Tööõigus, Kaasus 192 (lahendus) (0)

Tööõigus
Kaasusülesanne 192.
Autojuhi hooletuse tõttu toimus liiklisavarii, milles purunes auto. Remont kestis kolm päeva. Garaažiülem andis korralduse autojuhi töötasust kinni pidada nii remondikulud kui ka auto seisakust tingitud kahju. Raamatupidaja pidas need summad kinni. Autojuht pöördus töövaidluskomisjoni ja nõudis kinnipeetud summade tagastamist.
Lahendage kaasus?
Auto purunes ja tekkis 2 erinevat kahju.
§ 128. Hüvitatava kahju liigid (VÕS)
(1) Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.
(2) Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
(3) Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks . (Auto remont)
(4) Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud . Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. (3 päeva seisak )
Kes vastutab kahju hüvitamise eest? Töötaja. (TLS 4. peatükk)
§ 72. Töötaja vastutus (esimene pool)
Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi.
Millisest kohustusest on siin jutt? (TLS 3. peatükk)
§ 15. Töötaja kohustused (2 lg)
5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
Enne ma ütlesin, et „töötaja on rikkumises süüdi“. Mis see tähendab?
§ 104. Vastutus süü puhul (VÕS 5. peatükk)
(1) Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral.
(2) Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus .
Tuletan meelde, et auto purunes autojuhi hooletuse tõttu. (TLS 4. peatükk)
§ 74. Kahju hüvitamise erisus
(2) Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
Siin on siiski suur AGA. Palgaseaduses §-s 36 lg 2 on sätestatud, et „tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjate tähtajaks tagastamata avansse, töötajate arvutusvea tõttu makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitanud kahju hüvitamise summasid“.
Samuti TLS §-s 17 lg 2 sätestatud, et „korralduse andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi“. Nagu ma sain tekstist aru, summa kinni peetakse ilma töötaja nõusolekuta.
Ja rõhutan veel üht asja.
§ 72. Töötaja vastutus (teine pool) (TLS)
Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. TLS §-s 16 lg 2 on sätestatud, et „töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi“.
Kokkuvõttes tahan öelda, et kaasus võin lahendada erinevalt. Sõltub sellest, kuidas seadus on tõlgendatud. Ühelt poolt, tööandjal on õigus summasid kinni pidada kahju hüvitamiseks, aga ainult töötaja nõusolekuga. Kuid töötaja saab tõendada, et hooletus oli kerge ja vähendada või üldse tagastada kinnipeetud summasid.