Kui surma saanud isik pidas kedagi üleval, siis sellele inimesele tuleb maksta ka hüvitist. Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Mittevaraline kahju- kui ei ole kahju otseselt rahas hinnatav ja kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb silmas pidada, et selline hüvitis ei saa olla rikastumise allikas. Mittevaralise kahju tekitamisena käsitletakse au ja väärikuse riiveid, põhjustatud hingelised üleelamised, elu ja tervisele põhjustatud kahjud. Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille
tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: Nõuda kohustuse täitmist. Oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. Nõuda kahju hüvitamist. Taganeda lepingust või öelda leping üles. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hüvitatava kahju liigid: Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kõrvalkohustused Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. Võlasuhe lõpeb: 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega;
Kui võlausaldaja rikub mitterahalist kohustust, ei ole võlausaldajal õigust nõuda kohustuse täitmist, kui selle täitmine on võimatu, koormav või keerukas, tulemuse saab teha muul mõistlikumal viisil, kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises Hinna aladamiseks on vajalik:mitttekohase täitmise vastuvõtmine, kohase ja mittekohase täitmise erinev väärtus, avalduse tegemine teisele poolele Varaline kahju-otsene kahju või saamata jäänud tulu Mittevaraline-hingevalu ja füüsiline kannatus Mittevaraline kahju kuuulub hüvitamisele :kehavigastuste või tervisekahjustuse tekitamisel, isiku surma põhijustamisel või üliraskete kehavigastuste tekitamine, vabaduse võtmine, muudel juhtudel seaduses sätestatud Kõrvalkohustuste tulenemine:käendamisest ja garantiist, käsiraha andmisest, leppetrahvi kokkuleppimisest Käendus-käendaja kohustub kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest
4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kahju hüvetamine Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hüvitava kahju liigid Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kui kahju kuulub hüvitamisele perioodiliste maksetena, tuleb maksed teha iga kolme kuu
Remont kestis kolm päeva. Garaaziülem andis korralduse autojuhi töötasust kinni pidada nii remondikulud kui ka auto seisakust tingitud kahju. Raamatupidaja pidas need summad kinni. Autojuht pöördus töövaidluskomisjoni ja nõudis kinnipeetud summade tagastamist. Lahendage kaasus? Auto purunes ja tekkis 2 erinevat kahju. § 128. Hüvitatava kahju liigid (VÕS) (1) Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. (2) Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. (3) Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu
või pikka aega hoiti mind seal kambris ja tuleb arvestada kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju, et mõista ja tunda ebainimlikku ja alandavat kohtlemist sellise pika aja jooksul, nagu mind seal hoiti. Kuna Tallinna Vangla on rikkunud minu suhtes EIK konventsiooni artikkel3, siis teen Tallinna Vangla ettepaneku kohtuväliseks kokkuleppeks: 1. rahuldada kahjunõue 2. hüvitada minule tekitatud kinnipidamise jooksul mittevaraline kahju 3. hüvitis kanda Tallinna Vangla arvelduskontole:
viivitusintressi (viivis). • Viivist võib nõuda kõikide rahaliste kohustuste viivitamise korral, va viiviselt ja intressilt. • Viivise suurus võib tuleneda nii lepingust kui ka seadusest. • Viivise vähendamist võib nõuda kohtus VÕS § 162 alusel. Õiguste kaitsmine • Kahju hüvitamine • Kahju on igasugune negatiivse tagajärg isiku varalises või mittevaralises sfääris. Seega võib kahju olla nii varaline kui ka mittevaraline. • Varaline kahju seisneb ennekõike vara väärtuse vähenemises. • Mittevaraline kahju seisneb füüsilises või hingelises valus. • Kahju võib tekkida lepingust tulenevate kohustuste rikkumise tulemusena ja lepingu väliselt ehk võib tekkida õigusvastase kahju kaudu. Õiguste kaitsmine • Kahju hüvitamise eesmärgiks on asetada isik olukorda, kus ta oleks, kui kohustusi poleks rikutud. • Kahju hüvitamist saab nõuda, kui: • on tekkinud kahju;
Ääre- ja numbrituled. Milliste tuledega tohib sõita lähitulede asemel: päeva või eesmiste udutuledega. Liikluskindlustus Eestis on kohustuslik liikluskindlustus. Liikluskindlustus leping on tähtajaline ja registreeritud sõidukitele kohustuslik. Kindlustus kehtib ainult avalikes parklates ja tänavaliikluses. Roheline kaart on Eestis ja välisriikides kehtiv liikluskindlustuse poliisi vorm. Kindlustusjuhtumist peab teavitama koheselt ja kirjalik vormistus on nõutav. Mittevaraline kahju on: ajutine ja püsivast töövõimeset tulenev kahju, liikluskindlustusest tulenev elatistaha vähenenemine. Liikluskindustuse poliis kehtib 12 kuud või lepingus märgitud kuupäevani. Jalgratturi poolt tekitatud kahju hüvitab jalgrattur või kaskokindlustus. Liikluskindlustus saab nõuda siisse kahju, mis on tekitatud alkoholi või narkootilise joobes tingitud olul. Kui puudub juhtimisõigus, kui asjaosaline lahkub sündmuskohalt.
ole sätestatud teisiti (nt võib seadus ette näha, et ainult kohustatud pool peab alla kirjutama). notariaalne leping- Lepingu vormistamine kirjalikult ning lepingupoolte allkirjad tõendab notae. notar-avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid lepinguline kahju- lepinguväline kahju- õigusvastane kahju tekitamine. mittevaraline kahju- Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. viivis- rahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Viivis on üks õiguskaitsevahenditest. leppetrahv- lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. käendus- käendaja poolt antud tagatis, et laenuvõtja võlgujäämise korral tasub võla
võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda;3) nõuda kahju hüvitamist;4) taganeda lepingust või öelda leping üles;5) alandada hinda;6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist Õiguskaitsevahendid! Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena 90)Tutvusta kahju ja selle hüvitamise mõistet ja kahju hüvitamise üldaluseid?
Mandrieuroopa õigussüsteemis tähendab heas usus käitumine kohustust käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik. Heas usus käitumine tähendab muu hulgas poolte kohustust teha koostööd, kaitsta üksteise huve, edastada informatsiooni (Wikipedia). Põhimõtteliselt tähendab see, et partnerite eesmärgiks ei ole teadlik teineteise petmine. Tegutsetakse koos, arvestades üskteise huve ja tahet olla lepingupooltena ausad. 43.Mis on varaline ja mittevaraline kahju? Varaline kahju on otsene rahaline kahju ja saamatajäänud tulu (VÕS § 128, lõige 1). Mittevaraline kahju on moraalne kahju, füüsiline või hingeline valu. 44.Mis on kõrvalkohustused? Kõrvalkohustusteks on käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused, käsiraha andmisest tulenevad kohustused ja leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused (VÕS § 141). 45.Mis on ostueesõigus VÕS ja AÕS mõistes? Ostueesõigus pärineb keskaja germaani õigusest
mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. teadasaamisest. Õiguskaitsevahendite kohaldamine VÕS § 101 lg 1 alusel. Tööandja mõjuv põhjus: a) tuleneb töötajast; b) majanduslik; a) Kohustuse täitmise nõudmine; b) Õigus kohustuse täitmisest Töölepingu oluline rikkumine (tuleneb töötajast): a) tervise keelduda; c) Kahju hüvitamine: varaline kahju ja mittevaraline seisund; b) ebapiisav tööoskus; c) eirab tööandja korraldusi; d) kahju; d) Varalise vastutuse kokkulepe. tööl joobes; e) varguse, pettuse toimepanemine; f) põhjustab kolmanda isiku usaldamatuse: kahjustab tööandja vara ja rikub Töölepingu lõppemine: a) töösuhte lõpetamisel kokkuleppega; saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust; g)
nõudest? Mida tähendab nõuete konkurents? 3. Kahju mõiste, kahju liigid? 4. Mida tähendab varaline kahju, saamata jäänud tulu? 5. Millistel eeldustel saab nõuda saamata jäänud tulu? Tõendamiskoormis? Mida tähendab puhtmajanduslik kahju? 6. Mida tähendab usalduskahju? Suur kahjuhüvitamise nõue ja väike kahju hüvitamise nõue? 7. Millist kahju nimetatakse mittevaraliseks kahjuks? Millal mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse? Millal hüvitatakse lepingu rikkumisest tekkinud mittevaraline kahju? Kuidas määratakse kindlaks mittevaralise kahju suurus? Kuidas piiratakse mittevaralise kahju ulatust? Mida tähendab karistuslik kahjuhüvitis? 8. Millistel alustel võib kahjuhüvitist vähendada? 9. Millisel viisil kahju hüvitatakse? 10.Mida tähendab asendustehing ja millise on sellest tuleneva nõude eeldused ning milline on nõude sisu? 11.Millised eeldused peavad olema täidetud, et nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel? Millisel järjekorras tuleb eeldusi kontrollida
Muud rikkumised: Lepingu mittettäitmine ja täitmisega viivitamine Ostja ÕKV eeldused müüja poolse rikkumise korral: • müügilepingu rikkumine müüja poolt ◦ müüja ei täida õigeaegselt asja üleandmise kohustutst ◦ müüja ei anna ostjale üle omandit • müüja vastutus (§103) Ostja ÕKV müüja vastu: §101 lg1 • Ostja kohustuste täitmisest keeldumise õigu §111 • täitmisnõue §108 lg2 • kahju hüvitamise nõue §115 (varaline, mittevaraline • lepingust taganemine §116, tarbijalemüügi puhul ka §209 lg6 Lepingust taganemine: vajalik olulise rikkumise olemasolu (täiendav tähtaeg antud) Kontrollides müüjapoolse nõuetekohase täitmist: • kas müüdud asi vastab lepingutingimustele? • Kas müüja vastutab müüdud asja lepingutingimustele vastavuse eest? • Millised konkreetseid ÕKV-d saab ostja müüja suhtes kohaldada? Ostja ÕKV eeldused lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise korral:
ülesütlemisavaldus. 11. Kahju hüvitamine. Kahju hüvitamise nõude eeldused. Kahju hüvitamise kohustuse aluseks on kehtiv võlasuhe. Kahju hüvitamise nõude eeldused: · olemasolev võlasuhe · kohustust on rikutud · võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest · on tekkinud kahju · rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kahju = igasugused negatiivsed tagajärjed: varaline kahju VÕI mittevaraline kahju 12. Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamine (deliktiõigus). Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamist reguleerivat instituuti nimetatakse deliktiõiguseks. Deliktiõigusega reguleeritakse: · Kahju süülist põhjustamist · Riskivastutust · Tootjavastutust. Kahju tekitamine lepinguväliselt on eelduslikult õigusvastane, kui see tekitati surma põhjustamisega, kehavigastuse või tervisekahjustuse tekkimisega, vabaduse
täitmisega viivitamine. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral (1) Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 9.11 Mis on varaline ja mittevaraline kahju? Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. (3) Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise
See hõlmab VÕS § 128 lg 3 kohaselt eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Saamata jäänud tulu kujutab endast § 128 lg-e 4 kohaselt eelkõige kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kohustust ei oleks rikutud või õigusvastaselt kahju tekitatud. Kahju väljendub isiku vara oodatud suurenemise ärajäämises. Mittevaraline kahju Kuigi reeglina reguleerib eraõigus üksnes isikutevahelisi varalisi suhteid ja seega ka varalise kahju hüvitamist, kuulub erandina seaduses sätestatud juhtudel hüvitamisele ka mittevaraline kahju (VÕS § 128 lg 1). Mittevaralise kahju all mõistetakse eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Kahju hüvitamise viis ja eesmärk ning kahjunõude sisu Kahju hüvitamise eesmärgi sätestab VÕS § 127 lg 1
kannatanule, isikukahju liiklusõnnetuse põhjustanud jalakäijale, jalgratturile ja liiklusõnnetuse põhjustanud mootorsõiduki juhi ravikulu raviasutusele, samuti järgmised varakahjud: · sõiduki vigastuste või hävimise kahju · mõistlikud ja vajalikud kulutused õigusabile ning ekspertiisile Hüvitatakse järgmised isikukahjud: · ajutisest või püsivast töövõimetusest tulenev kahju · kannatanu ravikulud · liiklusõnnetusega seotud mittevaraline kahju (isikukahjuga seotud valu ja vaev) Kui kahju tekitas tundmatuks jäänud sõiduk, hüvitatakse: · hukkunu matusekulu · ajutisest töövõimetusest tulenev kahju (mootorsõidukile tekitatud kahju sel juhul ei hüvitata) Liikluskindlustuse seaduse alusel ei hüvitata kannatanu mootorsõidukile tekitatud kahju, kui: · liikluskahju põhjustati tundmatu sõidukiga · liikluskahju põhjustati mopeediga
hüvitise. Artiklit 41 kohaldab inimõiguste kohus osalusriigi suhtes ning selle normi rakendamisel ei oma tähendust, kas rikkumise pani toime seadusandja, täitevvõim või kohus. Kohus võib rikkumise toime pannud riigilt mõista kahjustatud isiku kasuks välja rahalise hüvitise või lugeda rikkumise heastatuks kohtuotsuses rikkumise tuvastamisega. Hüvitamisele võib kuuluda varaline ja mittevaraline kahju, samuti isikul tekkinud menetluskulud. Kohtumenetluse tõhususe tagamiseks võib kohus mõista kahjustatud isiku kasuks hüvitise välja ka siis, kui siseriiklikus õiguses on kahju hüvitamise mehhanismid olemas. Õiguse tõhusale ÕKV-le näeb ette ka EIÕK artikkel 13. Tõhusa õiguskaitsesüsteemi tagamine on ennekõike konventsiooniga liitunud riikide ülesandeks ning artikli 13 ülesandeks on anda üksnes tõhusa õiguskaitse täiendav garantii
3) Kahju hüvitamist 4) Öelda leping üles või lepingust taganeda 5) Alandada hinda 6) Rahalise kohustusega täitmisega viivitamisel nõuda viivist 3 Kahju hüvitamine- eesmärgiks on kahjustunud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu poleks esinenud. Hüvitatava kahju liigid on varaline kahju ja mittevaraline kahju. Lepingu ülesütlemine Püsivad lepingud, mis on suunatud korduvate kohustuste täitmisele või püsvatele sooritustele (üürileping, rendileping, tööleping). Lepingust taganemine Lepingust taganemine on võimalik, kui võlgnik on lepingulist kohustust oluliselt rikkunud §116 alusel nt asi ei vasta lepingutingimustele. Müügileping: VÕS alusel peab müügilepingu esemeks olev asi
Kahju hüvitamise nõue on kõige laiaulatuslikum õiguskaitsevahend. Kui rikutakse lepingulist kohustust, võib võlausaldaja vastu võtta mittenõuetekohase täitmise ja nõuda sellest tekkinud kahju hüvitamist või nõuda mittetäidetud kohustuse täitmist ning lisaks sellele ka täitmisega viivitamisest tekkinud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõue on õiguskaitsevahend, mida saab kasutada reeglina ka koos kõikide teiste õiguskaitsevahenditega. Hüvitamisele kuulub nii varaline kui mittevaraline kahju. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui poleks esinenud kahju kaasa toonud asjaolu. Kui juba lepingu rikkumine on aset leidnud, tuleks kõigepealt võimalikult kiiresti esitada pretensioon lepingut rikkunud poolele. Sellega demonstreerib kahjustatud pool ühelt poolt oma head tahet ning annab lepingut rikkunud poolele rikkumine kõrvaldada või see heastada. Teiselt poolt on
suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Hüvitatava kahju liigid (1) Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. (2) Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. (3) Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju
Eristatakse, kuna viib nõude õige kvalifits-ni. Sisulisteks põhjusteks: Vastutuse rangus: lepingulise vastutuse puhul vabastab vastutusest vääramatu jõu esinemine §103. DÕ puhul nõutav vastutuse eeldusena kahju põhjustaja süü §1050 lg 1. RV ja TV vastutuse eelduseks ei ole süü. Nõude ulatus: LÕ pakub kannatanule/VU-jale laiemat kaitset nõude ulatuse mõttes, nt saamata jäänud tulu hüvit, mis DÕ puhul on komplits. Mittevaraline kahju DÕ järgi hüvitatav märkimisväärsetel juhtudel; LÕ puhul piirang § 134 lg 1. Tavapäraselt lep mittevaralise väärtuse kaitsele suunat ei ole. Aegumine: LÕ sissenõutavaks muutumisest, DÕ kahju hüvit nõuded al ajast, mil kannatanu saab teada kahjust ja kahju tekitajast. 4. Mis juhtudel tekib DÕ ja LÕ konkurents ning kuidas VÕS-s on see probleem lahendatud?
2. Kannatanu kasutas seda põhiliselt väljaspool majandus-ja kutsetegevust 3. Kahju suurus ületab 500 eurot. Hüvitatava kahju ulatus ja hüvitusviis määratakse delektiõiguse üldpõhimõtetest lähtudes. Tootja peab hüvitama puudusega toote tõttu muudele asjadele põhjustatud kahju,mitte aga tootele endale tekitatud kahju. Defektsele tootele tekkinud kahju ei loeta õiguslikus mõttes tootjavastusega hõlmatud kahjuks. Hüvitamisele kuulub nii varaline kahju kui ka mittevaraline kahju. Vastutusele võtmine eeldab objektiivse teokooseisu tuvastamist.
ülesütlemisavaldus. 11. Kahju hüvitamine. Kahju hüvitamise nõude eeldused. Kahju hüvitamise kohustuse aluseks on kehtiv võlasuhe. Kahju hüvitamise nõude eeldused: · olemasolev võlasuhe · kohustust on rikutud · võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest · on tekkinud kahju · rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kahju = igasugused negatiivsed tagajärjed: varaline kahju VÕI mittevaraline kahju 12. Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamine (deliktiõigus). Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamist reguleerivat instituuti nimetatakse deliktiõiguseks. Deliktiõigusega reguleeritakse: · Kahju süülist põhjustamist · Riskivastutust · Tootjavastutust. Kahju tekitamine lepinguväliselt on eelduslikult õigusvastane, kui see tekitati surma põhjustamisega,
aktsionäride või osanike õigustes tuleneda ainult neile kuuluvate aktsiate või osade erinevusest. Väljamakseid nii aktsionärile kui ka osanikule võib teha puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist. Igale aktsionärile/ osanikule makstakse osa pugaskasumist (dividend) vastavalt aktsiate või arvestamise korra. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Nõukoguga kooskõlastatud ettepaneku esitab juhatus. Aktsionäri/osaniku peamine mittevaraline õigus on teabe saamise õigus. Selle õigusega seonduv on AS-s ja OÜ-s reguleeritud erinevalt. AS-s on aktsionäri õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta suhteliselt piiratud: tal on õigus saada juhatuselt teavet üldkoosolekul. (A. Kiris, 2012, 226) Aktsiaseltsi lõpetamise alused Aktsiaselts lõpetatakse: 1) üldkoosoleku otsusega; 2) kohtuotsusega; 3) netovara vähenemisel alla käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse;
etteteatamistähtajaga ja erilise põhjuseta Varaline kahju ja mitte varaline kahju- Otsene varaline kahju kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemine, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks tulenevalt asjaoludest tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Mittevaraline kahju - kahjustatud isiku füüsiline ja hingeline valu ning kannatused. Võlasuhte lõpetamine Täitmine kõige tavapärasem lõppemise viis. Tasaarvestus poolte samaliigiliste nõuete vastastikune kustutamine ühe poole tahteavaldusega, mis peab olema teise poole poolt vastu võetud. Kokkulangemine võlgniku ja võlausaldaja isikud langevad kokku. Poolte kokkulepe võlausaldaja loobumine nõudest. Lepingust taganemine Lepingu ülesütlemine Võlgniku või võlausaldaja surm jne
· Tasemekoolituse lõpetamiseks täiendavalt 15 kp, mille eest maksatakse töötasu alammääras. Töötaja vastutuse piirangud Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tulenevalt kohustuse mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Õiguskaitsevahendite kohaldamine VÕS § 101 lg 1 alusel. Kohustuse täitmise nõudmine Õigus kohustuse täitmisest keelduda Kahju hüvitamine - varaline kahju - mittevaraline kahju Varalise vastutuse kokkulepe - Tähendab, et töötaja sõltumata oma süüst võtab vastutusele temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilitamise eest. Töölepingu lõppemine töösuhte lõpetamisel kokkuleppega tähtaja möödumisel töötaja surmaga füüsilisest isikust tööandja surmaga, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades ülesütlemisega Töölepingu ülesütlemine Korraline Õigus töötajal igal ajal TL üles öelda
põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. 26. Hüvitatava kahju liigid Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju
Juhatus on kohustatud tagama, et äriühingu raamatupidamine ja finantsaruandlus oleks vastavuses riigi kehtestatud nõuetega. Juhatus vastutab äriühingu raamatupidamise õigsuse, aruannete tähtaegse esitamise ning andmete säilitamise eest, lisaks on juhatuse kohustuseks ka sisekontrolli korraldamine, sealhulgas järelevalve oma töötajate (k.a raamatupidaja) üle. 11. Tsiviilõiguslik vastutus. Tsiviilõigusliku vastutuse tekkimise alused: kahjujuhtum (varaline või mittevaraline kahju); õigusvastane tegu; põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel, s.t esimene on kaasa toonud teise; süü olemasolu, s.t kahju tekitaja peab olema kahju tekkimises süüdi. Kui üks neist neljast tingimusest jääb täitmata, siis tsiviilõiguslikku vastutust ei teki. Kui näiteks keegi libastub trepil ja murrab jalaluu, lasub tsiviilõiguslik vastutus maja omanikul,
207. fundamental breach oluline rikkumine 208. due performance kohane täitmine 209. tender of performance is not accepted täitmist ei võeta vastu 210. foreseeable damage ettenähtav kahju 211. intentional tahtlik 212. grossly negligent raskelt hooletu 213. mitigate leevendama 214. avoid vältima 215. economic loss (varaline) majanduslik kahju 216. non-economic loss mittevaraline kahju 217. reduction of the value of property vara väärtuse vähenemine 218. impairment of the quality of life elukvaliteedi halvenemine 219. clause to pre-estimate any loss eelhindama võimalikke kahjusid 220. penalty payment karistusmakse 221. recover damages sisse nõudma kahjutasu 222. penalty punishment which is imposed if sth is not done 223. reason healthy mind that is not mad; sufficient ground of explanation oe of
Eristab kriminaalõigusest, sest krimaalõiguses pole VÕRDSUSE põhimõtet Miks on tava õigusallikas? Seaduse puuudmisel on võimalus kasutada tava Kas kohtupraktika on õigusallikas? Ei ole. Miks ei ole? Ei vasta meie õigussüsteemile. Eraõigus vs tsiviilõigus? tsiv. reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid Tsiviilõiguse (Ius civile) mõiste Tsiviilõiguses eristatakse reguleerimise eset ja reguleerimise meetodit Tsiviilõiguse reguleerimise ese - varalised suhted, isiklik mittevaraline suhe (vanemate-lapse suhe) Reguleerimise meetod - võrdsus Tsiviilõiguse allikad põhiseadus, seadused, õigusallikad (määrused), tava Ajaloolised allikad: Prantsuse tsiviilkoodeks 1804 Balti eraseadustik 1865 (BES) Saksa tsiviilseadustik 1900 (BGB) NFSV tsiviilkoodeks 1941 ENSV tsiviilkoodeks 1965 Tsiviilseadustiku õiguse seadus Tsiviilseadustiku Üldosa Seadus (TsÜS) Paragrahv/lõige = üldmõte Punkt = loetelu Õigussuhe
ülesütlemisavaldus. 11.Kahju hüvitamine. Kahju hüvitamise nõude eeldused. Kahju hüvitamise kohustuse aluseks on kehtiv võlasuhe. § 115 Kahju hüvitamise nõude eeldused 1. olemasolev võlasuhe 2. kohustust on rikutud 3. võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest 4. on tekkinud kahju 5. rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kahju = igasugused negatiivsed tagajärjed varaline kahju mittevaraline kahju 12. Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamine (deliktiõigus). Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamist reguleerivat instituuti nimetatakse deliktiõiguseks. Deliktist tuleneva tsiviilvastutuse eeldusi reguleeritakse seaduses lepingulise vastutuse sätetest eraldi, kuid tagajärgi (milline kahju, kuidas hüvitada) reguleerib VÕSi ptk 7. Deliktiõigusega reguleeritakse: 1. Kahju süülist põhjustamist 2. Riskivastutust 3. Tootjavastutust. 13
Oluline kahju jaguneb kas varaline kahju, mis on määratletud summana,mis ületab 10 miinimumpalka. Suur kahju on 100 miinimumpalka. Kahju osas tuleb silmas pidada, et oluline ei ole asja väärtus vaid selle tekitatud kahju väärtus. Kui nt on autot lõhutud, siis ei oma tähtsust auto hind või väärtus, vaid omab tähtsust kahjustuse Karistusõigus II.osa väärtus, mis tähendab seda, et kui kallis on selle auto parandamine. Muu mittevaraline kahjus saab tulla spetsiifilist isiklikku väärtust omavate asjade näol, nt kui kellegil on perekondlik väärisasi, nt vana raamat, siis sellise asja hävitamine võib olla kvalifitseeritav § 203 alla, kui tekitatud on oluline mittevaraline kahju. § 215 – vastutus omavolilise kasutamise eest. Eristab vargusest see, et asi antakse omanikule tagasi. Süüdlasel puudub ebaseadusliku omastamise tahe ning omanik ei jää asjast püsivalt ilma.
KVTSi ühekordse hüvitise sätete eesmärk on teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tagajärjel tekkinud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamine. Võlaõigusseaduse kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest saadud kahju hüvitamise kohustuse järgi tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulu, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulu, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju
Asja kahjustamise hetkest, tuleb arvutada hüvitist), 3-2-1-155-05 (tulekahju, kahjuhüvitis võiks olla asja parandmise kulud, 3-2-1-169-10 keskkonnaohtlik tegevus (§133) - isiku varale tekitatud kahju - keskkonna kvaliteedi halvenemisest tulenev kahju vt KeVS § 8 hinnavahe hüvitamine (§135) - lepingujärse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe - lepingujärgse hinna ja teise poole lepingujärgse kohustuse turuhinna vahe Mittevaralise kahju mõiste - mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (§128 lg 5) kas võiks ka juriidiline isik nõuda kahju hüvitamist? - 3-2-1-1-01, mittevaraline kahju hõlmab heaolu languse, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses, samuti kehavigastustega seotud füüsilise ja hingelise valu, nii juba möödnund aja kui selle võimaliku püsimise eest tulevikus - 3-2-1-51-05, mittevaralise kahjuna ei ole käsitlevad
(rikkumine) Kahju hüvitamise eeldus Põhjuslik Tagajärg seos Tehinguõiguse üldküsimused. Hüvitatava kahju liigid. (Slaid 20) Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud
Kui mittevaralise kahju all mõeldakse üldiselt kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, siis RVastS näeb ette ammendava loetelu juhtudest, milliste hüvede kahjustamise korral on isikul selleks õigus: 1. süüliselt väärikuse alandamine, 2. tervise kahjustamine, 3. vabaduse võtmine, 4. kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine, 5. au või hea nime teotamine korral. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. 3.3. Tagajärgede kõrvaldamine4 Tagajärgede kõrvaldamise eesmärgiks on ühelt poolt tagada parem isiku kaitse, st teatud juhtudel võib isik olla pigem huvitatud tagajärgede kõrvaldamisest, mitte aga kahju hüvitamisest. Nii sätestavadki § 11 lõiked 1 ja 2, et kannatanu võib nõuda avaliku
kasutamiseks. Liithüpotees (normi kohaldamiseks on nõutud enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu); Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab kohustuslikku käitumist lähemalt, andes sellele olulised tunnused); Tsiviilõiguslik sanktsioon; Lihtsanktsioon (sunnivahendiks üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamiseks dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest). § 128. Hüvitatava kahju liigid (1) Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Alternatiivne sanktsioon (õigusnormi rakendajal on võimalus valida kahe sunnivahendi hulgast, rakendades ühte neist). (2) Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Liithüpotees (kahe tingimuse olemasolu). (3) Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või
võimalik vaidluse lahendamine hageja poolt määratud kohtus. Kui alternatiivne alluvus on lubatud ja asi võib alluda mitmele kohtule, siis on see hageja õigus valida kohut. Lepinguline Kohtualluvuse kokkulepe on võimalik vaid juhul, kui see on sõlmitud vaidluste lahendamiseks, mis tõusetuvad mõlema poolt majandus- või kutsetegevusest. Kohtualluvuse kokkulepe ei ole õiguslikult siduva, kui see on sõlmitud konkretiseerimata õigussuhte kohta, hagi esemeks on mittevaraline nõue, pool on ilma jäetud Eesti kohtualluvusest. Erandlik kohtualluvus Erandlik kohtualluvus on seadusega määratud eriline, eksklusiivne kohtualluvus, mis tähendab, et kohtualluvuse kokkulepe ei ole lubatud. Selline alluvus tagab kergema ja odavama kohtuotsuse täitmise protsessi. Hagita menetluses on üldjuhul tegemist erandliku kohtualluvusega. 22. asja algatamine - hagi mõiste, hagi ese ja alus, hagi liigitamine, hagi ühendamine, vastuväited ja vastuhagi
võlasuhtel on lepingu iseloom. Nende puhul lähtutakse lepingu kohta käivatest sätetest. Juhatuse liikme leping on oma iseloomult käsundusleping. Tüdruk nägi sõiduteel lamavat kassipoega ja tormas teda päästma ning jäi veoki alla ning sattus mitmeks kuuks haiglasse: Poolte vahel ei olnud lepinguline võlasuhe, ei olnud ka lepingusarnast võlasuhet. Tüdrukule tekkis varaline kui ka mittevaraline kahju. KAHJU HÜVITAMIST EI SAA NÕUDA KUI ME ISE HÜPPAME AUTOLE ETTE. § 1057. Mootorsõiduki valdaja vastutus Mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui: kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, välja arvatud juhul, kui kahju tekkis õhusõiduki käitamisel; !!! Kui seadusest tulenevad eeldused on täitmata, siis lepinguvälist võlasuhet
6) Rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist. Milliseid õiguskaitsevahendeid võib võlausaldaja kasutada, kui võlgnik on kohustust rikkunud? Kohutuse rikkumise korral võib võlausaldaja: 1) Nõuda kohustuse täitmist. 2) Oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. 3) Nõuda kahju hüvitamist. 4) Taganeda lepingust või öelda leping üles. 5) Alandada hinda. 6) Rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist. Mis on varaline kahju ja mittevaraline kahju? Varaline kahju Võib olla kas otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muuhulgas kahju kindlakstegemiseks ja
5) Alandada hinda. 6) Rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist. Milliseid õiguskaitsevahendeid võib võlausaldaja kasutada, kui võlgnik on kohustust rikkunud? Kohutuse rikkumise korral võib võlausaldaja: 1) Nõuda kohustuse täitmist. 2) Oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. 3) Nõuda kahju hüvitamist. 4) Taganeda lepingust või öelda leping üles. 5) Alandada hinda. 6) Rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist. Mis on varaline kahju ja mittevaraline kahju? Varaline kahju – Võib olla kas otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muuhulgas kahju
B poeg C ja on sellest sügavalt sokeeritud ja esitab hagi P väljaandja AS E vastu. Andmete ümberlükkamiseks, vabandamiseks ja mittevaralise kahju väljamõistmiseks kohtu äranägemisel. Samasuguse hagi esitab ka erakond I, kes on aastaid esitanud B-d kui oma poliitika rajajat ja ,,vaimset isa". Mida teeb kohus? §371 lg 2 p2 Pooled C ja I E on avaldaja P ajaleht (ei kuulu menetlusse) A autor ( ei puutu siia) I osas keelduks asja menetlusse võtmast. Nõude alus võs §1043 §233 mittevaraline kahju. § 233. Nõude suuruse hindamine (1) Kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.
olema keeldunud haldusakti andmisest või toimingus või olema langenud viivitusse 4. Kahju hüvitamine (RVS § 7 lg 1) a) Kahju b) Põhjuslik seos c) Süü (saamata jäänud tulu ja mittevaralise kahju puhul - RVS § 9 lg 1 ja § 13 lg 2) d) Kvalifitseeritud põhiõiguste rikkumine (mittevaraline kahju) Hüvitamise vorm i) Rahas (RVS § 8 lg1) ii) Tagajärgede kõrvaldamisega (RVS § 11 lg 1) III. Õiguskaitsevahendi ökonoomsus (RVS §3 lg 2, § 4 lg 1, § 5 lg 1, § 7 lg 1) 1. Alternatiivne õiguskaitsevahend 2. Mõjususe ja kulude kaalumine IV. Muude piirangute puudumine (HMS § 58, RVS § 13) 1. Haldusakti tühistamine
5. teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti koopia muutmine spetsiifiliste õiguslike vahenditega; 6. piraatkoopia konfiskeerimine ja hävitamine. Punktis üks toodud varalise või mittevaralise kahju hüvitamise eesmärk on isiku asetamine olukorda mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles isik oleks olnud, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Varaline kahju võib seisneda otseses varalises kahjus ja saamata jäänud tulus. Mittevaraline kahju tekib tavaliselt autori isiklike õiguste rikkumise tagajärjel ( nt märkimata on jäetud autori nimi, kahjustatud on autori au ja väärikust). Varalise kahju puhul on kõige suurem vaidluse ese kahju ulatuse kindlaks määramine, kahju suuruse tõendamiskoormus on autoril. Olukorras kus, kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju suurust ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata ,sealhulgas ka mittevaralise kahju puhul, otsustab kahjuhüvitise suuruse kohus.41
Omandisuhted väljenduvad käitumises omanik kasutab oma asja, haldab seda; teised mitteomanikud on sellises positsioonis, et neile ei kuulu õigus seda sama asja kasutada. Milleks vaja õigust? Tegelikkuses eksisteerivad faktilised suhted vahetamine jne. Ühiskond ei saaks normaalselt funktsioneerida, kui poleks kindlaid käitumisreegleid. Õigusnormidest tulenevad konkreetsed õigused ja kohustused. Tsiviilõigussuhe on suhe, mis on õigusnormidega reguleeritud varaline või mittevaraline suhe. Sisuks on poolte vastastikused õigused ja kohustused. Kust need tulevad? Õigusnormidest. Õigusnorm mõjutab neid. Tsiviilõigussuhe on õiguste ja kohustuste seos, ta on seotud poolte käitumisega. Tsiviilõigussuhted jagunevad: 1) absoluutse iseloomuga õigussuhted kohustatud pool pole määratud 2) relatiivse iseloomuga - konkreetselt määratud, kes on need isikud, kelle vahel on õigused ja kohustused. Nõuded ja vastuväited
Omandisuhted väljenduvad käitumises omanik kasutab oma asja, haldab seda; teised mitteomanikud on sellises positsioonis, et neile ei kuulu õigus seda sama asja kasutada. Milleks vaja õigust? Tegelikkuses eksisteerivad faktilised suhted vahetamine jne. Ühiskond ei saaks normaalselt funktsioneerida, kui poleks kindlaid käitumisreegleid. Õigusnormidest tulenevad konkreetsed õigused ja kohustused. Tsiviilõigussuhe on suhe, mis on õigusnormidega reguleeritud varaline või mittevaraline suhe. Sisuks on poolte vastastikused õigused ja kohustused. Kust need tulevad? Õigusnormidest. Õigusnorm mõjutab neid. Tsiviilõigussuhe on õiguste ja kohustuste seos, ta on seotud poolte käitumisega. Tsiviilõigussuhted jagunevad: 1) absoluutse iseloomuga õigussuhted kohustatud pool pole määratud 2) relatiivse iseloomuga - konkreetselt määratud, kes on need isikud, kelle vahel on õigused ja kohustused. Nõuded ja vastuväited
olema keeldunud haldusakti andmisest või toimingus või olema langenud viivitusse 4. Kahju hüvitamine (RVS § 7 lg 1) a) Kahju b) Põhjuslik seos c) Süü (saamata jäänud tulu ja mittevaralise kahju puhul - RVS § 9 lg 1 ja § 13 lg 2) d) Kvalifitseeritud põhiõiguste rikkumine (mittevaraline kahju) Hüvitamise vorm i) Rahas (RVS § 8 lg1) ii) Tagajärgede kõrvaldamisega (RVS § 11 lg 1) III. Õiguskaitsevahendi ökonoomsus (RVS §3 lg 2, § 4 lg 1, § 5 lg 1, § 7 lg 1) 1. Alternatiivne õiguskaitsevahend 2. Mõjususe ja kulude kaalumine IV. Muude piirangute puudumine (HMS § 58, RVS § 13) 1. Haldusakti tühistamine
Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. (3) Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. (www.riigiteataja.ee VÕS) 145. Mis on varaline kahju ja mittevaraline kahju? · VÕS § 128. Hüvitatava kahju liigid (1) Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. (2) Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. (3) Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui
annaabi.ee 
