üldkoosolek juhatuse 35 liiget) Ühistu igapäevast tööd korraldab palgaline tegevjuht Ühingu põhikirjaliste ülesannete täitmiseks mingis piirkonnas moodustatakse ühingu osakonnad. Osakond esitab Ühingu juhatusele aruanded oma tegevuse ja liikmete kohta täiskogu poolt kehtestatud mahus ja sagedusega. Osakond kehtestab oma põhikirja ja/või kodukorra, mis ei tohi olla vastuolus ühingu põhikirjaga. Ühing võib omandada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi Ühing vastutab oma kohustuste täitmisel kogu oma varaga Ühingu liige vastutab oma ühingu kohustuste täitmise eest oma varalise osaluse piires TÄNAN KUULAMAST J
Tsiviilõiguse mõiste ja printsiibid Tsiviilõigus-õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas Varalised suhted-sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele Dispositiivsed normid-annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises Imperatiivsed normid-määravad rangelt osapoolte vastastikuse käitumise Tsiviilõiguste printsiibid: tsiviilõigussuhete osaliste võrsuse printsiip, rikutud õiguste
puudutava lepingu sõlmimisel tuleks alati vaadata ka eriseadusi. Eriseadustest võib tuleneda kohustuslik vorminõue teatud liiki lepingutele. Asjaõigusseadus sisaldab asjaõiguslike küsimuste (valdus, omand, servituudid, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus) regulatsiooni. Asjaõigusseadus sätestab näiteks kohustusliku notariaalse tõestamise nõude kinnisasja omandamiseks või võõrandamiseks. Perekonnaseadus reguleerib perekonda ning abikaasasid puudutavaid varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kohustusi, lapsendamist, hooldust ning eestkostet. Seadus sätestab näiteks, et abieluvaraleping peab olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus reguleerib seadusjärgset ning testamendiga pärimist, samuti pärimislepingute sõlmimist. Testament peab olema notariaalselt tõestatud, kodune testament kehtib kuus kuud peale tegemist. Äriseadustik reguleerib ettevõtete ühinemist, jagunemist, ümberkujundamist, ettevõtjate tegevuse ning äriregistri pidamist
mis on eraõigus - eraõigus on õigusharu, milles subjektide vahel esineb subordinatsioonisuhe tsiviilõigus mõiste - tsiviilõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid võrdsuse põhimõttel positiivne õigus vs objektiivne õigus - positiivse õiguse õigusnormid kehtivad, objektiivne õigus ei pruugi olla kehtiv subj vs objekt. õigus - objektiivne õigus ei pruugi kehtida konkreetsele subjektile toiming, mis ei ole tehing - autoriõiguste tekkimine juriidiline fakt, mis ei ole sündmus - tapmine isik vs õigussuhte subjekt - ei ole erinevust ese vs õigussuhte objekt - puudub erinevus
Teatavatel juhtudel võivad õigussuhte subjektid olla ka organisatsioonid, riigiorganid ja isegi Riik tervikuna. Õigussuhte poolteks (osavõtjateks) peavad olema niisugused subjektid, kes omavad õigussubjektsust e. kellel on vastav võime õigussuhtes osaleda. Juriidilised isikud Juriidilisene isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilisel isikul oli kolm tunnust (TS. koodeks, &25): 1. Omama eraldatud vara 2. Võivad oma nimel omandada varalisi ja isiklikke mittevaralisi õigusi 3. Võivad olla hagejateks ja kostjateks kohtus ja vahekohtus Praeguse Tsiviilseadustiku üldosa seaduse III peatükist järeldub, et juriidilise isiku tunnused on: 1. Ta peab olema kantud äriregistrisse 2. Peab olema oma põhikiri 3. Nimi Juriidilise isiku võib asutada kas teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Juriidiliste isikute õigusi-kohustusi ja
seonduvat. · Finantsõigus reguleerib neid suhteid, mis seonduvad riigikassaga, st rahandussuhteid, rahva tulu ja ühiskondliku koguprodukti jaotamist. · Kriminaalõigus määratakse, millised teod on kuriteod, millised on karistused ning kuidas riik kohaldab sundi. · Tsiviilõigus reguleerib isikutevahelisi suhteid ja mittevaralisi suhteid. Tsiviilõiguse üldnormid on kohaldatavad järgnevates õigusharudes: asjaõigus perekonnaõigus pärimisõigus
lepingu sõlmimisel tuleks alati vaadata ka eriseadusi. Eriseadustest võib tuleneda kohustuslik vorminõue teatud liiki lepingutele. Asjaõigusseadus sisaldab asjaõiguslike küsimuste (valdus, omand, servituudid, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus) regulatsiooni. Asjaõigusseadus sätestab näiteks kohustusliku notariaalse tõestamise nõude kinnisasja omandamiseks või võõrandamiseks. Perekonnaseadus reguleerib perekonda ning abikaasasid puudutavaid varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kohustusi, lapsendamist, hooldust ning eestkostet. Seadus sätestab näiteks, et abieluvaraleping peab olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus reguleerib seadusjärgset ning testamendiga pärimist, samuti pärimislepingute sõlmimist. Testament peab olema notariaalselt tõestatud, kodune testament kehtib kuus kuud peale tegemist. Äriseadustik reguleerib ettevõtete ühinemist, jagunemist, ümberkujundamist, ettevõtjate tegevuse ning äriregistri pidamist
5.Ettekirjutuse iseloomu järgi – Õigusnormid võivad olla imperatiivsed ehk määratletud, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. 6. Täidetava funkts. Järgi – eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigusnorme. 7. Vastavalt regulatsiooni viisile – norme võib liigitada kohustavateks, keelavateks ja õigustavateks. 12. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik,riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid (nt.autorsus) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tsiviilõiguse esemeteks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. 13. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi.See on kõigil ühetaoline ja piiramatu – algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Füüsilise isiku teovõime, mis sõltub isiku vanusest ja psüühilisest seisundist, on võime
1 TSIVIILÕIGUS Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektist (üksikisik, organisatsioon, riik), samuti mõningaid isiklikke mittevaralisi isiklikke suhteid (autorsus jm). Tsiviilõigus määrab tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisikute vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas) määrab EV põhiseadus. Reguleerimismeetodina kasutatakse tsiviilõiguses autonoomia meetodit. Tsiviilõigus reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete
täidetud. Vajadus analoogiat kohaldada viitab puudustele õigussüsteemis. Analoogia asendajaks võib tsiviilõiguses pidada hea usu põhimõtet, mida rakendatakse kui iseseisvat õiguste ja kohustuste tekkimise alust. Analoogia on lubatud avalikus õiguses-protsessiõiguses, aga karistusõiguses on keelatud tunnistada tegu süüteoks analoogia põhjal. Tsiviilõigus-eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas, suhte poolte vastastikust käitumist lähtudes õiguslikust võrdsusest, sõltumatusest. Tsiviilõigus määrab nendest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid-annavad suhte pooltele võimaluse kokkuleppeks, mis on erinev seaduses sätestatust, kuid pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega. Varalised suhted-sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses materiaalsete
Mõju ühiskonnale suur (õe-venna vaheline tehing vs) Miks jaguneb õigus kaheks? Eraõiguses läbiv põhimõte vabadus, avalikus õiguses läbiv põhimõte piiritlus. Lubatud on kõik see, mis pole keelatud; keelatud on kõik see, mis pole lubatud! Miks jaguneb eraõigus kolmeks? Erinevate eraõiguste valdkondadesse riigi sekkumise m äär erinev Era- ja avaliku õiguse määratlus/definitsioon Tsiviilõiguse mõiste? Reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid võrdsuse alusel. Eristab kriminaalõigusest, sest krimaalõiguses pole VÕRDSUSE põhimõtet Miks on tava õigusallikas? Seaduse puuudmisel on võimalus kasutada tava Kas kohtupraktika on õigusallikas? Ei ole. Miks ei ole? Ei vasta meie õigussüsteemile. Eraõigus vs tsiviilõigus? tsiv. reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid Tsiviilõiguse (Ius civile) mõiste Tsiviilõiguses eristatakse reguleerimise eset ja reguleerimise meetodit
· reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel; · selle normid määravd riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetentsi kuritegude menetlemisel; · üldised põhimõtted sätestatud põhiseaduses, konkreetsed normid kriminaalmenetluse seadustikus. Tsiviilõigus: · reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) aga ka mõningaid mittevaralisi suhteid (nt. autorlust); · üks suuremaid õigusharusid; · reguleerib suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi; · üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisikute vabadused majandusliku televise valdkonnas jms) määrab põhiseadus; · tähtsaimad õigusaktid - Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus, tsiviilseadustiku ........... Tsiviilprotsessiõigus: · reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute
ja milliseid karistusi nende eest määratakse.Süüteod jagunevad kuritegudeks (raskemad) ja väärtegudeks (kergemad). o Menetlusõigus määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Omad normid tsiviilkohtumenetlusel, kriminaalmenetlusel, väärteomenetlusel, halduskohtumenetlusel. Tsiviilõiguse mõiste - Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega või nende ülemineku tõttu ühelt isikult teisele. Tsiviilõiguse normid on valdavalt dispositiivsed e. annavad pooltele endale õiguse leppida kokku vastastikkuses käitumises. Kokku võib leppida ka seaduses erinevast käitumisest, v.a, mis on vastuolus heade kommetega või rikuvad põhiõigusi. Tsiviilõigus on üldosaks kogu
teisele isikule kahju tekitamisest ning sündmustest, millega seadus seostab tsiviilõiguslike tagajärgede tekkimise. Kohustuse mõiste. Kohustuse tõttu on üks isik (võlgnik) kohustatud teostama teise isiku (krediitori) kasuks teatava teo: nagu üle andma vara, tegema tööd, maksma raha või hoiduma teatud teost. Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Nii FI kui ka JI tsiviilõigussuhtesse siduvad tsiviilõigused ja -kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja –kohustused võivad minna üle ühelt isikult teisele õigusjärglusega(tehing või seadus), kui need ei ole isikuga lahutamatult seotud seaduse järgi.
aktsiaseltsi aktsiad tuleb registreerida enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist. Seejärel esitatakse äriregistrile aktsiaseltsi registrisse kandmise avaldus. Erinevalt osaühingust ei ole aktsiaseltsi võimalik asutada kiirmenetluse teel. 17. Aktsia, aktsiast tulenevad õigused. Aktsiat võib määratleda kui mõttelist osa aktsiakapitalist, mis annab selle omajale, aktsionärile teatud hulga (nii varalisi kui mittevaralisi) õigusi. Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 0,10 eurosenti (ÄS § 223). Aktsiast tulenevad õigused: õigus osaleda AS-i kasumi jaotamisel; õigus osaleda AS-i lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel; õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul; õigus teabele; muud õigused (näiteks õigus vaidlustada üldkoosoleku otsuseid, õigus nõuda erikontrolli läbiviimist jms). 18
- Võlaõigus - Asjaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus TsÜS koht õigussüsteemis TsÜS e tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa (st tsiviilseaduse) üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele (nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) Objektiivses tähenduses tsiviilõigus on normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi varalisi ja mittevaralisi suhteid. Õigus subjektiivses tähenduses- objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes 1. Common Law süsteem Kohtulahenditel baseeruv õigussüsteem - Ei erista avalikku- ja eraõigust sh puudub tsiviilõigus kui õigusharu, kuigi teoorias ja nt kohtuotsustes mõistet kasutatakse - Puudub väga selge õigussüsteemi struktuur 2. Nordic Law süsteem Kirjutatud õigusel baseeruv õigussüsteem
Tsiviilõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja mitte varalisi suhteid, poolte võrdsuse alusel. Unitaristlik lähenemine – ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on üks ja see sama – eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel Dualistlik lähenemine – ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on erinevad asjad. Tsiviilõiguse mõiste tuleneb rooma õigusest (ius civile), aga mitte sisu. TsÜS reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Reguleerimisese – Mida reguleerida? Varalised suhted ja isiklikud-mittevaralised suhted (nt perekond) Reguleerimismeetod – kuidas reguleerida? TsÜS-is poolte võrdsuse alusel Ius civile – reguleeris Rooma kodanike käitumist ja õigusi Tsiviilõiguse üldosa – Tsiviilseadustiku üldosa seadus reguleerib üldiseid küsimusi, sätestatakse üldpõhimõtted. Kuulub kõikidesse õigusharudesse. Reguleerib
Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Seega määrab tsiviilõigus tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahelseoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte
Läbi reg eseme ja meetodi. Tsiviilõiguse reguleerimise ese (mida reguleeritakse) – varalised suhted, isiklikud mittevaralised suhted (nt. Hooldusõigus, tsiiviilõiguses (solvamine jne)) Reguleerimise meetod (kuidas) – reguleeritakse poolte võrdsuse alusel. Meetod - subjektid võrdsed, sellega saame eristada avalikust õigusest ja selle harudest. Tsiviilõiguslikud varalised suhtes, isiklikud mittevaralised suhted. Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Kui jätta võrdsuse alusel välja siis poleks enam eraõigus. Kui jätta välja isiklikke mittevaralisi suhteid, siis me ei saa eristada majanduse... Isiklikke mittevaralisi suhteid pole äri.. Tsiviilõiguse üldosa. Kui seda poleks, tuleks igas seaduses defineerida, mis on allikad, sisu. Mõistlik on need asjad seletada ühes seaduses. Normid, mis kehtivad kõikide tsiviilosa harudes. TSIVIILÕIGUSE ALLIKAD §2 .
ehk kergesti kasutataval kujul. 57. Kes on füüsiline isik? Kes on juriidiline isik? 6 Füüsiline isik on üksikisik, inimene kui õigussubjekt, kellel on õigus- ja teovõime, mida võidakse piirata ainult seadusega (teatava vanuse, nõrgamõistuslikkuse jms puhul) Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt, kes võib enda nimel omandada varalisi ja isiklikke mittevaralisi õigusi, kanda kohustusi ning olla hageja ja kostja kohtus 58. Mida mõistetakse tööjaotuse all? Too näide. Tööjaotus on ühiskondlik töökorraldus, milles inimesed ei valmista endale kõike vajalikku ise, vaid spetsialiseeruvad mingite kindlate kaupade tootmisele või teenuste osutamisele. Ettevõtetes siis ei tooda üks inimene kõike ise, vaid iga etapi juures on sellele alale spetsialiseerunud inimene
valitsus). Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklike suhteid (nt autorsust). Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevahelisel vaidluste lahendamisel. Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustusest lapse vastu, laste kohustustest vanemate vastu.
kriminaalasjade menetlemisel. Selle normid määravad riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetentsi kuritegude menetlemisel. KPÕ üldised põhimõtted on sätestatud põhiseaduses, konkreetsed normid aga kriminaalmenetluse seadustikus. Reguleerimismeetod autoritaarne. 6) Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatioon, riik), aga ka mitte mõningaid mittevaralisi isklikke suhteid (nt autorsust). Reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult üks suurimaid õigusharusid, moodustades kogu eraõiguse normatiivse aluse, mistõttu samastatakse mõnikord tsiviilõigus eraõigusega. Kasutab autonoomia meetodit, ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi. Üldised põhimõtted määrab põhisedus, tähtsamad TSÕ õigusaktid on EV omandireformi aluste seadus,
õigustoimingutest. samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud. Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele, s.o. õigusjärglus, kui nad ei ole isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks võib olla kas tehing või õigusakt. Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. 3 Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest, leiutistest ja autorlusest, teisele isikule kahju tekitamisest ning sündmustest, millega seadus seostab tsiviilõiguslike tagajärgede tekkimise. 11. Asi, valdus, omand (Õigusõpetus, lk. 13-144)
3. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust finantssuhetes. 4. Karistusõigus on õigusharuna suunatud võitluse süütegude vastu, rakendab karistusi süütegude toimepanijate suhtes. 5. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. 6. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid. 7. Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. 8. Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja peresuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest laste vastu, laste kohustustest vanemate vastu. 9
kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (ÄS § 2) Äriühingud jagunevad asutajate vastutuse alusel isikuühinguteks (täisühing, usaldusühing) ja kapitaliühinguteks (aktsiaselts, osaühing ja tulundusühistu). 23. Aktsia, aktsiast tulenevad õigused. Aktsiat võib määratleda kui mõttelist osa aktsiakapitalist, mis annab selle omajale, aktsionärile teatud hulga (nii varalisi kui mittevaralisi) õigusi. Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 0,10 eurosenti (ÄS § 223). Aktsiast tulenevad õigused: õigus osaleda AS-i kasumi jaotamisel; õigus osaleda AS-i lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel; õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul; õigus teabele; muud õigused (näiteks õigus vaidlustada üldkoosoleku otsuseid, õigus nõuda erikontrolli läbiviimist jms). 24
Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Ja kui üks juriidiline isik tekitab kahju teisele juriidilisele isikule, siis vastutavad solidaarselt selle ees. Liigid: 1.kriminaalvastutus 2.haldusvastutus 3.tsiviilõig e varaline vastutus 4.Distsiplinaarvastutus 50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.- Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja nendega seotud isiklikke mittevaralisi suhteid. Tsiviilõiguse suhte subjektideks on isikud. Isik võib olla kas füüsiline või juriidiline. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist iskut iseloomustavad teovõime ja õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. 50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad Tsiviilõiguse mõiste tsiviilõiguse normid ja tavad, mis reguleerivad isikute varalisi ja
50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.. Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduse sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini
1.2 Tsiviilõiguse mõiste Mõiste tuleneb rooma õigusest – ius civile (Tähendas rooma riigi kodanikele kuuluvat õigust). Sisu mitte. Reguleerimise ese (mida reguleeritakse) – Varalised ja isiklikud mittevaralised suhted ( nt. perekonnaõigus) Reguleerimise meetod ( kuidas reguleerida) – Reguleeritakse poolte võrdsuse alusel. Saame tuletada kahe reguleerimise alusel Tsiviilõiguse mõiste – Eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid, poolte võrdsuse alusel Tsiviilõiguse üldosa – Tsiviilseadustiku üldosa seadus reguleerib üldiseid küsimusi, sätestatakse üldpõhimõtted. Kuulub kõikidesse õigusharudesse. Reguleerib varalisi suhteid, isiklikke mittevaralisi suhteid, reguleerimise (subjektist sõltumatu, eraõigus) Mittevaraline suhe - autoriõigus Mõiste ÜLDOSA tähendab, et toob välja normid, mis kehtivad kõikides tsiviilharudes. Näide x sulgude ees. 1.3 Tsiviilõiguse allikad
Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Ja kui üks juriidiline isik tekitab kahju teisele juriidilisele isikule, siis vastutavad solidaarselt selle ees. Liigid: 1.kriminaalvastutus 2.haldusvastutus 3.tsiviilõig e varaline vastutus 4.Distsiplinaarvastutus 50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.- Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja nendega seotud isiklikke mittevaralisi suhteid. Tsiviilõiguse suhte subjektideks on isikud. Isik võib olla kas füüsiline või juriidiline. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist iskut iseloomustavad teovõime ja õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. 50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad Tsiviilõiguse mõiste tsiviilõiguse normid ja tavad, mis reguleerivad isikute varalisi ja
kriminaalvastutus – hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole haldusvastutus – järgneb väärteole tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus – järgneb tsiviilüleastumisele (lepingu rikkumine või kahju tekitamine) distsiplinaarvastutus – järgneb distsiplinaarüleastumisele 49. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Tsiviilõigus kasutab õiguse allikatena samu allikaid, mis allikatena tunnustatud ka teistes Mandri-Euroopa õigussüsteemides. Tsiviilõiguse allikaks on valdavalt seadused: tsiviilseadustiku üldosa seadus – tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja olulisemad instituudid asjaõigusseadus – asjaõigused, kinnistusraamatu pidamine võlaõigusseadus – võlasuhete tekkimise alused, lepingulised võlasuhted
kohustatud lubama kinnisasja müümist. Omanik - on hüpoteegi puhul koormatud kinnisasja omanik, kes ei pea tingimata olema võlgnik, kes laenu sai. TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Tsiviilõigus õigusnormide kogum, mis, üldisemalt, reguleerib suhte poolte vastastikust käitumist, lähtudes õiguslikust võrdsusest ja sõltumatusest, tunnustades tsiviilõigussuhtes osalejate tahte autonoomiat, nende varalist iseseisvust ja isiklikke mittevaralisi suhteid. Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele (isikutele) ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse abil. Tsiviilõiguse valdkonnad - tsiviilõiguse üldosa, perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus ja võlaõigus. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) - sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja määrab ära olulisemad instituudi, nagu isikud, esemed, tehingud, esindus,
määrab ära olulisemad instituudi, nagu isikud, esemed, tehingud, esindus, tähtaja ja tähtpäeva arvutamine ning tsiviilõiguste teostamise viisid. Asjaõigusseadus (AÕS) sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. Perekonnaseadus (PKS) reguleerib mehe ja naise abielust tulenevaid varalisi ja mittevaralisi suhteid ning vanemate ja laste vahelisi suhteid. Pärimisseadus (PärS) reguleerib pärimist seaduse järgi, pärimist testamendi järgi, pärimislepingut ning pärimise käiku jms. Võlaõigusseadus (VÕS), mille üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele seaduses nimetatud lepingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole
suhteliselt paigast ära. Piraatlus on ainuke toimiv asi preagu, mis universaalselt maailmas toimib. Teema 10. Eraõigus 10.1 Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem - Tsiviilõigus on õigusnormide kogum, mis, üldisemalt, reguleerib suhte poolte vastastikust käitumist, lähtudes õiguslikust võrdsusest ja sõltumatusest, tunnustades tsiviilõigussuhtes osalejate tahte autonoomiat, nende varalist iseseisvust ja isiklikke mittevaralisi suhteid. Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele (isikutele) ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse abil. Tsiviilõiguse valdkonnad - tsiviilõiguse üldosa, perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus ja võlaõigus. 10.2 Füüsilised ja juriidilised isikud - Tsiviilõigussuhe tsiviilõigusega reguleeritud õigussuhe tsiviilõiguste ja kohustuste kandjate ehk isikute (subjektide) vahel
õigused ja kohustused, nende kompetentsi kuritegude menetlemisel. Kriminaalprotsessiõiguse 10 üldised põhimõtted on sätestatud põhiseaduses, konkreetsed normid aga eelkõige kirminaalmenetluse seadustikus. Avaliku õiguse haruna on tema reguleerimismeetodiks autoritaarne meetod. 6) Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid. Tsiviilõigus on reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult üks suuremaid õigusharusid, moodustades kogu eraõiguse normatiivse aluse, mistõttu samastatakse mõnikord tsiviilõigus eraõigusega. Tsiviilõigus kasutab autonoomia meetodit, ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi tsiviilõiguse üldised põhimõtted määrab põhiseadus.
Kumbki seisukoht ei ole õige/vale. Peab ise analüüsima ja tuletama kumba eelistada. 1.2. Tsiviilõiguse mõiste Tsiviilõiguse pärinemine rooma õigusest. Tsiviilõiguse mõiste (ius civile) pärineb rooma õigusest, kuid sisu mitte. Mida ius civile reguleerib? - Rooma kodanike õigust. Tsiviilõigus hõlmab kõiki eraõiguse nelja valdkonda. Tsiviilõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid poolte võrdsuse alusel/põhimõttel. (Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahel seoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele). Võlaõigus ja asjaõigus reguleerivad varalisi suhteid. Perekonnaõigus reguleerib isikulisi mittevaralisi suhteid. Pärimisõigus reguleerib ainult varalisi suhteid. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile
Noomitus, rahatrahv, ilma palgata töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine Juriidiline vastutus on vastutus toime pandud õigusrikkumise eest. Riiklik sunnivahend, mis seisneb teo hukkamõistmises ja kitsenduste tegemises. -kriminaalvastutus -haldusvastutus -varaline vastutus -distsiplinaarvastutus 1.Tsiviilõigus Tsiviilõigus on eraõiguse haru mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Printsiibid: -tsiviilõigussuhete osaliste võrdsuse printsiip -rikutud õiguse taastamise printsiip -omandi kaitse printsiip -lepinguvabaduse pr -tsiviilõigustetakistamatu teostamise tagamise pr -tsiviilõiguse kohtuliku kaitse pr -hea usu põhimõte -mõistlikkuse põhimõte -heade kommete instituut Tsiviilõiguse allikad on seadused: -tsiviilseadustiku üldosa seadus -asjaõigusseadus -võlaõigusseadus -perekonnaseadus -pärimisseadus
38. Mis juhtuks kui tsiviilõiguse üldosa poleks? Peaks igas seaduses defineerima, mis on allikad ja sisu. Mõistlikum on see teha ühes. 39. .Mis on retseptsioon? Rooma õiguse ülekandumine 40. .Mis on tsiviilõigus? Varaliste ja isiklike mittevaraliste suhete reguleerimine poolte võrdsuse alusel. 41. Kui välja jätta poolte võrdsuse alusel? Siis ei oleks enam eraõigus. 42. kui välja jätta isiklikke mittevaralisi suhteid? Ei saa eristada majandusest 43. .Mis on tsiviilõiguse allikad? Allikateks on seadus ja tava 44. . Mis on õiguse allikas? Koht, kus leiame õigust. 45. .Miks on PS kõige tähtsam õigusallikas? Sest see väljendab rahva tahet kõige paremini, sest see on vastu võetud rahva poolt referendumil. 46. . Miks on vaja madalamal seisvaid õigusakte? Riigikogu ei jõua/oska kõiki küsimusi ise lahenda
kohaldada, kui õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele st isikutele ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid (nt autorlus) poolte võrdsuse printsiibil. Tsiviilõiguse allikad. Tsiviilõiguse algallikaks on põhiseadus, mis tagab tsiviilõiguste kaitse riigi suhtes ning teiste isikute suhtes. Olulised põhiõigused: õigus elule, au ja hea nime kaitse, perekonna ja
Kokku leppitud ei ole. Eraõigus jaguneb kolmeks: tsiviilõigus, ühinguõigus ja majandusõigus. Miks jaguneb eraõigus kolmeks? Riigi sekkumise määr on erinev. Riigi jaoks on majandusõigus kõige tähtsam, kõige vähem tähtsam on tsiviilõigus. Tsiviilõiguses kõige vähem (sest tsiviilõigust reguleerivad lepinguid, omandeid); majandusõigusesse kõige rohkem. Tsiviilõigus eraõiguse haru, õigusalus, mis reguleerib poolte võrdsuse alusel varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid. Tsiviilõigus ius civile võlaõigus (peamine valdkond lepingud), asjaõigus (reguleerib peamiselt omandit), perekonnaõigus (reguleerib abielu ja vanemate-laste vahelisi suhteid), pärimisõigus (reguleerib pärimist) Ühinguõigus = kaubandusõigus = äriseadustik reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust, lõpetamist. Puudutab juriidilist isikut. Majanduslik õigus reguleerib pangandusõigust, kindlustusõigust. Miks on riigil vaja sekkuda
4) Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. 5) Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle normid määravad riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetentsi kuritegude menetlemisel. 6) Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid. Tsiviilõigus on reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult üks suuremaid õigusharusid, moodustades kogu eraõiguse normatiivse aluse, mistõttu samastatakse mõnikord tsiviilõigus eraõigusega. 7) Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotsessiõigusnormid määravad kohtuorganite õigused ja kohustused õigusmõistmisel
EÕ harud: tsiviilõigus, kaubandusõigus, intellektuaalne omand, rahvusvaheline eraõigus Miks on vaja teha vahet era- ja avalikulõigusel? See tuleneb põhiseadusest. Võiks olla olematu, millisesse kohtusse peab klient kuuluma. Kõik mis ei ole keelatud on lubatud (eraõigus), kõik mis ei ole lubatud on keelatud (avalik). 2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus. Tsiviilõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib isikute omavahelisi suhteid (nii varalisi kui mittevaralisi) võrdsuse ja vaba enesemääramisepõhimõttel. Tsiviilõiguse süsteemid (lähtuvad ajaloolisest valdkonnale struktueerimise viisist): a) institutsiooniline süsteem – tsiviilnormide jagunemine: isikutega seotud normid, asjaõigused ja õiguste omandamise viisid b) pandektiline süsteem – tsiviilnormide jagunemine: üldosa, asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus (Eestis!) Mõlemas süsteemis saab eristada nelja: asja-, võla-, perekonna-, pärimisõigus 3
Sest riigi huvid on mängus. Tsiviilõigus reguleerib lepinguid, omandeid, Avalik õigus: - Karistusõigus - Maksuõigus - Menetlusõigus - Haldusõigus 1.2 Tsiviilõiguse mõiste Tsiviilõiguse reguleerimise ese(mida reguleeritakse) varalised suhted, isiklikud mittevaralised suhted (nt. hooldusõigus) Reguleerimise meetod (kuidas) reguleeritakse poolte võrdsuse alusel Tsiviilõigus õigusalus, mis reguleerib poolte võrdsuse alusel varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid Tsiviilõigus pärineb rooma õigusest - Mismoodi eristub tsiviilõigus karistusõigusest? Reguleerimise meetod on erinev. Tsiviilõigusele lähenemised: Unitaristlik Leiab, et tsiviil ja äriõigus on üks ja see sama asi, eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel Dualistlik Leiab, et tsiviil ja äriõigus on 2 erinevat asja TSIVIILÕIGUSE MÕISTE ÕPI ÄRA ROOMA ÕIGUSES Pandektiline süsteem õiguse jaotamine üld- ja eriosaks
Tsiviilseadustiku struktuur: Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) kehtestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted kogu tsiviilõigusele ning defineeritakse mõisted ja antakse õiguslikud alused isikute, esemete ja tehingute käsitlemiseks tsiviilõiguses. Asjaõigusseadus (AÕS) sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. Perekonnaseadus (PKS) reguleerib mehe ja naise abielust tulenevaid varalisi ja mittevaralisi suhteid ning vanemate ja laste vahelisi suhteid. Pärimisseadus (PärS) reguleerib pärimist kui isiku surma korral tema vara üleminekut teisele isikule. Seaduses on sätestatud reeglid pärandi avanemise ja vastuvõtmise kohta, pärimiseks seaduse või testamendi järgi, pärimislepingute sõlmimise kohta jms. Võlaõigusseaduse (VÕS) üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele seaduses nimetatud lepingutele, samuti
Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja määrab ära olulisemad instituudi, nagu isikud, esemed, tehingud, esindus, tähtaja ja tähtpäeva arvutamine ning tsiviilõiguste teostamise viisid. Asjaõigusseadus (AÕS) sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. Perekonnaseadus (PKS) reguleerib mehe ja naise abielust tulenevaid varalisi ja mittevaralisi suhteid ning vanemate ja laste vahelisi suhteid. Pärimisseadus (PärS) reguleerib pärimist seaduse järgi, pärimist testamendi järgi, pärimislepingut ning pärimise käiku jms. Võlaõigusseadus (VÕS), mille üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele seaduses nimetatud lepingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.
LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt
vanema omadus § 27 III; § 37 III d. abikaasa § 26 II; 27 KUID nt vabaabielu ei lähe sinna alla, sest raske on teda õiguslikult määratleda; homoabielul „taastootmise“ funktsiooni pole, kas see siis on abielu põhiseaduse mõttes? § 27 lg 1 e. töötaja, tööandja § 29 V f. autor § 39 (reguleerib mittevaralisi õigusi, varalisi õigusi reguleerib § 32) g. vähemusrahvus § 56 3. alaealisus a. põhiõigusvõime – võime olla põhiõiguste kandjaks sõltumata east b. põhiõigusealisus – iga põhiõigust iseseisvalt teostada; täielik teovõime 18 a
· Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) kehtestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted kogu tsiviilõigusele ning defineeritakse mõisted ja antakse õiguslikud alused isikute, esemete ja tehingute käsitlemiseks tsiviilõiguses. · Asjaõigusseadus (AÕS) sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. · Perekonnaseadus (PKS) reguleerib mehe ja naise abielust tulenevaid varalisi ja mittevaralisi suhteid ning vanemate ja laste vahelisi suhteid. · Pärimisseadus (PärS) reguleerib pärimist kui isiku surma korral tema vara üleminekut teisele isikule. Seaduses on sätestatud reeglid pärandi avanemise ja vastuvõtmise kohta, pärimiseks seaduse või testamendi järgi, pärimislepingute sõlmimise kohta jms. · Võlaõigusseaduse (VÕS) üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele seaduses nimetatud lepingutele,
kriminaalasjade menetlemisel. Selle normid määravad riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetetntsi kuritegude menetlemisel. Üldised põhimõtted on sätestatud põhiseaduses, konkreetsed normid aga eelkõige kriminaalmenetluse koodeksis. Avaliku õiguse haru → reguleerimismeetodiks autoritaarne meetod. 6. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid (nt autorsus). Tsiviilõigus on reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult üks suuremaid õigusharusid, moodustades kogu eraõiguse normatiivse aluse, seetõttu samastatakse seda ka vahel eraõigusega. Reguleerimismeetodiks autonoomne meetod, ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi. Üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisiku vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas jm) määrab põhiseadus.
mahu poolest. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest ( üksikisik, organisatsioon, riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid ( näiteks autorsust). Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest laste vastu, laste kohustustest vanemate vastu.
valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja indiviidide vahel. Finantsõigus-reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes Karistusõigus- võitlus süütegude vastu , rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus- reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus-reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid. Tsiviilprotsessiõigus- reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel jaa nendevaheliste vaidluste lahendamisel Perekonnaõigus- reguleerib abielu ja perekonnasuhteid, suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest laste vastu, laste kohustustest laste vastu. Tööõigus- reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid ja nendega seotud suhteid.
annaabi.ee 
