Tingimuslik tõestus sisaldab alamtuletusi.

Loogika

Meedia

Kommentaarid (0)