Tallinna Vangla kahjunõue (0)

Sotsiaal-Humanitaarinstituut - Õigus - Õigus

1 Hindamata

Tallinna Vangla Nikolai Skakun
Magasini 35 Vormsi 8 - 1
10138 Tallinn, Harjumaa 13913 Tallinn, Harjumaa
KAHJUNÕUE

17.02.2010 – 01.04.2010

13.09.2011 – 29.06.2012
Paigutati mind Tallinna Vanglasse, kus mind koheldi ebainimlikult ja alandavalt, et võib kinnitada tunnistama tunnistaja (что может быть подтверждено свидетельскими показаниями). See seisnes selles, et mind hoiti kuuekohalises kambris (kambrit 419, 225), kus ka reaalselt viibis kuus kinnipeetavat ja kus isiklikuks ruumiks ühe isiku kohta oli reaalselt 1,5 m2 vaba pinda.
Euroopa inimõiguste kohtu (EIK) praktika kohaselt on olukord, kus kinnipetaval on põrandapinda vähem, kui 3 m2, juba iseenesest konventsiooni artikli 3 rikkumise tuvastamise aluseks.
Seega, on Tallinna Vangla minu suhtes rikkunud EIK konventsiooni artikkel 3. Interlakeni konverentsi (EIK initsiatiivil korraldatud interlakeni konverents 19.02.2010.a.) deklaratsiooni punktis B4 „C“ kutsutakse lepingu osalisi riike otse kohaldama EIK – i kohtupraktikat ning juhinduma konventsiooni sätetest.
Konventsiooni artikkel 3 sisaldab demokraatliku ühiskonna üht kõige põhilisemat väärtust. See keelab mis tahes tingimusel piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistuse olenemata asjaoludest ja kannatanu käitumisest (vt näiteks Labita vs. Itaalia [suurkoda], nr 26772/95, punkt 119, EIK 2000-IV).
Sellise kohtustuse olemasolu rõhutab EIK muuhulgas jargmistes kohtulahendites: „BROZIJNA vs POOLA“ ja „FEDCHENKO vs VENEMAA“ [b4d] tagama igale isikule, kes väidab põhjendatult, et tema konventsioonis sätestatut õigusi ja vabadusi on rikutud, võimaluse saada tõhusat õiguskaitset riigivõimude, ees, kes pakuvad asjakohasel juhul piisavat heastust ja tegema seda vajaduse korral uute riigisiseste õiguskaitsevahendite kasutusele võtmise teel, mis võivad olla nii konkreetset valdkonda käsitlevad või üldised.
„CIOLAN vs RUMEENIA “ (kaebuse nr. 24378/04) kaebaja isiklik ruum oli vahemikus 1,73 m2 – 2,37 m2 (siia on arvutatud ka mööbli alla jääv pind, mis täiendavalt vähendas isiklikku ruumi) asjas oli EIK konventsiooni artikkel 3 rikkumine .
Tallinna Vangla suhtes on seisukoha võtnud EIK 19. detsembril 2013.a. ühehäälselt otsustanud kohtuasjas: „TUNIS vs EESTI“ (kaebuse nr. 429/12) tuvastades Euroopa inimõigusti ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikli 3 (alandav kohtlemine) rikkumise.
Lähtudes eelmainitust, tuleb Tallinna Vanglas kinnipeetavale mõeldud kambris, kus mind kinni hoiti, arvestada ainult reaalset vaba põrandapinda, mida kinnipeetav saab liikumiseks kasutada. Tallinna Vangla kambrites, kus viibisin, oli ühe kinnipeetava kohta reaalset vaba pinda umbes 1.5 m2, ning kuna tegu oli kinnise osakonnaga, siis olin kambris sunnitud olema kagu oma aja, välja arvatud üks tund päevas 15 m2 suuruses jalutusboksis, mida tuli samuti jagada oma ülejäänud viie kambrikaaslasega.
Kinnipidamistingimustes esinesid ka teised puudused: riideid tuli pesta ja kuivatada samas kinnipidamiskambris, mis tõttu oli seal alati niiske ja rõske. Kambri kunstlik valgustus ei vastanud nõudele Vangistusseaduse §45 lg. 1 sätestatule, nõudele,vähene valgus kurnas silmi.
Kunstliku valgustuse loomiseks kasutati kahte 75 W-ist hõgniidiga lampi. Arvestades seda, et kinnipeetavad peavad kambris lugema, kirjutama ja tegemarõivahooldust, siis on selliste tegevuste tegemiseks vajalik valgustatus vähemalt 400 luksi.
Mõõtmistest on selgunud , et 150 W-se elektripirni sisselülitamisel on keskmine valgustatus umbes 100 luksi ningis (Tallinna Halduskohtu lahend 3-06-294). Tallinna Vangla kinnipidamiskambris ka kaks 75 W-ist ei anna vajalikku 400 luksi.
Võttes arvesse ka neid puuduki kinnipidamisel Tallinna Vanglas, siis pole oluline, kui lühikest või pikka aega hoiti mind seal kambris ja tuleb arvestada kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju, et mõista ja tunda ebainimlikku ja alandavat kohtlemist sellise pika aja jooksul, nagu mind seal hoiti.
Kuna Tallinna Vangla on rikkunud minu suhtes EIK konventsiooni artikkel3, siis teen Tallinna Vangla ettepaneku kohtuväliseks kokkuleppeks:

rahuldada kahjunõue

hüvitada minule tekitatud kinnipidamise jooksul mittevaraline kahju

hüvitis kanda Tallinna Vangla arvelduskontole:

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

civility Õppematerjali autor

Tallinna Vangla kahjunõue õigus

Sarnased õppematerjalid

125

docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi

Kriminaalmenetlus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk