Minu veetlev leedi retsensioon (2)

Tallinna Saksa Gümnaasium
Anri Mulin 10c
''Minu Veetlev Leedi'' retsensioon
Tallinn 2008 Novembri kuu lõpus täpsemini 28. kuupäeval käisin ma Rahvusooper Estonias vaatamas muusikali ''Minu Veetlev Leedi''. Etenduse kestvus oli 3 tundi ja 20 minutid koos ühe vaheajaga. Etenduse alguses tundus olema üks vaheaeg liiga vähe arvestades eelmise etenduse kogemust, kuid aeg lendas mööda nii kähku, et isegi ei märkanud seda. Pea osades olid Janne Sevtsenko, kes mängis Eliza Doolittlit, lilleneiu, Rene Soom, kes mängis Henry Higginsid, foneetikaproffesor, Priit Volmer, kes mängis kolonel Pickeringi, erusõjaväelane ja lingvist jne. Janne Sevtsenko osaleb ka operettis ''Viini Veri''. Esimeses vaatluses kujutati Eliza vaesemat ja kurvemat elu. Eliza oli täiesti tavaline alamklassi linnakodanik, kelle unistuseks oli müüa lilli korralikus lillepoes mite tänaval mööda kõndivatele inimestele. Kuulates pealt Mr. Higginsi kihlveo pakkumist kolonelile otsustas Eliza oma säästude eest võtta Mr. Higginsilt keele kursusi ja sellepeale nõustus kolonel Mr. Higginsi kihlveoga. Pärast mitme kuist harjutamist ja õppimist sai Eliza hakkama ja hakkas rääkima nagu tõeline hertsoginna . Pärast hästi läinud saatkonna balli oli Mr. Higgins võitnud kihlveo ja ta läks Elizaga tülli. Teises vaatluses kujutatakse Mr. Higginsi kiindumust Elizasse. Ehhki ta väitis, et tema ei ole mees, kes abielluda sooviks näitas ta välja nagu ta oleks oma seisukohta muutnud. Otseselt seda ei olnud mainitud . Mr. Higgins tunnistas , et ei suuda ilma Elizata elada ja pärast samaväärset vastust Eliza poolt tuli Eliza Mr. Higginsi majja tagasi. Esimene vaatlus oli väga huvitav. Selles esinesid erineva tujuga laulud, erinevad olukorrad ja väga palju koomilise sisuga dialooge. Praktiliselt terve etendus oli täis koomilisi ja naljakaid hetki , ehkki kavas olevat kirjeldust lugedes tundus mulle, et tegemist on kurva looga . Suurem osa laule, mida Eliza esitas olid ühesugused, ainus erinevus oli see, et laulude tuju olierinev. Palju esines ka samu viise, kuid erinevate sõnadega laulud. Laulmisel oli ka veel üks probleem, nimelt sõnadest oli raske aru saada, sest kas orkester mängis liiga kõvasti või mikrofon oli suule liiga lähedal. Näitlemine tuli väga hästi välja. Vanades NSV liidu filmides pingutati ilmekusega liiga üle ja tulid välja väga rumalate tunde väljendustega filmid. Õnneks Minu Veetlevas Leedis nii ei olnud, tundeid väljendati nii nagu päriselus ikka ja jälle kohata võib. Publik ei kippunud piltide vahel palju plaksutama, kui üks alustas, siis paljud teised hakkasid koos temaga plaksutama. Otsutades minu ümber olevatest inimestest ütleks ma, et suurem osa olid väga rahul kohale tulekuga kaasaarvatud mina. Etendus meenutas naljakad komöödiat telekast, vaid see toimus veidi teistsuguses õhkonnas. Soovitan ka teistele soojalt minna vaatama Minu Veetlevat Leedit, keegi seda ei kahetse.