Tööõigus (0)

Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu alusel.
TLS – töötaja – tööandja – alluvus suhe
ATS - teenistuja ( ametnik ) – riik – alluvus suhe.
Vangistus seadus – kinnipeetav – riik – alluvus suhe. VÕS – käsundusleping: käsundisaaja – käsundiandja; töövõtuleping: töövõtja – tellija
Tööleping | Allub tööandja juhtimisele ja kontrollile . Tööandja töövahendid. Tasu vähemalt üks kord kuus. Isiklik töö. Puhkus 28 kalendripäeva. Kohustus koolitada. Tööandja vastutab tööõnnetuse puhul. Kohustus maksta keskmist töötasu , kui tööandjal pole tööd anda. Konkurentsi piirang. Töö kui järjepidev protsess
Käsundusleping | Annab juhised v.a siis kui käsundi täitmine toimub eriala teadmiste põhjal. Käsundiandja töövahendid. Tasu lõpus või perioodiliselt. Eeldus isiklik töö. Oluline on protsess
Töövõtuleping | Kokkulepe tulemuse ja aja osas. Töövõtja töövahendid. Pärast tellimuse täitmist. Ei pea isiklikult. Oluline on tulemus
Töötajaks on TLS alusel nii teovõimeline kui piiratud teovõimega füüsiline isik.
Tööandjaks võib olla teovõimeline füüsiline isik kui ka õigusvõimeline juriidiline isik (nii avalik-õiguslik kui ka eraõiguslik).
Töötajate registreerimine enne faktilist tööle asumist töötajate registris alates 1.07.14.
Tööleping sõlmitakse kirjalikult ja on lepingupoolte poolt omakäeliselt allkirjastatud. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused. Samalaadse töö tegemiseks on sõlmitud järjestikku rohkem kui kaks tähtajalist töölepingut või tähtajalist lepingut on pikendatud rohkem kui üks kord 5 aasta jooksul Järjestikune lepingute sõlmimine – lepingute vaheline aeg ei ületa 2 kuud.
Töötaja kohustused: a) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; b) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; c) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; d) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel; e) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara; f) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega; g) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest; h) teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest; i) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet; j) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest;
Tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Konkurentsipiirang töösuhte ajal ja pärast töösuhte lõppu.
Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: a) ta kasutab puhkust; b) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; c) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; d) ta osaleb streigis; e) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; f) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus.
Tööandja kohustused: a) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; b) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; c) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ; d) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust ; e) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse; f) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; g) tutvustama töötajale tuleohutuse , tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid; h) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest; i) austama töötaja privaatsust; j) andma töötaja nõudmisel andmeid tema töötasu kohta; k) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.
Töötasu. Eelduseks kokkulepe töötasus. Töötasu makstakse vähemalt töötasu alammääras, rahas ja netosummana. Eeldus, et töötasu kantakse pangakontole. Tööandjal on õigus maksta lisaks töötasule ka muid tasusid. Töötasu maksmise erijuhud: Ületunnitöö hüvitatakse 1,5-kordse töötasuga; Öötöö hüvitatakse 1,25-kordse töötasuga; Riigipühal tehtav töö hüvitatakse 2-kordselt; Vaba ajaga hüvitamine kokkuleppel töötajaga.
Tööandja kohustus maksta keskmist töötasu ka juhul, kui: Töötaja on töövõimeline ja valmis tegema tööd, kuid töötaja ei tee tööd, sest tööandja ei ole talle andnud tööd, v.a kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
Töötasu vähendamine. Kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla töötasu alammäära.
Töötasu alandamine . Vaid juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ja juhise andmine oli mõistlik. Töötasu alandamine viivitamata pärast mittenõuetekohase töö vastuvõtmist.
Tööaeg TLS-i järgi. Tavaline tööaeg: a) päevane; b) öötöö kella 22-06; c) Ületunnitöö. Ületunnitöö keeld alaealisele ja töötajale, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud.
Puhkeaeg . Igapäevane puhkeaeg: 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega; Iganädalane puhkeaeg: seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega.
Puhkus. Tasustatavat puhkust saab töötaja nõuda seaduses sätestatud korras. Tasustamata puhkust saab poolte kokkuleppel v.a juhul, kui seaduses sätestatud korras peab tööandja töötaja nõudel talle seda võimaldama . Liigid: a) põhipuhkus; b) vanemapuhkus ( rasedus - ja sünnituspuhkus, isapuhkus , lapsendaja puhkus, lapsehoolduspuhkus , lapsepuhkus ); c) õppepuhkus.
Põhipuhkus. Põhipuhkus vähemalt 28 kalendripäeva. Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Vähemalt 14 kalendripäeva järjest. Õigus puhkusele, kui on töötatud tööandja juures vähemalt 6 kuud. Tööandja õigus puhkust katkestada või edasi lükata.
Vanemapuhkus. Rasedus- ja sünnituspuhkus – 140 kal.p. Isapuhkus – 10 tööpäeva. Lapsendaja puhkus – 70 kalendripäeva. Lapsehoolduspuhkus – kuni lapse 3 a. Lapsepuhkus – 3 või 6 tööpäeva. Tasustamata lapsepuhkus – kuni 10 tööpäeva kalendriaastas.
Õppepuhkus. Kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul mistahes õppetööalaseks tegevuseks. Säilitatakse keskmine töötasu 20 kalendripäeva eest. Tasemekoolituse lõpetamiseks täiendavalt 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötasu alammääras.
Töötaja vastutuse piirangud. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tulenevalt kohustuse mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Õiguskaitsevahendite kohaldamine VÕS § 101 lg 1 alusel.
a) Kohustuse täitmise nõudmine ; b) Õigus kohustuse täitmisest keelduda; c) Kahju hüvitamine: varaline kahju ja mittevaraline kahju; d) Varalise vastutuse kokkulepe.
Töölepingu lõppemine: a) töösuhte lõpetamisel kokkuleppega; b) tähtaja möödumisel; c) töötaja surmaga; d) füüsilisest isikust tööandja surmaga, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades; e) ülesütlemisega.
Töölepingu ülesütlemine. Korraline: b) Õigus töötajal igal ajal TL üles öelda; c) Tööandjal peab olema mõjuv põhjus; d) Mõistlik etteteatamisaeg 30 kp; e) Tähtajatu tööleping; Erakorraline: a) Nii töötaja kui tööandja õigus; b) Etteteatamistähtaja järgimine tööandja poolt; c) Nii tähtajatu kui tähtajaline tööleping.
Töötaja ei vaja mõjuvat põhjust. Töötaja mõjuv põhjus: a) tuleneb tööandjast; b) tuleneb töötajast. Töölepingu oluline rikkumine (tuleneb tööandjast): a) töötaja ebaväärikas kohtlemine; b) töötasu maksmisega oluline viivitamine; c) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga elule, tervisele, heale nimele . Töölepingu oluline rikkumine (tuleneb töötajast): a) töötaja terviseseisund; b) perekondlikud kohustused; c) tööandja ei võimalda töötajale sobivat tööd ja vähendab töötasu. Mõlemal juhul mõistlik aeg töölepingu ülesütlemiseks selle aluste teadasaamisest.
Tööandja mõjuv põhjus: a) tuleneb töötajast; b) majanduslik;
Töölepingu oluline rikkumine (tuleneb töötajast): a) tervise seisund; b) ebapiisav tööoskus; c) eirab tööandja korraldusi; d) tööl joobes; e) varguse, pettuse toimepanemine; f) põhjustab kolmanda isiku usaldamatuse: kahjustab tööandja vara ja rikub saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust; g) Etteteatamistähtaeg; h) Hoiatus; i) Muu töö pakkumine; j) Mõistlik aeg. Töölepingu oluline rikkumine (majanduslik): a) tegevuse lõppemine; b) töömahu vähenemine; c) pankrot; d) Etteteatamistähtajast kinnipidamine ; e) Teise töö pakkumine võimalusel v.a pankroti või tegevuse lõppemisel.
Töövaidluse lahendamine. Individuaalne töövaidlus on töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus. Töövaidluskomisjon on kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan. Kohus.