aastal, kui ta ühe show tarbeks kirjutas laulu "See valss sündis Viinis". Tema muusikali "Tervitus kevadele" ja operetti "Tähtis daam" ei saatnud edu ning kibestunud helilooja pöördus restoranipianisti orjatööle tagasi. Ka koostöö Lerneriga polnud algul palju edukam. Loewe` meloodiatel oli ikka veel euroopalik raskepärasuse pitser küljes, ka polnud Lerneri libertod küllalt elegantsed ja vaimukad. Suurt edu tõi neile aga muusikal “Minu veetlev leedi”. "Minu veetlev leedi" põhineb Bernard Shaw` näidendi "Pygmalion" ainetel. Teose sisu: vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni. Kuid üks maailma populaarsemaid muusikale oleks võinud peaaegu et kirjutamata jääda, kui
laulud olid tuttavad, mis pakkusid omakorda äratundmisrõõmu. Samuti oli tore vaadata kuulsamaid näitlejaid laval tegutsemas, nagu seda on Madis Milling, Helgi Sallo ning juba eelnimetatud Raivo E. Tamm. Kui tavaliselt on pikemad etendused mulle just alguses huvitavamad ning lõpus jätavad igavama mulje, siis selle muusikali puhul oli teisiti. Nimelt meeldis mulle ka algus, kuid mida aeg edasi, seda rohkem mulle erendus meeldis. Parim koht muusikalis minu jaoks oli hobuste võiduajamisstseen. Kõige selle hea kõrvalt leidsin muidugi ka pisut negatiivset. Kahjuks oli etendus minu jaoks liiga pikk ning väsisin vahepeal ära, mõned stseenid olid suhteliselt pikad ning igavad ja paari laulu puhul ei suutnud ma nende lõppu ära oodata. Üldiselt sain aga sellest etendusest väga positiivse kogemuse, ning see innustas mind ka edaspidi muusikalidel silma peal hoidma. Üks väga suur pluss oli ka koreograafiline pool- väga hea lahendusega
Kontserdi kirjeldus . ,,Minu Veetlev Leedi" Selle aasta üks parim ja huvitavaim muusikaline elamus minu jaoks oli F. Loewe' muusikal ,,Minu veetlev leedi". Etendus toimus 20. jaanuaril Tallinnas, Estonia kontserdimajas. Peaosatäitjateks muusikalis olid Hele Kõre (Eliza Doolittle), Rene Soom (professor Henry Higgins), Madis Milling (Alfred P. Doolittle, Eliza Doolittle isa) ja Priit Volmer (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Etenduses tegid kaasa ka rahvusooper ,,Estonia" koor ja orkester ning dirigendiks oli Jüri Alperten. Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Lavakujundus: Liina Keevallik Kostüümid: Liina Pihlak
Tallinna Liivalaia Gümnaasium Kontserdi Ülevaade Karel Tõnson 11C Klass Tallinn 2009 Minu veetlev leedi Osades: Eliza Doolittle Janne Sevtsenko Henry Higgins Rene Soom Kolonel Pickering Väino Puura Mrs Higgins Tiiu Laur Mrs Pearce Helgi Sallo Alfred Doolittle Madis Milling Harry Aare Kodasmaa Jamie Rostislav Gurjev Mrs Hopkins Kai Parmas
Tallinna Saksa Gümnaasium Anri Mulin 10c ''Minu Veetlev Leedi'' retsensioon Tallinn 2008 Novembri kuu lõpus täpsemini 28. kuupäeval käisin ma Rahvusooper Estonias vaatamas muusikali ''Minu Veetlev Leedi''. Etenduse kestvus oli 3 tundi ja 20 minutid koos ühe vaheajaga. Etenduse alguses tundus olema üks vaheaeg liiga vähe arvestades eelmise etenduse kogemust, kuid aeg lendas mööda nii kähku, et isegi ei märkanud seda. Pea osades olid Janne Sevtsenko, kes mängis Eliza Doolittlit, lilleneiu, Rene Soom, kes mängis Henry Higginsid, foneetikaproffesor, Priit Volmer, kes mängis kolonel Pickeringi, erusõjaväelane ja lingvist jne. Janne Sevtsenko osaleb ka operettis ''Viini Veri''
Uus kogemus Meie klass käis 18.märts Estonias E.Loewe muusikali "Minu veetlev leedi" vaatamas. Dirigent oli Lauri Sirp ning peaosades olid Janne Sevtsenko, Rene Soom, Priit Volmer, Riina Airenne, Helgi Sallo ja Mart Laur. Lavastus ja tantsulised liikumised olid Ago-Endrik Kerge poolt, lavakujundus Liina Keevallik'u, kostüümid olid Liina Pihlak'i poolt valitud ning tantsuseaded Eduard Korotin'i. Etendus toimus kahes vaatuses. Muusikal oli meeldiv ja minu jaoks uus kogemus, kuna käisin esimest korda muusikali vaatamas.
Erinevalt maailmakuulsast operetist ,,Silva", milles leiduvaid teravaid paralleele tänapäeva maailmaga rõhutas Sander mitte etenduse kaasajastamisega, vaid ,,vanutamisega", on tema lavastatud ,,Savoy ball" oma olemuselt pigem mittemidagiütlev suhtekomöödia kui tõsiseltvõetav suurteos. Mart Sander on öelnud, et tema eesmärgiks oli muuta operett ,,Savoy ball" 1930.aastate Holliwoody muusikafilmi stiilis lavastuseks, kuid kahjuks pean ma tõdema, et vähemalt minu silmis ei suutnud ta oma lubadust suurejoonelisest Holliwoody glamuurist lavale tuua. Pigem meenutas antud uusversioon mulle algaja lavastaja ebaõnnestunud süzeega esilavastust. Loomulikult ei saa ma väita, et Sander poleks lavastajana kohe mitte millegagi täppi pannud - vastupidi. Sanderi poolt valitud osatäitjad elasid oma rolli küllaltki hästi sisse ning pärast esimese vaatuse lõppu olin juba unustanud, et
valgusala juht. Vahur teeb valguskujundust ka Tallinna Linnateatri, Birgitta festivali, Smithbridge Productionsi, Vaasa Ooperiteatri jt teatrite lavastustele. Koreograaf Vahur Agar Sündinud 1984.aastal. Ta on tantsija ja koreograaf, kes valdab paljusid tantsustiile nagu hip-hop, house, breik-, klubi- ja võistlustants ning eesti rahvatants. Vahur on kaasa teinud tantsijana tunnustatud Rahvusooper Estonia lavastuses ,,Wallenberg" ning samuti Eesti Rahvusooperi lavastuses ,,Minu veetlev leedi". Ta on osalenu tantsijana veel muusikalis ,,Fame" ja koreograaf-tantsijana ooperis ,,Aida" Vaasa Ooperiteatris Soomes. Oma tantsugrupi Terminatorz Family'ga osales Vahur saates Eesti Talent 2010, kus saavutas II koha, võites nii publiku südamed kui ka tantsumaailma austuse. Koreograafi- ja tantsijaameti kõrval on Vahur ka aktiivne tantsuõpetaja, olles andnud meistriklasse Eestis, Portugalis, Ungaris, Soomes ja mujal. Lisaks on ta veel
Kõik kommentaarid