Minu veetlev leedi (2)

Tallinna Liivalaia Gümnaasium

Kontserdi Ülevaade
Karel Tõnson
11C Klass

Tallinn 2009

Minu veetlev leedi

Osades:
Eliza Doolittle Janne Ševtšenko
Henry Higgins Rene Soom
Kolonel Pickering Väino Puura
Mrs Higgins Tiiu Laur
Mrs Pearce Helgi Sallo
Alfred Doolittle Madis Milling
Harry Aare Kodasmaa
Jamie Rostislav Gurjev
Mrs Hopkins Kai Parmas
Mrs Eynsford-Hill Anu Arendi
Freddy Eynsford-Hill A. Ermel
Zoltan Karpathy Tõnu Tamm
Kõrtsmik Kalju Karask
Lord Boxington Olev Kriisa
Leedi Boxington Ülle Tundla
Lilleneiu Maris Liloson
Kordnik Paul-Johannes Purga
Mrs. Higginsi autojuht Kaarel Kolk
Ülemteener Jaan Vaidla
Toatüdruk Mrs Higginsi juures Anne Lassmann
Transilvaania kuninganna Maie Somer
Tema printsist abikaasa Väino Aren
Teenijad Mr Higginsi juures Anne Lassmann
Maris Liloson
Kadri Karula
Kairi Tammaru
Kaarel Kolk
Georg Gurjev
Mehed tänaval Rene Alas
Arvo Kukka
Lembit Poobus
Paul-Johannes Purga
Andre Amadeus Trumm
Sisu:
Vihmaudusel Londoni õhtul lahkub rahvas ooperimajast. Freddy Eynsford-Hill põrkab kokku lilleneiu Eliza Doolittle’iga, kes pillab oma lilled maha. Eliza toob kuuldavale mahlaka kokni-aksendiga sõnavalingu. Foneetikaprofessor Henry Higgins teeb märkmeid Eliza häälduse kohta, tõmmates sellega ümbritsevate inimeste ja kolonel Pickeringi tähelepanu. Higgins kiitleb Pickeringi ees, et suudab panna ükskõik millise tänavatüdruku kõnelema kui daami ja teda seejärel esitleda hertsoginnana. Kuna mõlemad mehed olid otsinud juhust teineteisega tuttavaks saada, siis lepitakse kokku, et Pickering jääb Higginsi juurde mõneks ajaks elama.
Eliza, kes on meeste juttu pealtkuulanud, otsustab oma säästude eest Higginsilt keele tunde võtta, et kunagi oma lillepood asutada. Ta paneb selga oma parimad riided, mis on üsna eriskummalised ja külastab professorit tema kodus. Tema aksent on nii kohutav, et see näib Higginsile paraja väljakutsena. Ta võtab vastu Pickeringi kihlveo , et suudab panna Eliza rääkima daami moodi ja esitleda teda Transilvaania kuningannale, ilma et keegi aru saaks, et ta tänavalt on.
Eliza asub professori juurde elama ja algab tõsine töö tema välimuse ja käitumise muutmiseks.
Alfred Doolittle saab teada oma tütre õnnelikust käekäigust ja külastab Higginsit oma kodus. Ta ilmub tema ette süüdistusega, et tolle plaanid pole Elizaga ausad, kuid loobub oma mõttest 5 naelase rahatähe eest. Higginsit lõbustavad vanamehe vaated, kelle jaoks on südametunnistuse omamine „liiga kallis lõbu“
Higgins ei anna Elizale armu. Edusammud on märgatavad ning professor otsustab Eliza Ascoti hobuste võiduajamisele proovile panna.
Võiduajamisel on ka noor Freddy Eynsford-Hill, kes armub Elizasse. Eliza kõneleb aeglaselt ja sõnu hoolikalt hääldades. Mida enam ta aga võistluse tempoga kaasa läheb, seda enam asendub tema vastõpitud viisakas kõneviis tänavažargooniga, kuni ühel hetkel šokeerib ta kogu seltskonda ergutushüüdega ühele hobusele.
Hoolimata sellest vahejuhtumist, otsustab Higgins pärast kuut nädalat täiendavat treeningut, et Eliza on saatkonna balliks valmis. Eliza võlub kõiki, kaasa arvatud kuningannat ja tähenärijast lingvisti Zoltan Karpathyt.
Pärast balli õnnitlevad Higgins ja Pickering teineteist oma saavutuste puhul ega poeta Elizale ühtki kiidusõna- paistab nagu oleksid nad tema kohal oleku unustanud. Eliza pahandab Higginsi hoolimatuse peale ja viskab teda toasussidega, kuid professor ei püüagi teda mõista ning sulgub vihasena oma tuppa .
Eliza otsustab Higginsi maja jäädavalt maha jätta. Lahkudes leiab ta maja eest Freddy, kes ei ole suutnud nende värvikat kohtumist unustada ja räägib neiule oma tunnetest. Eliza vastus on kongreetne: „sõnad on mind ära tüüdanud! Kui sa mind armastad, siis näita seda!“
Eliza pöördub koos Freddyga tagasi kodusse Covent Gardeni linnaossa. Sealt leiab ta eest oma isa, keda pubiomanik ja tema sõbrad kohtlevad kui kuningat. Selgub , et Higginsi soovitusel leidis Alfred lektorina rakendust ameeriklasest miljardäri juures. Viimane esitles teda kui Inglismaa originaalsemat moralisti. Tasuks loengute eest määras miljonär Doolittlele 400-naelase aasta sissetuleku, et Alfred ta lõpuks ära võtaks ning peagi peetakse pulmad.
Eliza puudumine tekitab Higginsis enneolematu tühjusetunde, mida ta ei oska seletada. Veel enam küsimusi tekitab talle naiste olemus: miks pole naine nii loodud kui mees? Pickering võtab appi kõik oma tähtsad tutvused ,et Eliza üles leida. Lõpuks kohtab Higgins Elizat oma ema juures. Proua Higginsile on Eliza meeldima hakanud ja kaitseb Elizat oma tundetu poja eest. Higgins palub Elizat tagasi tulla, küsides, kas ta on tüdruku meelest kedagi paremini kohelnud. Eliza meelest kohtab Higgins kõiki ühtemoodi halvasti ja keeldub uskumast, et mees võiks end muuta. Professor peab tema suhtumist enneolematult tänamatuks ja lahkub maruvihasena.
Samal õhtul võitleb Higgins vastakate tunnetega. Ta kujutleb, kuidas Eliza ei saa temata hakkama ja ilmub varem või hiljem tema ukse taha vabandama. Aga kujutletav kahjurõõm ei lämmata igatsust. Higgins kuulab nukralt lindistust nende esimesest kohtumisest. Märkamatult astub sisse Eliza, paneb lindistuse seisma ning jätkab poolelijäänud lauset endise kokni-aksendiga: „ Ma põle räpane! Pesin näu ja kääd puhtaks ennegu siia tulin...“
Oma arvamus:
See oli üsna põnev muusikal . Näitlejad mõngisid oma osasid koralikult ja muusikat oli ka hea kuulata. Ma olen seda telekas ka ennem näinud, kuid muusikalina otse laval oli seda parem vaadata. Minu arvates oli see muusikal seda vaatamis väärt ja võib-olla läheks seda isegi teine kordki vaatama.