Argumentatsiooniteooria pikem kodutöö (0)

Q: Kuidas võiks argumente kritiseerida?

Vastus leiad õppematerjalist: Argumentatsiooniteooria pikem kodutöö

Q: Miks võib tekkida segadus kas mingit väidet seletatakse või põhjendatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Argumentatsiooniteooria pikem kodutöö

Q: Mida võib ekslikult pidada põhjendamiseks või vastupidi?

Vastus leiad õppematerjalist: Argumentatsiooniteooria pikem kodutöö

Q: Kui mitte siis millistel juhtudel?

Vastus leiad õppematerjalist: Argumentatsiooniteooria pikem kodutöö

Q: Kui linnas tekivad rahutused kas siis ei tohiks ka väljaspoolt sekkuda?

Vastus leiad õppematerjalist: Argumentatsiooniteooria pikem kodutöö

Q: Mis argumendiskeemiga on tegemist?

Vastus leiad õppematerjalist: Argumentatsiooniteooria pikem kodutöö

Q: Miks kritiseerida kooli kui kool järgib riiklikke tähtpäevi?

Vastus leiad õppematerjalist: Argumentatsiooniteooria pikem kodutöö

Q: Kuidas sa siis võid astmelist tulumaksu pooldada?

Vastus leiad õppematerjalist: Argumentatsiooniteooria pikem kodutöö

Q: Miks ma siis ei või?

Vastus leiad õppematerjalist: Argumentatsiooniteooria pikem kodutöö

Q: Kuidas see asjasse puutub?

Vastus leiad õppematerjalist: Argumentatsiooniteooria pikem kodutöö

Semiootika - Semiootika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas võiks argumente kritiseerida?
Miks võib tekkida segadus kas mingit väidet seletatakse või põhjendatakse?
Mida võib ekslikult pidada põhjendamiseks või vastupidi?
Kui mitte siis millistel juhtudel?
Kui linnas tekivad rahutused kas siis ei tohiks ka väljaspoolt sekkuda?
Mis argumendiskeemiga on tegemist?
Miks kritiseerida kooli kui kool järgib riiklikke tähtpäevi?
Kuidas sa siis võid astmelist tulumaksu pooldada?
Miks ma siis ei või?
Kuidas see asjasse puutub?

Kas järgnevad argumendid on kehtivad (valid)? Kas need on korrektsed ( sound )? Põhjenda. Kuidas võiks argumente kritiseerida? (2 x 2,5 p.)

Kui meil on võimalik elusolendile valu põhjustamist vältida, siis peame seda tegema. Meil ei ole alati võimalik valu põhjustamist vältida. Järelikult me ei pea alati valu põhjustamist vältima.
E1:Kui meil on võimalik elusolendile valu põhjustamist vältida, siis peame seda tegema
E2: Meil ei ole alati võimalik valu põhjustamist vältida.
J: Me ei pea alati valu põhjustamist vältima.
Aluse eitamine. Ei ole kehtiv. Kuna ei ole kehtiv siis ei ole korrektne . Deduktiivne, kuna ei tee üldistusi.
Kuidas võiks argumente kritiseerida? Järelduses puudub tingimus „millal?” ehk siis järelduses puudub eeldus, et valu põhjustamist ei pea vältima, juhul kui see on võimatu. [See kriitika jääb segaseks, aga muu jutt on õige.]

Mis on tegelikult olemas, on ka võimalik. Ruudukujuline ring pole võimalik. Järelikult pole ruudukujulist ringi tegelikult olemas.
E1: Kui on olemas, siis on võimalik.
E2: Ruudukujuline ring pole võimalik.
J: Ruudukujulist ringi pole olemas.
Tegemist on Modus tollensiga st argument on kehtiv. Kuna eeldused on tõesed, on argument korrektne.
Eeldusi võiks siiski pisut ka sisuliselt kommenteerida (miks nad on tõesed). Ülesande eest 4,75 p.

Too näide modus ponens’ist, modus tollens’ist ja hüpoteetilisest süllogismist. (3 x 2 p.)
Modus ponens:
E: Kui A, siis B.
E2: A
J: B.
E1: Kui talvel on lumi, siis kõik lapsed suusatavad.
E2: Talvel on lumi.
J: Kõik lapsed suusatavad.
Modus tollens:
E: Kui A, siis B.
E2: Ei pea paika, et B.
J: Ei pea paika, et A.
E1: Kui kassil on hea olla, siis ta nurrub.
E2: Kass ei nurru.
J: Kassil ei ole hea olla.
Hüpoteetiline süllogism:
E1: Kui A, siis B.
E2: Kui B, siis C.
J: Kui A, siis C.
E1: Kui lund sajab, siis on külm.
E2: Kui on külm, siis on talv.
J: Kui lund sajab, siis on talv.
6 p.

Too näide argumendiahelast, kus esinevad modus tollens ja disjunktiivne süllogism. (Argumendiahelas on ühe argumendi järeldus teise argumendi eeldus.) (4 p.)
Modus tollens:
E1: Kui A, siis B.
E2: Mitte B.
J: Mitte A.
Disjunktiivne süllogism:
E1: A või B.
E2: Mitte-A.
J: B
E1: Kui kassil on hea olla, siis ta nurrub.
E2: Kass ei nurru.
J1/E3: Kassil ei ole hea olla.
E4: Kassil on kas hea olla või ta on näljane.
J2: Kass on näljane.
4 p.

Miks võib tekkida segadus , kas mingit väidet seletatakse või põhjendatakse? Too näide. Kuidas sel juhul kindlaks teha, millega on tegemist (seletamise või põhjendamisega)? (3 p.)
Segadus võib tekkida, kui väitleja hakkab uute väidete lisamise asemel olemasolevaid lahti seletama .
Näide:
S:“Inimesed arvavad , et jumal on olemas. Occami habemenoa järgi ei ole jumala olemasolu loogiline. Järelikult inimesed, kes arvavad , et jumal on olemas, ei kasuta loogikat.“
G: “Nad ei arva , vaid teavad, et jumal on olemas. Nemad on oma seisukohas sama veendunud kui sina enda omas.”
S: “Tahad väita, et jumala olemasolu on fakt?”
G: “Ei, aga sa ise tead, et jumalat pole olemas. Kujuta ette, et keegi väidabki, et jumal on olemas. Sa ju naeraks ta välja? Neil on täpselt sama tunne, kui sina ütled, et jumalat pole olemas.”
Siin võiks olla selgem, kuidas see on näide seletamise ja põhjendamise kohta. Kus on siin seletus, mida võib ekslikult pidada põhjendamiseks, või vastupidi? Samuti pole vastuses öeldud, kuidas sellise segaduse puhul aru saada, mis on mis.
1,75 p.

Kas mõnikord võivad kellegi isikuomadused olla tema argumentide hindamisel relevantsed? Põhjenda. (3 p.)
Jah, kellegi isikuomadused võivad olla tema argumentide hindamisel relevantsed, sest isiku argmendid on tema isikuomadustest kallutatud. [Kas alati? Kui mitte, siis millistel juhtudel?] Seega tuleb tema seisukohti analüüsides tema isikomadusi arvesse võtta, et teha adekvaatsem järeldus.
Näide: kallutatud isik toob argumendi tsiteerides tuntud eksperti, kuid jätab kõrvale laiema konteksti, millesse antud tsitaat kuulub. [Aga kas me ei saa seda laiema konteksti eiramist ära tunda ka ilma, et me isiku kallutatusest midagi teaks?]
2,5 p.

Too kaks näidet argumendist, milles toetutakse mingi väite põhjendamisel populaarsele arvamusele/tavale: üks näide sobivast populaarsele arvamusele/tavale toetumisest ja teine ebasobivast. (3 p.)
Ebasobiv: “Ma ei lase oma lapsi vaktsineerida, sest internetis räägitakse, et see suurendab autismi riski.”
E1: Internetis räägitakse, et laste vaktsineerimine suurendab autismi riski.“
J: „Järelikult laste vaktsineerimine suurendab autismi riski.“
Põhjendus: Tegemist on ebasobivaga, sest pole teada, kui paljud inimesed nii arvavad ja ei toetuta/viidata ühelegi statistikale, eksperdile.
Sobiv: Kiire piletite läbimüük osutab sellele, et Rammstein on populaarne .”
E1: Rammsteini kontserdi piletid müüdi kiiresti läbi, mis tähendab, et bänd on populaarne.
J1: Rammstein on populaarne bänd.
Sobiv, sest me toetume piletite läbimüügile ajaühikus.
3 p.

Analoogia analüüs (6 p.)
Analüüsi järgmist analoogiat Waltoni argumendiskeemi ja selle juurde kuuluvate kriitiliste küsimuste alusel (Waltoni raamatus lk 96–99; vt ka 5. seminari slaide). Kirjuta skeemi järgi välja eeldused ja järeldus ning kaalu asjakohaseid kriitilisi küsimusi (olulised erinevused võrreldud juhtumite vahel; väite paikapidavus võrdluseks toodud juhtumi puhul; alternatiivne analoogia).
Sõjaline sekkumine teises riigis toimuvasse on nagu teise pere koduuksest jõuga sisse tungimine, asudes seejärel nende omavahelisi tülisid lahendama . Nagu me ei tohiks sekkuda teiste perede ellu, ei tohiks me sekkuda ka teiste riikide ellu.
Argumendiskeem:
E1: Juhtum 1 on üldiselt sarnane juhtumiga 2.
E2: Juhtumi 1 puhul on p tõene (väär)
J: Juhtumi 2 puhul on p tõene (väär)
Siin peaks välja kirjutama, mis on siin juhtum 1 ja mis on juhtum 2 ja mis on ühel puhul ja seega ka teisel puhul tõene.
K1: Pere ja riik on väga erinevas mõõtkavas suurused, niisiis tuleks analoogiatega olla ettevaatlik. [Aga võiks ka lähemalt selgitada, miks on mõõtkava just käesoleva küsimuse puhul relevantne : miks me tohime suurema üksuse puhul sisekonflikti sekkuda, aga väiksema üksuse puhul ei tohi.]
K2: Tihtipeale on koduvägivalla tõttu vaja siiski pere elusse sekkuda, niisiis ei ole mittesekkumise analoogia rakendatav .
K3: Kui linnas tekivad rahutused , kas siis ei tohiks ka väljaspoolt sekkuda?
5 p.

Mis argumendiskeemiga on tegemist? Vajadusel põhjenda (kui põhjendus pole ilmne). Kritiseeri argumenti lühidalt. (5 x 2 p.)

Uuring leidis, et mehed, kellel on pealaelt algav kiilasus, saavad südameinfarkti palju tõenäolisemalt kui mehed, kellel pole seda tüüpi kiilasust. Järelikult põhjustab pealaelt algav kiilasus südameinfarkte.
Korrelatsioonist põhjusliku seose järeldamine.
Argumendiskeem:
E. A ja B vahel on positiivne korrelatsioon .
J. A põhjustab B.
Kriitika: Positiivne korrelatsioon ei taga seda, et A põhjustab B. [Võiks ka öelda, mis muud seletused võivad korrelatsioonil olla – näiteks võib B hoopis põhjustada A või neil võib olla ühine põhjus.]
1,75 p.

Kaili ja Joonas vaidlevad teemal, kas HIV-positiivsetel kirurgidel tohiks lubada inimesi opereerida. Joonas ütleb: „ Doktor Taavi Kask ütles, et tema arvates tohiks küll, ja kuna tegemist on meditsiiniküsimusega, peaks teda kui eksperti usaldama.“
Eksperdile toetumine:
E1. E on ekspert valdkonnas V, mis sisaldab propositsiooni p.
E2. E väidab, et propositsioon p on tõene (väär).
J. On alust uskuda, et propositsioon p on tõene (väär)
Kriitika: Kas doktor Taavi Kask on kirgurg? Kõik arstid ei ole kirurgid . Kas arvamus ühtib teiste kirurgide arvamusega?
2 p.

Rahvas on kooseluseaduse vastu, järelikult on see halb seadus.
Argument populaarse arvamuse põhjal.
E1. p-d peetakse üldiselt tõeseks.
E2. Kui p-d peetakse üldiselt tõeseks, annab see aluse p-d uskuda.
J. On alust p-d uskuda.
Kriitika: Puudub viide allikale. Ei mainita, kui suur protsent rahvast nii arvab . Teistes riikides võivad elada teistsuguse arvamusega inimesed. Oleneb kontekstist. Populaarsusel põhinev ebasobiv argument.
Võiks küsida ka, et isegi kui suur osa rahvast nii arvab, kas on võimalik, et rahvas siiski eksib ses küsimuses.
1,75 p.

Kui koolis tähistada kristliku taustaga pühi, nagu jõulud või lihavõtted, siis on ka teist usku vanematel, näiteks juutidel ja moslemitel, täielik õigus nõuda oma usupühade tähistamist laste koolis. Peame arvestama, et meie ühiskond muutub aina kultuuriliselt mitmekesisemaks. Kui järjest enam religioosseid gruppe hakkab oma õigusi nõudma, siis lõpuks võib asi jõuda nii kaugele, et näiteks saientoloogid, igasuguste kultuste liikmed või isegi satanistid nõuavad koolis oma tähtpäevi. Siis ei olekski enam võimalik koolis õppetööga tegeleda, sest pidevalt on vaja kellegi tähtpäevi tähistada ja kõigile vabu päevi anda. Selliste arengute vältimiseks ei tohiks koolis enam tähistada ka kristlikke pühi.
Kriitika: Miks kritiseerida kooli, kui kool järgib riiklikke tähtpäevi? Probleemi peaks lahendama riigi tasandil.
Kriitika läheb natuke märgist mööda, kuna argumendis ei kritiseeritagi kooli, vaid põhjendatakse väidet, et kristlikke pühi ei tohiks koolis tähistada. Pole öeldud, kas argumenteerija arvates peaks seda reguleerima kooli tasandil või riigi tasandil.
1,5 p.
e.
Toomas: Sa usud evolutsiooniteooriat, eks ole?
Tiina: Jah, küllap vist usun.
Toomas: Aga kuidas sa siis võid astmelist tulumaksu pooldada ?
Tiina: Miks ma siis ei või? Kuidas see asjasse puutub?
Toomas: Kui sa usud evolutsiooniteooriat, siis sa ju arvad, et kogu elu on võitlus, kus tugevamad jäävad ellu, ja nõrgemate aitamine on ainult rumal vastuastumine loodusseadustele. Nii et kui sa usud evolutsiooniteooriat, siis sa ei saa samal ajal nõuda, et tööturul võitluses teistele allajäänud nõrku isendeid peaks maksusüsteemi abil toetama . Niimoodi me ju aitaksime kunstlikult kaasa nende nõrkade isendite elus püsimisele ja järglaste saamisele. Ja see on ju evolutsiooniteooriaga vastuolus .
Tiina: Sellist evolutsiooniteooriat, millest sina räägid, mina küll ei usu.
Kriitika: Tõendite puudumine.
2 p.
Kokku ülesande eest 9 p.
Kokku 36 p.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 6 allalaadimist

Argumentatsiooniteooria pikem kodutöö #1

Argumentatsiooniteooria pikem kodutöö #2

Argumentatsiooniteooria pikem kodutöö #3

Argumentatsiooniteooria pikem kodutöö #4

Argumentatsiooniteooria pikem kodutöö #5

Argumentatsiooniteooria pikem kodutöö #6

Argumentatsiooniteooria pikem kodutöö #7

Argumentatsiooniteooria pikem kodutöö #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-08-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KellyU Õppematerjali autor

Vastused on õppejõu poolt kontrollitud ja ta on lisanud omapoolsed soovitused (punasega). Tegemist on erinevate ülesannetega pikema kodutööga, mis kontrollib õpitu rakendamise ja mõtestamise oskust. Antud töö võib olla kellelegi kokku otsitud näidete allikaks, kuidas mingit ülesannet lahendada.

argument loogika semiootika

Sarnased õppematerjalid

pdf

Loogika konspekt 6-10

1_fl_vi-x L6 ARUTLUS (järeldamine) Arutlus (ik inference) kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. Arutluse ehk järeldamise tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks (ik conclusion) ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks (ik premises). Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt. Neid väljendeid nimetatakse eelduse ja tuletuse seoseks. Loogika ülesandeks on s

Loogika

pdf

Loogika konspekt

LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv. ! ! Arutlus pole loogiliselt korrektne, kui omavahel vastuolus olevaid väiteid mõlemat jaatatakse ! ! või eitatakse. ! D1.4

Loogika

pdf

Loogika eksamiks

LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor – mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv. ! ! Arutlus pole loogiliselt korrektne, kui omavahel vastuolus olevaid väiteid mõlemat jaatatakse ! ! või eitatakse. ! D1.

Eesti keel

LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

348

pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

loobutakse vasturääkivusseadusest ja välistatud kolmanda seadusest) või lisavad täiendavaid operaatoreid (nt modaalloogika). Hälbinud loogikad hälbivad klassikalisest loogikast, uurimaks argimõtlemisele vähe arusaadavaid keerukaid probleeme, nt kvantmehaanika loogikat. Käesoleval loogika kursusel käsitletakse pikemalt traditsioonilist ja klassikalist loogikat ning tutvustatakse mõningaid mitteklassikalisi loogikaid ja argumentatsiooniteooria elemente. Allpool peetakse kinni asja esitatud loogikajaotusest, ent see pole alati kooskõlas teiste eestikeelsete loogikamaterjalidega. Näib, et väljend formaalne loogika on eesti keeles tänapäeval ebamäärase tähendusega. Allpool Kasutatakse seda väljendit ainult laiemas tähenduses: nii, et see vastandub informaalsele või dialektilisele loogikale. Semantiline kolmnurk Rääkida saab nii füüsilise maailma objektidest, mõtlemisse kuuluvatest objektidest (nt

Õigus

LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK

197

pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

Matemaatika ja loogika

doc

Konspekt

Kursuse "Filosoofia ja loogika" (HS-310) loogika osa loengukonspekt Argumentatsiooni (arutluse) komponendid Üldiselt: argumentatsioon on omavahel (loogiliselt) seotud väidete kogum, mille eesmärk on meid milleski veenda (nt mingi seisukoha õigsuses, mingi tegevuse soovitavuses. Just veenmine on komponent, mis eristab argumentatsioone ka teistest loogiliselt seotud väidetekogumitest: näiteks "Ma kihutan autoga sellepärast nii kiiresti, et mul on gaas põhjas" pole mitte argumentatsioon, vaid seletus. Väited Oma vormi poolest on väited subjekt-predikaat konstruktsioonid1: Subjekt see väite komponent mille kohta midagi väidetakse. Predikaat - see väite komponent, mida väidetakse. Oma sisu poolest jaotuvad subjekt-predikaat konstruktsioonid laias laastus hinnanguteks ja propositsioonideks. Propositsioon on väitelause mõte või sisu, mis saab olla tõene või väär. Nt ei saa olla tõene või väär väite "Lennart Meri on paha" si

Loogika

docx

Loogika

1.LOOGIKA AINE JA PÕHIREEGLID Ratsionaalne mõtlemine- järjekindel ja reeglipärane mõisteline mõtlemine, kusjuures reeglid peavad olema mingil viisil õigustatud. Need võivad tugineda nt kogemuse üldisusele, mille allikaks peetakse tihti tegelikkust. Ratsionaalse mõtlemise eesmärk- tegelikkusega kohanemine. LOOGIKA UURIMISVALDKOND ongi peamiselt ratsionaalse mõtlemise seaduspärasused ja mõtlemise aktide produktid. Irratsionaalne mõtlemine- ebakindel, reeglipäratu või järgib väljendamatuid või vaieldavaid reegleid. Ei kuulu otseselt loogika uurimisvaldkonda, kuid selle olemasoluga tuleb arvestada. Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata. Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud võivad olla vägagi ratsionaalsed. Intuitsioonile tuginev irratsionaalne mõtlemine ehk intuitiivne mõtlemine võib olla mõnes olukorras isegi efektiivsem kui loogiline mõtlemine,

Loogika

doc

Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal.

Kordamisküsimused magistriõppe õppeaines OIAO.06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine

Õigus

Rohkem sarnaseid